Veidi vangerdusest

Juhtum kusagilt USA-st. Vastane käib Ke1-d1. Mõni minut hiljem puudutab ta uuesti kuningat ja käib nüüd Kd1-b1, tõstes seejärel vankri üle kuninga c1-le. Seejärel vajutab ta kella. Mängija loomulikult ütleb, et kuivõrd kuningaga on juba käidud, siis enam vangerdada ei saa, pealegi polnud see määrustepärane vangerdus. Vastane võttis siis oma käigu tagasi, mängija vajutas kella ja seega oli jälle vastase käik. Mängija ütles, et kuna kuningat on puudutatud, siis tuleb nüüd sellega käia. Oli see puudutatud-käidud taotlus õige? Või oleks ta võinud ka millegi muuga käia, sest kavatsetud vangerdust ei saanud teha, kuningaga ei kavatsenud aga mees käia?

Geurti arvates oli kuningakäigu taotlus õige. Kui kuningal poleks olnud ainsatki määrustepärast käiku, oleks võinud teha mistahes käigu. Vangerdus loetakse kuningakäiguks. Oli selge, et mees tahtis vangerdada. Nii et vankriga poleks olnud vaja käia.

Kohtunikega näib mitmel pool raskusi olevat. Kusagil Malaisias täitis kohtuniku ülesandeid üks mängija. Ajakontrolliks oli neil üks tund partiile. Ühes partiis hakkas selle kohtunikust mängija vastane Lok vangerdama, tegi seda kahe käega. Puudutas kuningat ja vankrit üheaegselt, aga esimesena vist siiski vankrit. Pärast väikest kõhklust kohtunikust mängija siiski vankrikäiku ei nõudnud. Viimases voorus oli Lokil muidugi teine vastane. Kui 20 minutit mängitud, kutsub see kohtuniku (ikka sellesama) ning teatab, et Lok tahtis vangerdada, kuid puudutas esmalt vankrit. Nii et sama olukord. Nüüd peab ta tegema vankrikäigu. Lok küsis, et mis siis tema käitumises halba oli. Ta andnud ju selgelt märku oma vangerduskavatsusest. Tegi nüüd aga ikkagi vankrikäigu ja andis pool tundi hiljem alla.

Tõstatati küsimus, kas kohtunik peaks omal algatusel sekkuma, kui näeb, et enne puudutati vankrit. Geurt tugineb koodeksi art. 13.1 (Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks) ja leiab, et peab. Välk- ja kiirmales loomulikult vaid siis, kui on tegemist küllaldase järelevalvega.

Seda, et mängija ei võiks samaaegselt ka kohtunik olla, pole kusagil kirjas. Soovitav see aga pole, sest kuidas olla näiteks objektiivne kohtunik omaenda partiis. Kuidas küll esitada taotlusi või toimida ajapuuduses? Vast peaks tegutsemine piirduma vaid klubisiseste võistlustega. Kui tegemist on suurema turniiriga, siis peaks kohtuniku enda mängulaud olema kellegi teise järelevalve all.

Otsust vankrikäigu nõudmiseks peab Geurt õigeks, sest mees ju tunnistas, et puudutas esimesena vankrit. Kahe käega vangerdada ei või, sest art. 4.1 järgi võib käiku teha vaid ühe käega. Geurtile tundub veidi segasena art. 4.4, kus kõneldakse kuninga ja vankri üheaegsest puudutamisest. Minu arust oli asi selles, et varem võis vangerdust alustada nii kuninga kui ka vankriga. Kui otsustati üle minna ainult kuningaga alustamisele, siis pandi selline sõnastus koodeksisse selleks, et üleminek poleks nende jaoks, kes olid harjunud vankriga alustama, liiga järsk. See andis võimaluse vankriga alustamisel varjuda üheaegse puudutamise sildi taha. Hiljem asi unustati ja see üleminekuaja sõnastus jäigi koodeksisse. Geurti arvates peaks siin eeskuju võtma ameeriklastest, kes ei luba mingeid erandeid - nii vangerdusel, mingi malendi löömisel kui ka etturi muundamisel tuleb kasutada vaid üht kätt. Sama käega tuleb vajutada ka kella. Tõsi küll, nii on seal öeldud vaid välgureeglites.
Lembit