Mängime välku

8 aastat järjest tegelesin veebruari algul Eesti kabe meistrivõistlustega. Tänavu jõudsid Laagri maletajad kutsumisega ette ja nii olen eeloleva nädalavahetuse hoopis Laagris (et täpne olla, siis olin seal mullugi, kuna osavõtjate vähese arvu tõttu sai kabe rutem läbi). Kiirturniirile lisaks peetakse tänavu ka välkturniir. Välku ju eriti palju ei mängita (kuigi mullu õnnestus tegutseda Eesti meistrivõistlustel ja kabes koguni Euroopa MV-l), nii et kohtunikul tuleb enne turniiri algust selgeks teha, kuidas toimida. Võtsin kõigepealt läbilugemiseks IA Tkatśovi nädal tagasi ilmunud materjali "Välgust kiirustamata", arvestades ühtlasi, et kõike ei saa me teha täpselt nii, nagu tehakse idanaabrite juures.

Eelkõige on ka välk ikkagi male ja siin kehtivad tavalised reeglid. Kui me ülimalt nappideks muutunud välgu reeglitest midagi ei leia, siis peaksime seda otsima kõigepealt kiirmale ja siis ehk isegi tavamale reeglitest.
Puudutatud - käidud. Tehtud käiku enam muuta ei saa, ka siis mitte, kui sul on kell veel vajutamata. Seisu kolmekordse kordumise ja 50 käigu reeglit me ilmselt kasutada ei saa. Tõsi küll, kui partiisid transleeritakse ja see juhendis kirjas on, siis võib ka nende alusel viigi fikseerida. Ei kehti ka viigi taotlemise võimalus art. 10.2 alusel. Venelased leiavad siin, et küll võib viigi fikseerida, kui laual on igavene tuli või surnud seis. Aga see peab siis ka täiesti selge olema.

Kella asendi määrab tavaliselt kõigis mänguliikides kohtunik. Välgus on Vene reeglid veidi paindlikumad: kohtunik määrab selle, kuhupoole vaatavad kellade numbrilauad, seejärel aga otsustab mustadega mängija, kuhupoole ta istub. Ta võib ju kasvõi vasakukäeline olla.
Üks asi, kus Venemaa reeglid üldkasutatavatest erinevad, on see, et seal ei lubata käia enne, kui mängija kell pole veel käigustatud. FIDE reeglite järgi on mängija käigul niipea, kui vastase käik on laual tehtud.

Mängida tuleb ühe käega. Loomulikult kontrollib kohtunik enne vooru algust kõigis partiides nii algseise kui ka kellanäite. Määrustevastase käigu tegemisel võib vastane kohe partiivõitu taotleda, aga seda saab teha vaid oma käigu tegemiseni (mulle endale näib siin venelaste variant "oma malendi puudutamiseni" loogilisem olevat - lihtsalt seda on parem kontrollida).
Enne kellavajutust on määrustevastase käigu tegijal õigus oma käigu parandamiseks (muidugi arvestades puudutatud-käidud reeglit). Kui vastane on juba oma käigu teinud, siis jääbki määrustevastasus parandamata. Hilisem märkamine ei loe midagi.

Kelli käikude vahepeal puudutada ei tohi. Ka sõrme ei tohi hoida kellanupul ega selle kohal.
Kellade löömise eest on venelastel ette nähtud kindlad karistused: esimene kord hoiatus, aga kui vastase nooleke peaks seejuures langema, siis antakse talle üks minut juurde, teine rikkumine lisab igal juhul vastasele minuti, kolmas aga toob kaotuse. Küllap võiksime meiegi art. 13.4 tuginedes selliseid karistusi rakendada, küll kipub aga elektronkellade reguleerimine liiga palju aega võtma. Edasised rikkumised võivad viia turniirilt kõrvaldamisele.

Paigast nihutatud nupp tuleb korda seada oma ajast. Kui mängija on enne seda kellad ümber lülitanud, seiskab vastane kellad ja kutsub kohtuniku. Seis seatakse korda ja vastane saab endale ühe lisaminuti.
Partii võiduks on vaja matti või vastase alistumist nagu ikka. Kui nooleke vastase kellal kukub enne, kui partii on teisiti lõppenud, on vaja, et mängija märkaks seda ja seiskaks oma kella, enne kui sellelgi on nooleke kukkunud, samuti et oleks piisav matistamismaterjal, mis tähendab, et on võimalik jõuda seisuni, kus tegemist oleks ühekäigulise matiga (olgu siis kasvõi seis, kus ajaületajal on kuningas ja lipp, vastasel aga kuningas ja ettur).

Viigile viib patt, partiiaegne kokkulepe, mõlemate noolekeste kukkumine, kui ajaületusest õigel ajal ei teatatud, igavene tuli, surnud seis või ajaületus vastasmängija matistamismaterjali puudumisel. Surnud seisu kohta tuuakse näide:
valged: Kg2, Eb5, d5, e4, g4 ja h4 (6), mustad: Ke7, Og7; Eb6, d6, e5, g5 ja h6 (7).
Valge mängib siin 1.h5. Oluline, et etturid oleksid teist värvi väljadel kui vastase oda.

Kohtunik ilma kutsumata partiisse ei sekku. Ta ei fikeeri määrustevastaseid käike ega ajaületusi, kui juhend seda ette ei näe. Küll sekkub ta mõlemapoolse ajaületuse korral. Ka kellade kallale läheb kohtunik ainult vaidluse korral, siis, kui mõlemad paluvad tal seda teha või selleks, et rikkis kella asendada.
Pealtvaatajad ja teiste partiide mängijad ei tohi partiisse sekkuda ega selle juures rääkida. Kui pealtvaataja juhib tähelepanu langenud noolekesele, võib kohtunik lasta mängida uue partii (?). Võimalusel võib ta ka partii teise ruumi üle viia, sekkunud pealtvaataja aga alatiseks (?) turniirisaalist eemaldada.
Kohtuniku otsused on lõplikud, kellelegi kaebusi esitada ei saa. Karistusi peaks tema käsutuses olema piisavalt.
Lembit