Kas muuta on vaja?

Ringsüsteemis turniiril ei tohiks ühelgi kohtunikul mängude järjekorra ja värvide määramisega raskusi olla. Neid nn. Bergeri tabeleid, kus voorude kaupa kõik kirjas, on paljudes kohtades (kasvõi koodeksi erinevates väljaannetes või Eesti malekohtuniku käsiraamatus) avaldatud ja igal pool on need ühesugused. Nii on neid kasutatud juba aastakümneid. Vähegi kogenud kohtunikul pole neid tabeleid abiks vajagi, kuna ta teab hästi, kuidas toimima peab. Vaevalt on siinkohalgi neid tabeleid ära tuua vaja.

Viimases Chesscafes tuleb aga keegi van Oosterom USAst välja seisukohaga, et senisel üldkasutataval moodusel on üks oluline defekt. Nimelt andvat see suure eelise ülemisse tabelipoolde kuuluvatele mängijatele, sest need saavad esimestes voorudes märksa rohkem valgeid kui ülejäänud. Tõepoolest, kui võtame näiteks 8 mängijaga turniiri, siis nr. 1 mängib avavoorus valgetega nr. 8 ja teises voorus nr. 2 vastu, samal ajal on aga nr. 5 mustad avavoorus nr. 4 ja teises voorus nr. 8 vastu.
Eesmärgiks tulevat seada see, et pärast II vooru oleks igaüks mänginud ühe partii nii valgete kui mustadega, pärast IV vooru aga kaks partiid ja pärast VI vooru kolm partiid kummagi värviga. Lahendus olevat lihtne: igas voorus tuleb ära muuta kõige suurema numbri värvid, kõik muu aga võib jätta endiseks. Seega siis kui 8 osavõtjaga turniiris viimane number mängib voorude järjekorras 1-8, 8-5, 2-8, 8-6, 3-8, 8-7 ja 4-8, siis õige olevat 8-1, 5-8, 8-2, 6-8, 8-3, 7-8 ja 8-4.
Ja olekski nagu kõik korras.

Tegelikult on nokk kinni ja saba lahti. Geurt leiab, et on küll hea, kui pärast paarisarvu voore on kõigil mängijail võrdselt värve. Halb on aga see, et kahes viimases voorus on nüüd nr. 4-l mõlemas mustad (nr. 7 mängiks mõlemas valgetega). Seni oli kahes viimases voorus kõigil võrdselt värve. Ehk on lõpuvoorud esimestest olulisemad. Kui mängijaid on paaritu arv, siis mingeid muudatusi ei toimuks. Teiseks muutmise ebavajalikkuse põhjenduseks toob Geurt selle, et Bergeri tabelid on koostatud juba üle saja aasta tagasi ja nendest loobumine tähendaks traditsioonide rikkumist.

Arvan, et mõne värvi muutmine ei muudaks veel Bergeri tabeleid endid olematuks. Jääksid nad selleks ikkagi. Ja kuigi neid on tõepoolest üsna pikka aega ühtmoodi rakendatud, siis ei tähenda see absoluutset kokkulangemist, nagu võib Geurti kommentaarist järeldada.
Sirvisin veidi kodust raamaturiiulit ja leidsin sealt näiteks Barmeni rahvusvahelise malekongressi kogumiku aastast 1905. Ka selles öeldi, et paarid koostatakse Bergeri meetodi järgi. Aga kui mängijaid oleks olnud vaid 8, oleks turniir alanud praeguse viimase vooruga ja alles seejärel oleks tulnud esimene. Kui praegu mängib turniiritabeli viimane tabeli esimese poolega mustadega ja teise poole vastu valgetega, siis tol ajal peeti eranditult kinni reeglist, et kui numbrite summa on paarisarv, on suuremal valged ja kui paaritu arv, siis on valged väiksemal.
Seejärel loositi, milline voor tegelikult mängitakse esimesena ja seejärel ka teisena mängitav voor, mis võis olla järgmine kõrgem või madalam voor ning seejärel järgnesid juba ülejäänud voorud, kusjuures nende järjekorranumbrid vähenesid või kasvasid. Nii et algul olid asjad märksa keerukamad kui praegu. Ka seal Barmenis märgati alles pärast, et ühel etapil mängiti hoopis teised kolm vooru kui oleks pidanud.

Aga jah, kui mingit selget asja paranemist oodata pole, siis jätkem asjad nii, nagu oleme harjunud. Geurt lubas siiski küsimuse reeglite komisjoni arutada anda.
Lembit