Juhtum Belgiast

Viimases Chesscafes kirjeldatakse juhtumit mingilt Belgia turniirilt. Mängitakse elektronkelladega. Ajakontrolliks oli neil poolteist tundi 30 käigule ja siis tund partii lõpuni. Valgel on aega küllalt, ta teeb 30., s.o. kontrollkäigu. Mustal on jäänud vaid mõni sekund. Temagi käib ja vajutab kella. Valge peab nüüd tegema 31. käigu. Kummalgi numbrilaual on juba täiendav tund lisandunud, küll aga vilgub musta kellal ärevalt nooleke. Valge näeb, et must on aja ületanud ja taotleb endale võitu.

Tuleb mees, kes tekstis kannab nime mister A. Just tema on kahes eelmises voorus paarimise teinud, teateid edastanud ja kellad käima pannud. Küllap ta siis kohtunik on. Tema aga leiab, et must pole aega ületanud, sest aega tuli ju kummalegi juurde. Mis teha, valge arvab, et kui on tegemist kohtunikuga, küllap ta siis ka kellade hingeelu tunneb. Jätkab mängu ja mõne käigu pärast lõpeb partii viigiga. Valge kirjutab oma partiiprotokolli tulemuseks küll 1/2:1/2, aga oma allkirja ei lisa, kuna pole ikkagi rahul sellega, et pidi partiid jätkama.

Mõni minut hiljem selgub aga, et A polnudki õige kohtunik, selleks oli hoopis B, kes vahepeal oli toiminud teises toas baarimehena. Nüüd tuleb siis B. Ühiselt tehti kindlaks, et sellest kellatüübist pole käikude loendamisel kasu ja seetõttu oli valge taotlus õige olnud. Valge nüüd kokkulepitud viiki ei tunnista ja taotleb ikkagi võitu. Kohtunik B kaalub asja hoolikalt, aga korrapealt otsust langetada ei riski. Alles 2 nädalat hiljem teatab ta, et partii on ikkagi lõppenud viigiga. Põhjenduseks see, et valge oli siiski viigilise tulemuse oma protokolli kirjutanud. Kas sinna ka alla kirjutati, polevat tähtis. Liiati ei olevat ju valge abi otsinud ametlikult kohtunikult. Valge ütles, et B-d polnud ju turniirisaalis ja A viis ta oma tegevusega lihtsalt eksiteele.

Niisiis kui oluline ikkagi oli see, et valge protokollile alla ei kirjutaud? Faktid partii tegeliku tulemuse kohta näivad üsnagi selged olevat. Must tegi küll laual oma 30. käigu, aga enne kui ta jõudis kella vajutada, sai aeg otsa. Nii jäi käik sooritamata ja ajaületuse kohta esitatud taotlus oli õige. Koodeksi art. 6.9 järgi pidi partii lõppema musta kaotusega. Oluline pole ju mitte ainult see, et jõuaks laual oma käigu ära teha, vaid tuleb jõuda ka kella vajutada. Ainult mati või pati puhul pole seda vaja, need lõpetavad partii otsekohe.

A sekkumine asjadesse polnud küll seaduslik, ometi oli aga arusaadav, et valge pidas teda kohtunikuks ja ametiisikuks, arvestades tema eelnevaid tegevusi. Sageli aktsepteerivad mängijad kohtuniku otsuseid liiga kergelt, kuna usuvad, et kohtunik tunneb reegleid täielikult. Siingi jätkasid mängijad "kohtuniku" korraldusel partiid. Viigilise tulemuse kandis mängija küll protokolli, kuid alla ei kirjutanud. Seega näitas ta, et protesteerib endiselt "kohtuniku" otsuse vastu. Geurt peab seda igati korrektseks sammuks ja leiab, et partii tuleb ikkagi lugeda lõppenuks ajaületusega.

Aga mis siis, kui valge oleks protokollile siiski alla kirjutanud, aga seejuures teatanud, et teda sunniti pärast esimest taotlust partiid jätkama? Paljud mängijad ja kohtunikudki elektronkelli ju piisavalt ei tunne.
Geurt kirjutab, et olnud pikka aega seisukohal, et tulemus jäägu püsima sellisel kujul, nagu see on protokolli kirjutatud. Nüüd arvab RC esimees, et piisab sellestki, kui protest esitatakse kohe pärast partiid.

See põhimõtteline seisukoht kehtib loomulikult ka teiste juhtude kohta. Alles jaanuariveerus käsitles Geurt juhtumit Tśehhi liigast (ka meie 25.I Veel Chesscafest), kus leidis, et pärast ajaületust pole enam võimalik protestida selle vastu, et kell ei lisanud iga käiguga ettenähtud 30 sekundit, kuigi arvutused protesti õigustasid. Vahepeal olevat ta aga Wijk aan Zees vestelnud GM Jansaga (Võin omalt poolt kinnitada selle mehe arukust reeglite tõlgendamisel; 1997 olin Euroopa noorte ja juunioride meistrivõistluste peakohtunik, Jansa aga sealsamas apellatsioonikomitee esimeheks. Kuna ta jäi selles ametis peaaegu töötuks, siis ütles ta mulle pärast igat vooru venekeelse sõna "Udivitelno"). Nüüd on siis ametlik seisukoht selline: Kui mängija protesteerib kohe pärast noolekese langemist, peaks seda arvesse võtma. Võib arvestada, et partii pole veel läbi ja kehtib art. 6.10 (kui partii ajal leitakse...)

Seda tasub arvesse võtta. Kuigi ka loogilise põhjenduse korral jääb ebamääraseks see, kuidas ühe ametimehe kusagil kommentaarivormis avaldatud seisukoht saab igal pool mõjutada reeglite tõlgendamist.
Lembit