Kiirmale meistrivõistlustelt

Polnud juba mitu aastat kiirmale meistrivõistlustel tegutsenud. Täna usaldati minu hoolde naised ja seeniorid. Siinkohal siis mõned märkmed.
Juhend ütles, et kellad käivitatakse 10 minutit pärast paarimise avalikustamist. Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 5 minutit pärast mänguaja algust, kaotab partii. - Siin mingeid probleeme polnud. Ei märganud ühtki juhtumit, kus keegi oleks mängulaua juurde hilinenud. Valdav osa partiisid algas tegelikult juba enne vooru ametlikku algusaega. Ei näinud mõtet seda keelata, kui mõlemad juba laua taga olid. Kord pidin kella seiskama, kui keegi oli enne ametlikku algust ka vastasmängija kella käima pannud.

Mobiilihelinatele lähenes juhend paindlikult (kohtunik otsustab karistuse), nii nagu see meie kohtunikekogu koodeksitõlgendustes kirjas on. Õnneks ükski mobiil ei helisenud, mis vabastas mind otsustamisest.
Määrustevastaste käikude eest olid karistused ette nähtud nii nagu koodeksis: 2 korda vastasele 2 minutit, siis kaotus. Palusin turniiri avamisel mängijaid, et nad valekäike ei teeks, sest kiirmales on kellade korrigeerimine küllalt tööd ja aega nõudev. Vist mõjus, sest määrustevastaste käikude pärast polnud mul kordagi vaja kellanäite muuta. Mis ei tähenda, et kelladega üldse poleks olnud mingit vaeva. Mõned neist olid oma aja juba üsna ära elanud ega tahtnud käima hakata või kippusid näidud jälle nullile tagasi minema. See ehk peamine probleem oligi.

Tavaliselt jälgivad kiir- ja välkmales mängijad üsna tähelepanelikult mõlema poole kellanäite.
Aga on ka erandeid. Ühe vanema mängija vastaste mõtlemisajad said kahel korral otsa, nii et mitu minutit oli mõlemal juhul 0:00 selgelt ekraanil. Kummaski partiis ei teinud kumbki vastane asjast väljagi. Seisin paar minutit laua juures ja oli kange kiusatus mehi vähemalt müksata, et nad ekraanile vaataksid, aga ei, koodeks keelab kohtunikul niisuguse märguandmise kindlalt ära, kuna aeg oli ju läbi ainult ühel mängijal. Lisasekunditega kontrolli puhul võiks ju nii kuitahes kaua mängida. Käisin vahepeal teisi partiisid vaatamas ja tulin tagasi, aga midagi polnud muutunud. Õnneks lõpuks ikkagi mõlemas partiis aja otsasaamist märgati.

Ühel laual tekkis lõppmäng vanker ja oda vankri vastu. Millal just täpselt, seda ma ei märganud, aga pikka aega käis manööverdamine, kus nõrgem pool esialgu kõik matistamiskatsed edukalt pareeris. Mida peaks sel juhul tegema vähemodaga mängija ja kohtunik? Ilmselt on pääsetee 50 käigu reeglis. Arvan, et mängija võiks ise valjusti käike lugeda, kuigi loomulikult võib ta seisule juhtida ka kohtuniku tähelepanu. Kui kohtunikul on võimalik, siis võib ta ise käike lugema hakata, veel parem kui ta saab selleks mingit abijõudu kasutada. Omaalgatuslikult vist kohtunik asjade käiku sekkuda ei tohiks (50 käigu reegel annab ju ainult võimaluse viigitaotluseks, ei sunni aga ilmtingimata partiid lõpetama). Selles partiis tekkis lõpuks olukord, kus matti enam vältida ei saanud.

Küll pöörduti minu poole ühes teises partiis, kus lahkvärvilised odad üsna sihitult laual liikusid. Sealgi on kohtunikul ju võimalik fikseerida viik ainult siis, kui ta on veendunud seisu 3-kordses kordumises või 50 käigu täissaamises. Nii ei saanud ma korrapealt mingit ametlikku otsust langetada. Küsisin vaid vastasmängijalt: "On see viik?". See mõjus ja saime viigi kirja.
Paaril korral tuli mängijaile meenutada, et ka kiirmales kehtib üldine reegel "puudutatud - käidud".

Ja veel: nii kohtunikud kui ka mängijad peavad juhendi enne turniiri korralikult läbi lugema. Uurisin hoolega, kuidas toimub matś esikoha jagamise korral ja kartsin juba, et ma sellisest matśist ei pääse. Jätsin vaid tähelepanuta, et selle matśi toimumise eelduseks on mitte ainult punktide, vaid ka koefitsientide (antud juhul siis voorujärgsete punktide summade) võrdsus. Kui selle olin selgeks saanud ja seejärel mõlema turniiri võitjatele õnne soovisin, ütlesid mõlemad kindlalt, et nemad veel võitnud pole. Keegi võis kummalegi tõepoolest turniiripunktidega järele jõuda, voorujärgsed punktid olid asja aga juba selgeks teinud. Nii polnud nemadki lugedes sellele detailile tähelepanu pööranud.
Aga vist läks kõik enam-vähem normaalselt. Minevikust meenub mulle isiklikult kõige raskemana 2001. aasta turniir.
Lembit