Ikka tegemisest ja sooritamisest

On asju, mille juurde Geurt (ja sellepärast ka meie) on pidanud oma veergudes ikka ja jälle tagasi tulema. Juba detsembris oli juttu ühest sakslaste välkpartiist, kus mustad panid mati ja alles siis valged märkasid, et mustade aeg oli selleks ajaks juba otsa saanud (vt. minu 20.XII Juhtumeid praktikast). Kuigi võitu taotlesid mõlemad, jäi õigus mustadele, sest kiir- ja välkmales lõpeb mõtlemisaeg alles siis, kui üks osapooltest sellest teada annab. Kuivõrd matiga partii lõppes, siis pärast seda avaldust ajaületuse kohta enam esitada ei saa.
Märtsiveerus pidi Geurt seda asja uuesti seletama ühele ameeriklasele (minu 21.III Geurti märtsiveerust). See leidis, et matt oli määrustevastane, kuna käidi enne vastase kellavajutust. Nii taandus asi sellele, kas võib käia enne, kui vastane on oma kella seisanud ja teise poole oma käivitanud. Aga juba koodeksi art. 1.1 ütleb, et mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud). Geurt viitab siinjuures küll artiklile 6.8a (käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud käik lõpetab partii).

Nüüd on Geurtile tekkinud oponent Ukrainast, kes väidab, et sellel maal seda seisukohta üldiselt ei aktsepteerita (!). Selle üle olevat peetud isegi internetidiskussioon. Koodeksi viimases ukrainakeelses tõlkes polevat vahet käigu tegemisel ja sooritamisel. Kuidas saab küll nii tõlkida, kui originaalis on ometi erinevalt make ja complete. Sama viga näib olevat ka vene keelde tõlkijatel. Kuigi jah, oli aeg, kui ka FIDE-l endal olid asjad sassis. Viidatud artiklitest 1.1 ja 6.8a loetakse aga seal välja, et mängijal on õigus käia vaid siis, kui vastane on teinud käigu, seisanud oma kella ja käivitanud teise poole oma.
Küsija väidab, et üks endine nõukogude kohtunik olevat talle öelnud, et vanad FIDE reeglid keelasid selgelt käimise enne, kui vastane polnud kella seisanud. Tema ise polevat küll suutnud selliseid reegleid leida. Tollele mehele ütleksin, et nii see tõepoolest oli. Kui ta võtaks kätte kasvõi meie 1997.a. ilmunud Male reeglid , siis leiaks ta artiklist 1.1 Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on sooritatud. Aastal 2001 see aga muutus. Õieti ei saakski ju koodeksi avaartiklis käigu sooritamisest kõnelda. See seostub malekellaga ja selleni jõutakse alles võistlusmäärustes ehk artiklis 6.

Geurt rõhutab taas: arvamus, et mängija võib käia alles pärast oma käigu sooritamist, on artikli 6.8 ilmne väärtõlgendus. Artiklis öeldakse, et mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Sel fraasil on aga mõte vaid siis, kui mängija teeb oma käigu enne vastase kellavajutust. Isegi siis, kui mängija enam käigul ei ole, võib ta selles olukorras kella vajutada.
Kui mängija võiks käia ainult pärast vastase kellavajutust, tooks see eriti kiir- ja välkmales kaasa tohutult vaidlusi. Aga sel juhul pole reeglites erinevust tava-, kiir- ja välkmale vahel.
Vaatasin ettepanekuid, mis on tehtud koodeksi parandamiseks. Ei leidnud neist ühtegi, mis oleks puudutanud artikleid 1.1 või 6.8. Nii et lähemal ajal pole vaadeldud küsimuses mingit muudatust oodata.
Lembit