Artikli 10.2 kordamiseks

Artikkel 10.2 on koodeksis üks neist, mille kohta on esitatud kõige rohkem küsimusi ja esitatakse kindlasti veelgi, mis sellest et elektronkellade tulek on vajadust selle kasutamiseks vähendanud. Viimases Chesscafe veerus küsib üks sakslane Geurtilt, kas viigitaotluse esitamisega minetab mängija selles partiis kõik võiduvõimalused, välja arvatud ehk mõni üliharv juhtum, kui näiteks vastane aja üle laseb. Või võib mängija olukorra muutudes oma taotlusest loobuda, kas siis sellest suuliselt teatades või lihtsalt võidu peale mängima hakates? Artikkel 10.2b lubab kohtunikul otsustamise edasi lükata ning kui ta veendub, et seda seisu normaalsete vahenditega võita ei saa, loeb ta partii viigiks hiljem, kas enne või pärast noolekese langemist. Aga on vastasmängijal võimalus normaalsete vahenditega võita ka siis, kui ta on saamas ühekäigulist matti?

Jääb siis üle põhitõdesid korrata. Esitatud taotlust partii viigiks tunnistamise kohta tagasi võtta ei saa. Partiid võib alati püüda võita (teine asi, kas see ka võimalik on) ja mingit ettekirjutust, kuidas peaks mängima, pole olemas.
Artikkel 9.1c ütleb, et ka artikli 10.2 järgi esitatud viigitaotlus loetakse ühtlasi viigipakkumiseks vastasmängijale. Kuigi näib, et selline viigitaotlus on vaid kohtuniku ja taotleja vaheline asi, on siin oma roll kindlasti ka vastasel. Sellel momendil, kui mängija viiki taotleb, võib vastane viigi vastu võtta, seda ka juhul kui kohtunik peaks otsustamise edasi lükkama.
Kui mängu on juba jätkatud, siis pole vastasel enam võimalust taotlusega nõustuda. Kui ta õigel ajal talle taotluse kaudu pakutud viiki vastu ei võtnud, siis riskib ta nüüd partii kaotusega. Seepärast ei peaks kohtunik lugema partiid viigiks hetkel, kui mängija on vastase kuningat matistamas.

Artiklis 10.2 on juttu kahest erinevast olukorrast:
- vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega,
- vastasmängija ei saagi seda seisu normaalsete vahenditega võita.
Sakslasest küsija viitas oma kirjas vaid teisele juhtumile, Geurt ise toob aga äärmusliku näite esimese punkti kohta. Laual on näiteks valged: Kd2, Le1 (2); mustad: Kf8 (1).
Mäng jätkub kasvõi nii: 1. Lf1+ Kg8 2. Lg2+ Kf8 3. Lf3+ Kg8 4. Lg4+ Kf8 5. Lf5+ Kg8 6. Lg6+ (lõpuks on lipp kuninga lähedale jõudnud, mis siis nüüd?) Kf8 7. Lf6+ Ke8 8. Le6+ Kd8 9. Ld6+ Kc8 10. Lc6+ Kb8 11. Lb6+ Ka8 12. La6+ Kb8 13. Lb6+ (ikka ei midagi).
Valgetel on küll selge võiduseis, aga mingeid jõupingutusi partii võitmiseks ja matistamiseks ta ette ei võta. Nii et kui mustad nüüd viiki taotleksid, peaks kohtunik selle neile ka andma.
Lembit