Partiid algavad

Täna on jälle Chesscafe päev. Kuigi tean, et vaevalt sealt midagi niisugust leiab, millega juba kunagi varem kokku puutunud pole, alustan päeva kindlasti selle läbivaatamisega. Millest siis täna alustad? Olgu siis päris partii algusest.
Kuidas peaksid malendid laual seisma? Muidugi peaksid nad olema sirges reas väljade keskel. Nii on kena ja eriti oluline on see siis, kui käigud lähevad kohe elektroonilistele laudadele. Aga kui juba ratsukäik on mõneti kummalisem kui teiste malendite omad, siis erinevalt teistest võib ratsut ka lauale mitmeti asetada. Üks taanlane kirjutab, et olnud oma vastasega päris hädas. Sellele meeldinud nimelt, et ratsud vaataksid otse ette, mitte kuhugipoole kõrvale. Seda arvestanud ta ka pärast igat käiku. Kui vastane jalutama läinud, olevat mees nad jälle kõrvale vaatama pannud. Tagasi tulles keerati need jälle otseks, kuigi nii olevat neid teistest malenditest raskem eristada (?).

Pole siin küll mingeid reegleid, isegi uutes turniirimäärustes mitte. Geurt on tähele pannud, et tippmängijatel on oma tavad: Karpovi ratsud vaatavad paremale, Kasparovi omad vasakule, Ivantśuki omad otse. Ise olen pidanud ratsusid aastakümneid laudadele asetama, aga kõhklen ikkagi. Vist kaldun ühinema Kasparoviga. Kui kellegi teise poolt laudadele pandud nuppe on vaja korrigeerida, siis vaatan vaid, et kõik neli ratsut ühtmoodi seisaksid.

Aga mis siis, kui värvid või partiid sassi lähevad?
Ühes Dominikaani partiis oli mängu alguseks kohal vaid üks mees. Pidi ta mängima mustadega, polnud aga hoolikalt tabelist järele vaadanud, tegi siis käigu 1. e4 ja vajutas kella. Vastane tuli alles 25 minuti pärast (ju siis oli neil pikk lubatud hilinemisaeg). See märkas asja kohe ja kutsus kohtuniku. Mida see pidi tegema?
Art. 7.2: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
Antud juhul ei valmistanud kohtunikule küll mingit raskust mängijaid õigetpidi laua taha panna. Valgeid polnud kohal, ju siis tuli nende ajast 25 minutit maha arvata. Must oli ju olemas.
Üldiselt tuleks partiialguse kellakorrigeerimistel arvestada seda, et vooru aeg ei pikeneks ega seaks ajakava ohtu.

Mõnevõrra keerukam oli Kanada kohtuniku ülesanne. Seal käis śveitsi süsteemis turniir. Naaberlaudadel pidid mängima A ja B ning C ja D. Hilinemisajaks oli vanade tavade järgi lubatud terve tund. Esialgu olid aga kohal ainult A ja C. 10 minutit hiljem tuli D, istus aga A vastu ja hakkas sellega mängima. B tulekuni kulus veel 10 minutit. See läks kohe kohtuniku juurde kaebama, et tema mängukoht on ära võetud.
Kohtunik otsustas A ja D partii katkestada ja panna D oma õigele kohale C vastu. A hakkas nüüd mängima B-ga. A sai ettenähtud täisaja, 20 minutit hilinenud B sedavõrd vähem. Teist kella ümber ei seatud ja D alustas samuti 20-minutilise hilinemisega (sest miks ta C-ga mängima ei hakanud).

Küllap nii oligi õige, kuigi me koodeksist siin otsest abi ei leia, see tegeleb ju vaid üksikute partiidega. Ka śveitsi süsteemi reeglites ei tehta sellistest "vääratest" paarimistest juttu. Tõsi küll, koodeksist leiame 7.2: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust. Kui aga valede värvide puhul on võimalik partiid uuesti alustada, siis peaks see olema seda enam võimalik vale vastase korral. Pealegi avastati antud juhul valed paarid üsna varsti pärast vooru algust.
Kanada kohtunik on tõstatanud küsimuse, et kas ei peaks arvesse võtma ka laual tekkinud seise. See ei tohiks küll mingil moel asju mõjutada.

Sama kohtunik leiab, et kui A ja D partii oleks vahepeal juba lõppenud, oleks selle tulemus pidanud minema reitinguarvestusse, kuigi aja olemasolul oleks ta ikkagi õiged paarid mängima pannud. Vaevalt küll, kui partii turniiritabelisse ei lähe. Selleks võiks ju siis oleneda ka kellegi normide täitmine või mittetäitmine ning pettusedki poleks välistatud. Küll nõustun Geurtiga, et sel juhul võiksid turniiriarvestussegi minna partiid A-D ja B-C.
Lembit