Kõrvalepõige kabesse

Väga kiire nädal oli. Maleks jäi aega vaid minimaalselt, liiati ei leidnud ka teistelt internetilehtedelt midagi kommenteerimisväärset. Audentese ruumides peeti Euroopa noorte meistrivõistlusi nii tava- kui ka välkkabes. Lisaks rahvusvaheline kohtunike seminar ja eksam, korraldajaks FMJD peasekretär ise. Nii et igal hommikul kell 8 kodust välja, ühel päeval ei jõudnud õhtul isegi kella 10-ks tagasi. Seminaritööga jõudsin lõpule täpselt keskööks. Pole siinkohal muidugi mõtet hakata teise mängu reeglitesse süvenema. Siiski paarist asjast, mis mõlemale alale ühised. Kui ajakirjandus pühendas Eesti male meistrivõistlustele vaid üksikuid lauseid, siis neist kabevõistlustest pole ma kusagil ridagi näinud. Aga ikkagi 15 riiki kohal, mängijaid üle 200.

Hädas olin kelladega. Minu gruppi (P 16) peeti selles saalis vist kõige tähtsamaks, nii et sain endale DGT-kellad (muidugi vanem traditsiooniline mudel), kõik ülejäänud said Saitekid. Esimene häiresignaal oli juba I voorus, kui ühe kella näidud nulli jooksid. Aga II vooru oleksin võinud vaid õudusunenäos ette näha. Üksteise järel läksid nulli koguni nelja kella näidud ja kuna mu käsutuses varukelli polnud, pidin samad kellad tagasi panema (tavaliselt on need siis normaalselt toiminud) ja siis juhtus sama asi kahel kellal veel uuesti. Seejärel toimetati malemajast kelli juurde ja vahetasin kõik eksinud DGT-d Saitekite vastu. Hilisemates voorudes analoogilisi juhte polnud, kuni tänase välguni, kus jälle ühed nullid ilmusid.

Mida siis kadunud kellanäitudega teha? Kabetajatel on suurematel võistlustel kord, et partii algusest peale peavad kohtunikud iga poole tunni järel kandma erilisele blanketile kummagi poole tehtud käikude arvu ja kulutatud mõtlemisajad. Kui 4 tundi on mängitud, tuleb seda teha juba iga veerandtunni järel. See on üsna tülikas ja aegaviitev protseduur, eriti kui laudu on palju (minul 16) ja mõnede juurde võib olla tülikas pääseda. Aga sellega on kohtunikul vähemalt alus aegade taastamiseks olemas, kas siis sama aega kasutades või seal mingit parandust tehes. Võib-olla peaksid ka maletajad kabetajatest eeskuju võtma? Või loodame siiski, et DGT-de uus põlvkond on töökindlam kui eelmine?

Kõigile aladele on ühine kindlasti see, et kasutatav inventar peab olema korralik. Täpsemad eeskirjad leiame nii kabe- kui malekoodeksist. Igal juhul ei tohiks aga kabe(male)laud ulatuda mängulaua ühest äärest teiseni mingit vaba ruumi jätmata. Kabekoodeks hoolitseb kohtunike eest rohkemgi kui malekoodeks, öeldes, et igal kohtunikul peab olema mitte ainult tool, vaid ka laud. Tegelikkus oli siiski teistsugune. Lava äärele osavõtvate riikide lippude kõrvale enda toetamine vist küll kena välja ei näinud.

Ja pisiasi. Minu arust võib kohtunik vooru alustamisega pigem veidi-veidi hilineda kui seda varem alustada. Peakohtuniku kell oli vist natuke ees, nii et iga vooru alguskäsklus anti vähemalt minut enne õiget aega. Kabekoodeksi järgi käivitab kohtunik mõlema mängija puudumisel valge kella, aga emma-kumma ilmumisel jagatakse kulunud aeg pooleks. KUi tegemist vaid esimese paari-kolme minutiga, siis tundub see ajajaotus tülikas ja ehk mõttetugi. Males on asi praegu lihtsam, kuigi ka siin on asjad teisiti olnud.

Kabekoodeksit lugedes näis mulle varem, et see muudab kohtuniku küllalt passiivseks. Ainult vastasmängija võib otsustada, mida teha, kui keegi on teinud kaks käiku järjest või määrustevastase käigu või käinud hoopis vastase kabendiga või teinud kohustusliku löömise asemel hoopis midagi muud. Nüüd vaatan, et kohati on kabekohtunikul isegi suurem roll kui males. Kui meil eeldab 50 käigu reegli rakendamine kindlasti ühe poole taotlust, siis kabes võib kohtunik analoogilisel juhul toimida täiesti omal algatusel, ilma et mingit taotlust vaja oleks.

Kui peaksite kunagi minema kabekohtuniku eksamit tegema, siis ärge mõelge kunagi, et males on asi niimoodi, küllap ta siis ka kabes on. Erinevad pole mitte ainult mängud, vaid ka kohtuniku toimimine väliselt üsna sarnastes olukordades.
Lembit, Technical FMJD Referee.