Üsna elementaarsest

Viimases Chesscafes on tõstatatud mõningaid küsimusi malendite puudutamise kohta. Üks neist käsitleb mõne aasta tagust juhtumit seenioride MM-võistlustelt. Valged vankrid seisid c1 ja d1, must vanker d5. Valge tõstab vankri c1-lt ja lööb sellega musta vakri, siis parandab oma vea, paneb vankri c1 tagasi ja lööb d1 olnud vankriga. Must nõuab reeglite rakendamist. Kohtunik lubab valgel lüüa Vd1xd5.
Põhjenduseks väitis ta, et tegemist oli löömiskäiguga, muidu oleks ta lasknud teha käigu c1 olnud vankriga. Oli ilmne, et c1 vankrit ei puudutatud meelega (art. 4.3), vaid eksikombel, kuna kaks vankrit olid kõrvuti. Kohapeal oli enamus mängijaist ja kohtunikest jäänud teistsugusele seisukohale. Geurt siiski leiab, et ilmselt polnud mainitud artikli mõttes tegemist meelega puudutamisega ja nõustub küsimuse tõstataja arvamusega.

Ka India noortevõistlustel ollakse hädas malendite puudutamisega. Üks ütleb, et vastane puudutas mingit nuppu, teine aga eitab seda. Küllalt tavaline asi. Ise pidin alles äsja samasuguse olukorraga kokku puutuma noorte kabe MM-il.
Kui kohtunik pealt ei näinud, mis tegelikult juhtus, on tal peaaegu võimatu teha mõlemale poolele meelepärast otsust. On muidugi võimalik küsitleda laua juures olnud pealtvaatajaid, kui neid leidub. Kui aga selgust pole, kas nuppu puudutati või mitte, tuleb arvestada, et puudutamist pole olnud. Niisama ka näiteks viigipakkumise puhul: kui üks mängija väidab, et tema poolt pakutud viik olevat vastu võetud, aga mõlemasse partiiprotokolli seda märgitud pole, kohtunik seda ei kuulnud ja vastane eitab, siis pole viiki lepitud. Partii jätkub mõlemal juhul laual olnud seisust.

Üks Inglismaalt tulnud kiri kurdab, et ajuti tõstavad mängijad malendeid väga hooletult ega pane neid väljade keskele. Vastase nuppude kohendamine häirib, viib mõtted partiist eemale. Küsitakse, missuguse reegli alusel peaks vastaselt nõudma korralikumat toimimist ja mille alusel eksijaid karistada.
Aga ega koodeksis tõepoolest pole artikleid malendite paigutamise kohta. Kohtunikule muidugi öelda võib ja loota, et see siis ka vastase korrale kutsub. Geurt leiab, et rakendada saab art. 12.6, mis keelab vastasmängijat ükskõik mis moel häirida või segada. Järelikult võib minna ka hooletute mängijate karistamisele (art. 12.7, 13.4).
Täna jätame hüvasti Leo Tivasega, homme Jevgeni Kaljundiga.
Lembit