Kelladest ja aegadest

Tänases Chesscafes on tavapäraselt mitmeid kirju, kus tegemist mõtlemisaegade ja ajaületustega.
Ühes Iraanist tulnud kirjas on juttu välkpartiist. Turniiril on aga küllaldane järelevalve, mis tähendab seda, et iga partii jaoks on omaette kohtunik. Sel juhul kehtivad mitte välkmale, vaid tavamale reeglid.

A ja B on teravas ajapuuduses, kummalgi jäänud vaid viimased sekundid. Must on käigul ja märkab, et valge nooleke on juba langenud. Must käiku ei tee, küll aga vajutab kella. Siis seiskab ta selle. Käigu tegemisega oleks ta minetanud ehk veel ühe sekundi.
Kuidagi kummaliselt see must toimis. Kui ta märkas valge ajaületust, oleks ta pidanud lihtsalt kellad seiskama ja võitu taotlema. Või mida ootas kohtunik? Sellise välkpartii juures pidanuks ta toimima samuti kui tavapartiis, see tähendab kohe sekkuma, kui märkas noolekese langemist ja fikseerima ajaületuse. Niimoodi toimides võis aga valge ise saada võimaluse.

Mida teha mängijaga, kes partii algul ega lõpul vastasele kätt ei anna? Geurt teeb siin millegipärast vahet FIDE võistluste ja ülejäänute vahel. FIDE võistlusel teeks ta sellisele mängijale hoiatuse. Kui see ei mõju, võib minna kuni kaotuse määramiseni. Ei saa aru, miks ei või karistusi rakendada, kui pole tegemist FIDE võistlustega. Milles on vahe?

Ühes partiis olnud valgel algseisus kaks lippu. Algul sellele tähelepanu ei pööratud. Kui märgati, oli juba kolm käiku tehtud. Kas siis nüüd peaks mäng jätkuma, sest art. A4 järgi ei saavat enam mingeid taotlusi esitada? Või tuleks teha vahet malendite valel asetsemisel ja hoopis nende vääral koosseisul? Siingi unustas küsimuse esitaja ära, et tegemist on küllaldase järelevalvega. Niisiis A4 asemel kehtib hoopis tavamale art. 7.1. Paneme kõik malendid korralikult algseisu ja hakkame uuesti otsast peale.

Aga mida teha siin viigitaotlustega seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli alusel? Põhimõtteliselt peaksid ju needki taotlused võimalikud olema, tegelikkus on aga märksa teistsugune. Kontrollida on ju nende õigsust praktiliselt võimatu. Ehk mingid erandid välja arvatud. Geurt toob näiteks MM-võistluste järelmängud, kus kohtunikud käike kirjutavad ja elektroonilised lauad neid salvestavad.

Võimalik, et kusagil leiab järgmine kord aset väike reeglite korrigeerimine. Kiirmale osas ütleb art. 4c: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Kui aga on tegemist ajaületusega, siis on elektroonilise kella tablool tavaliselt näha ainult nulle. Teise poole kell ei käivitu. Niisiis on üks sakslane pakkunud, et selles reeglis peaks seisma hoopis: Määrustevastane käik on sooritatud, kui mängija on vajutanud kella- sõltumata siis sellest, kas kell käivitus või mitte. Geurt näis asjaga nõustuvat.

Ajakontrollid on erinevad. Ega nende seadmine kelladelegi alati lihtne ole, pealegi kui tuleb toimida kiiresti. USA-st on näide, kus ajakontrolliks pidi olema 1:30 esimesele 30 käigule ja siis 1 tund partii ülejäänud osale, kogu aeg aga lisandus iga käiguga 5 sekundit. Üks kell seati aga nii, et 5 sekundit lisandus vaid esimeses partiiosas (ei tea, kas kogemata või sihilikult, kuigi see olevat olnud mustadega mängija kell). Valge kaotas ajaga ega taibanud veel siiski, mis valesti oli, kuigi imestas, et aeg nii kiiresti kadus.
Pärast partiid oli üks pealtvaataja öelnud kohtunikule, et lisasekundeid polnud. Nüüd polnud enam midagi teha. Partii tulemus jäi jõusse. Küll aga oleks kohtunik pidanud sekkuma, kui ta märkas enne partii lõppu, et midagi on valesti, või sai kelleltki teiselt vastavat infot. Muidugi oleks aegade korrigeerimine siin olnud keeruline ülesanne. Geurti arvates oleks tulnud anda mõlemale mängijale siis kaotsiläinud aja eest mõned lisaminutid.
Lembit