Kas ajaületus loeb?

Ühe ajaületuse kohta püüti viimases Chesscafes veel selgusele jõuda. Saksa maleliidu foorumis olnud kohtunike arvamused selle kohta erinevad.
Ajakontrolliks oli sellel turniiril 40 käiku 2 tunniga ja seejärel 1 tund partii lõpuni. Valge teeb oma 40. käigu ja vajutab kella. Mustal on vähe aega ja ta teeb vastukäigu, aga kella unustab(?) ilmselt vajutamata. Valge teeb nüüd 41. käigu, aga kella vajutada ei saa, sest vastase pool ju niigi käib. Nüüd langeb musta nooleke. Kohtunik on kõike toimunut jälginud.

Nii oli musta 40. käik tegelikult sooritamata. Oleks see siis vastavalt koodeksi art. 6.9 pidanud kaasa tooma kaotuse? Geurti arvates ilmselt küll. Kohtunik pidi sekkuma, teatama, et aeg on üle, ja fikseerima kaotuse.
Kui must oleks isegi oma 41. käigu teha jõudnud, oleks ta ikkagi kaotanud - sooritatud käike oli ikkagi vaid 39. Kui kohtunik noolekese langemist pärast musta 40käiku ei näinud ja valge taotlust ei esitanud, poleks olnud selge, mis momendil nooleke ikkagi langes. Kui kohtunik fikseerib noolekese langemise pärast 41. käigu tegemist või vastane alles siis taotluse esitab, loetaks nooleke langenuks alles nüüd ja partii peaks jätkuma. Tunnistajate ütlusi ei tuleks Geurti arvates arvesse võtta, isegi siis kui need oleksid väga usaldusväärsed.

Ega kõik nende seletustega nõusse jää. Nagu tavaliselt on Geurti seisukohad kõige rohkem kriitikat saanud austraallastelt. Nii leitakse, et kui valge on juba oma 41. käigu teinud, siis ei saa musta vastu enam mingeid ajaületuse taotlusi esitada. Valget saab süüdistada, et ta tegi käigu siis, kui musta kell veel käis. Oleks ta oodanud, oleks ta ajaga võitnud. Valgel oleks taotlusõigus olnud ka siis, kui ta oleks käiku alles alustanud ega oleks veel malendit käest vabastanud. Koodeksist ju vastupidist reeglit ei leia. Seisu kolmekordse kordumise taotlemise õigus kaob küll malendi puudutamisega, aga see on siis eraldi ära öeldud.

Mis puutub aga kolmekordsesse kordumisse, siis on üks Kanada mängija palunud vastavaid reegleid täpsustada.
Laual on seis: valged Ka1, Rf1 ja h1 (3), mustad Ka8, Rf8 ja h8 (3).
See seis tekib lauale veel kahel korral. Probleem on aga selles, et viimasel korral on f1 see ratsu, mis varem seisis h1, seal aga on see ratsu, mis varem oli f1. Tuleb see nüüd lugeda kordumiseks või mitte?
Tuleb muidugi, seis on ju kordunud. Sama liiki ja värvi malendid asuvad ju samadel väljadel, nagu nõuab art. 9.2b. Ka mõlema mängija kõigi malendite võimalikud käigud on samasugused. Isegi austraallastel pole siin midagi öelda.
Lembit