Küsivad prantslased - 2

Vaatame edasi viimasel Prantsuse kohtunike põhieksamil UV1 esitatud küsimusi.
IV. Olete kohtunik turniiril, kus mõtlemisajaks 20 minutit partiile ja iga käiguga lisandub 10 sekundit.
1. Kohtunik kutsutakse ühe vähekogenud mängija juurde. Tema vastane kurdab, et tegemist on juba kolmanda määrustevastase käiguga. Mida teete? -
Mängijal oli õigus kohtunikult abi otsimiseks kellad seisata (art. 12b). Kui kohtunik teeb kolmanda määrustevastase käigu kindlaks, fikseerib ta kaotuse (art. 7.4b). Kui oleks olnud tegemist küllaldase järelevalvega, oleks kohtunik võinud sekkuda omal algatusel.

2. Kumbki mängija on partiis jõudnud teha avakäigu. Siis kutsuvad nad kohtuniku, olles märganud, et malelaua parem nurgaväli on must. Mida teete? -
Kuna tehtud on vähem kui kolm käiku, kontrollib kohtunik taotlust (art. A4). Partiid jätkatakse, seis pärast avakäike kantakse aga õigesti asetsevale lauale (art. 7.1b).

3. Mõlemad noolekesed kellal on kukkunud. Mis on partii tulemus? - Viik (art. A4d3).

4. Laual on seis valged: Kh6, Vb6, Eg3 (3). Mustad: Kh8, Vg5, Ea7 ja g4 (4).
Käigul on valge. Ta võtab vankri, laseb selle väljal b7 käest lahti, aga enne kellavajutust võtab selle uuesti kätte ja paneb hoopis b8. Must kutsub kohtuniku ja ütleb, et vanker peab jääma b7. Samal ajal tulevad pealtvaatajad ja üks neist ütleb valjusti: "Vb7 on parem, sest see võidab kohe." Valge kuuleb seda ja paneb nüüd vankri b7, must aga nõuab, et see peab jääma b8. Mida otsustab kohtunik? -
Pealtvaatajal on tõepoolest õigus, sest Vb7 võidabki kohe. See ei tohi aga kohtunikku mõjutada. Vb7 tehti ja peab nii jääma (art. 4.6). Vaidlejate seisukohti ei arvestata. Pealtvaataja segada ei tohi. Selle võib saalist välja saata (13.7a).

5. Kohtunik märkab, et üsna nõrkade mängijate partiis on mõlemad kuningad tules. Kas ta sekkub omal algatusel? - Võib küll (art. A4c).

V.Olete kohtunik turniiril, kus mõtlemisajaks 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni.
1. Tehtud on ainult 25 käiku. Valgetel on jäänud 4 minutit, nad on lõpetanud käikude üleskirjutamise. Mustadel on jäänud veel 20 minutit, aga nemadki lõpetavad kirjutamise. Oli neil selleks õigus? -
Kirjutamise võib lõpetada vaid see, kellel jääb alla 5 minuti aega. Vastane peab jätkama kirjutamist (art. 8.4).

2. Must teeb oma 40. käigu. Kella vajutamise hetkel langeb nooleke. Partiiprotokollid näitavad, et tegemist oli tõepoolest 40. käiguga. Valge keeldub partiid jätkamast ja taotleb võitu. Must sellega ei nõustu. Mängijad ärrituvad üha rohkem. Tuleb kohtunik. Mida see teeb? -
Kui 40. käik ei viinud ei matile ega patile ning mustal on piisavalt materjali partii võitmiseks, loeb kohtunik partii mustale kaotatuks, sest see ei jõudnud sooritada ettenähtud käikude arvu (art. 6.7a, 6.9).

3. Laual on seis valged: Kg7, Eh6 (2), mustad: Ke5, Lg3 (2).
Valgel on jäänud 40 sekundit teise kontrolli lõpuni. Ta seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Ütleb, et pärast Kh7 vastane võita ei saa,l kuna on tegemist teoreetilise viigiga. Mida otsustab kohtunik? -
Kuna lisasekundeid pole ja aega on jäänud alla 2 minuti, saab rakendada art. 10.2. Kohtunik uurigu ja otsustagu. Ta ei tohi lasta end mõjutada avalduse kategoorilisusest. "Teoreetiline viik" ei näita, et mängijal oleks plaan viigi forsseerimiseks ega seda, et vastane ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega. Seetõttu art. 10.2a alla seis ei mahu. Kohtunik võib taotluse tagasi lükata, anda mustale 2 minutit juurde ja lasta partiil jätkuda (art. 10.2c). Kui seis ei tundu kohtunikule selge olevat, võib rakendada art. 10.2b ja otsustada hiljem. Siis võib ta vabalt valida, kas 2 minutit lisada või mitte ja partii jätkub tema juuresolekul.

4. Kohtunik jälgib üht ajapuuduses mängitavat partiid. Valge ei kirjuta käike ja arvab, et 40 käiku on peaaegu tehtud. Ta küsib kohtunikult käikude arvu. Mida see vastab? -
Kohtunik ei või taolistele küsimustele vastata ega tehtud käikude arvu ütelda (art. 13.b).
Lembit