Ikka Chesscafe jälgedes

Laseme veel kord viimasest Chesscafest pilgu üle. Ehk on seal veel midagi, millest igapäevases kohtunikutöös kasu. Kellel huvi, leiab sealt midagi näiteks pimeda mängija kaasamängimise kohta nägijate võistlusel või IA nimetuse saamise tingimuste kohta. Veidi ka reitingutest, kaasa arvatud kinnitus selle kohta, et reitingulehte saab pääseda ka nii, et reitinguga mängijate vastu ainsatki punkti ei saada.

Üks Iraani FA on küsinud partii üleskirjutamise kohta. Ajakontrollis sisaldub ka 30 lisasekundit igale käigule. Ometi on üks mängija juba mõnda aega eiranud reeglit (art. 8.4), mis käsib sel juhul partiid pidevalt üles kirjutada. Nii on juba 10 käiku kirjutamata jäänud, aga alles on veel vaid mõni minut. Nüüd kutsub vastane kohtuniku ja juhib asjale tähelepanu. Kui resoluutne peaks siis kohtunik nüüd olema? Tagantjärele kirjutamine võib ju ähvardada isegi ajakaotusega.
Aga ega siin teha pole midagi, kirjutada tuleb. Näeb ju art. 13.1 ette: kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Ja tulebki range olla. Kui mängija pole seni art. 8.1 kinni pidanud, mis kohustab partiid üles kirjutama käik-käigult ning nii et eelmine käik oleks üles kirjutatud enne, kui tehakse järgmine, siis tuleb seda teha nüüd. Käikude kirjutamata jätmise tõttu on ta ju ilmselt mingi ajalise eelise saanud.

Üht Austraalia mängijat aga häiritakse partii ajal. Ei tee seda aga teine mängija, sest koodeksi art. 12.6 ütleb ju, et keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada, vaid hoopis keegi pealtvaataja, kes tema laua juurde tuleb ja tema seisu üle õla vaatama hakkab. Küsimus on konkreetne: kui lähedal võib pealtvaataja mängijale olla?
Pole siin muidugi mingit konkreetset reeglit. Küll aga võib ju mängija alati kohtuniku poole pöörduda, kui tema arvates mõni pealtvaataja, aga miks ka mitte teine mängija või isegi kohtunik tema lauale liiga lähedal seisab. Vahel ehk piisab ainult oma pilgu suunamisest pealtvaatajale, et seda lahkuma panna. Küll siis kohtunik vajalikud meetmed kasutusele võtab.

Korraks tullakse uuesti ka ühe kuu aja taguse loo juurde. Oli see üks Itaalia turniir, kus ühe mängija mobiil helises veel enne, kui teine mängija kohale jõudis (vt. ka meie 20.II Partiid ei mängitud).
Üks ameeriklane on nimelt koodeksist välja lugenud, et partii ilma valgete kohalolekuta alata ei saakski (art. 1.1 ...Partiid alustab mängija, kellel on valged malendid). Nii et kui mustade mobiil peaks helisema enne valgete kohalejõudmist, siis pole partii veel alanud ja mingit karistust ei saa helisemise eest olla. Kui aga heliseb valgete telefon, on partii sellega läbi ja tulemus fikseeritud. Siis pole ju oluline, millal must saabub või kas ta üldse tuleb. Art. 12.3 järgi peaks must igal juhul saama kas võidu või vähemalt viigi.

Geurt leiab ameeriklase kirja kommenteerides, et selle tekstis on üks lause kontekstist välja rebitud ja valesti tõlgendatud. Et asi selgem oleks, on võimalik, et järgmisel FIDE kongressil saab ülal tsiteeritud lause veidi teistsuguse sõnastuse, näiteks: Esimese käigu teeb valgete malenditega mängija. See tähendab, et valgete kohalejõudmist (või mittejõudmist) ei tohi üle tähtsustada, partii algab juba sellel hetkel, kui valge kell käigustatakse.
Küll aga tunnistab RC esimees, et kui RC pani kirja mobiile käsitlevat artiklit 12.3b, siis selle liikmed tõepoolest arvasid, et mobiilihelina puhul on tõepoolest võimalikud vaid kaks tulemust: vastane võidab või kui tal matistamisvõimalust pole, on tulemuseks viik. Ei pandud tähele, et ka vastane võib partii kaotada, kui ta kohale ei tule. Muidugi on see art. 6.6 reglementeeritud: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii.
Lembit