Mis loeb?

Just sellise pealkirja panin oma kommentaarile ka täpselt 7 kuud tagasi. Tookord oli juttu matistamisele järgnenud viigilepingust. See, mis ikkagi peaks lugema, kui sündmused malelaual toimuvad ühes järjekorras, märgatakse neid aga hoopis teistpidi, jääb kohtunike jaoks alaliseks küsimuseks. Kahes viimases Schach-Zeitungi numbris on sellega tegelnud ka FA Jürgen Kehr.

Aluseks on juhtum mingitelt Saksimaa meeskonnavõistlustelt. Ühes partiis on suur vastastikune ajapuudus, kohtunikku laua juures pole. Kui ajapuudus on läbi, näeb must, et tal on terve vanker vähem ja loomulikult annab ta partii alla. Valge märkab nüüd, et oli oma viimase käiguga vastase patti pannud, ja paneb nupud kähku algseisu. Veidi hiljem ütleb üks meeskonnakaaslane mustale, et oli patt, ning see nõuab nüüd partii viigiks tunnistamist.

Koodeksi art. 5.1 järgi lõpetab partii alistumine, art. 5.2 järgi patt. Kummalegi prioriteeti ei anta. Saksimaa kohtunike arvamused partii tulemuse kohta jagunesid
5:5. Kaotuse fikseerimine oleks edasiste probleemide vältimiseks olnud lihtsam. Ja mis siis, kui patt oleks alles hiljem kodus avastatud? Ja kas võis pealtvaataja üldse asjale tähelepanu juhtida? Male on indiviidide mäng, siin otsustavad kõike eelkõige mägijad ise. Tolle partii luges peakohtunik siiski viigiks. Valge protesteerima ei hakanud, sest matśi tulemus oli niigi selge.

Mis puutub kõrvalisse sekkumisse, siis seda keelata ei saanud. Patiga sai partii otsa, nii et sekkumine ei toimunud partii ajal, vaid alles pärast seda. Isegi alistumine oli selleks hetkeks juba möödas. Alistumine sündis siin küll pärast partii faktiliselt teistsugust lõppu ja oleks pidanud seetõttu olema tähtsusetu. Sellel hetkel seda aga veel keegi ei teadnud.

Koodeksi eessõna ütleb, et kui koodeksi mingi artikkel asja täpselt ei reguleeri, peaks jõudma õige lahenduseni samas dokumendis analoogiliste olukordade uurimisega. Kehr valib selleks langenud noolekesest kõneleva art. 6.8, kus on vaja, et selle teeks kindlaks kohtunik või emb-kumb mängijatest. Talle ei meeldi ajuti rakendatav põhimõte "matt (patt) loeb enne", millega matti tuleks ajaületusele eelistada. Tema arust oleks antud juhul patt lugenud vaid siis, kui seda oleks ka märgatud. Art. 5.1 ja 5.2 olukorrad erinevad art. 6.8 omadest. Esimesel juhul ei saa vastu vaielda, kui mängija kohe pärast alistumist võitjat õnnitleb, teisel juhul aga peaksid pealtvaatajad ootama, kuni artiklites märgitud asjaosalistest keegi asja märkab.

Selles partiis oli Kehri arvates otsustavaks alistumine, patti märgati liiga hilja ja pärast partiid enam viiki leppida ei saa. Oleks kohtunik paigal olnud ja kohe pärast patti viigi fikseerinud, oleks see lugenud. Toob veel näite, kus ta oli keeldunud kahe sõbranna partiis viigi fikseerimisest pärast seda, kui üks oli teisele ilusa mati pannud.

Reageeringud Kehri artiklile näitavad, et päris 100% toetajaid tema seisukohad siiski ei kogunud. Oli neidki, kes ikka uskusid, et loeb see, mis tegelikult enne juhtus.
Toodi veel paar sellist näidet. Mustadega mängija lööb lipuga etturi ja ütleb "matt".
Vastane annab alla, malendid pannakse algseisu. Siis märgatakse, et matti polnud, lipu võis maha lüüa. Arvesse läks aga kätesurumine ja 0:1. Kuni alistumiseni siin keegi sekkuda ei tohtinud, ka mitte kohtunik.
Välkmale. Valge teeb määrustevastase käigu, jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Must taotleb võitu, valge ka, sest näeb, et musta nooleke on langenud. Punkt läks mustale kui esimesena taotlenule. Välgus viib ju määrustevastane käik kaotusele.

Sirvin oma väljakirjutuste kausta. Śotlaste Arbiter Guide´st leian: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled kaotanud.
Muidugi on partii korrektse tulemuse fikseerimiseks kõige kindlam see, kui mängijad kirjutavad alla partiiprotokollile, kuhu kantakse ju ka partii tulemus. Siis on selge, et partii on läbi.
Aga ega täit kindlust tõstatatud küsimustes ikka ole.
Lembit