pühapäev, 16. august 2009

Kohtunikul oli juubel

Saatsin eile meili Nijmegeni. FIDE reeglite ja turniirimääruste komitee esimees Geurt Gijssen sai 75. Malekohtunikuna hakkas ta tegutsema suhteliselt hilja, nii et IA-ks sai alles 1979. Sellest ajast peale on ta aga pidevalt olnud seoses kõige tähtsamate asjadega. Esmakordselt sattusime kokku Kasparovi - Karpovi matśil Sevillas 1987. Hiljem jätkus koostöö võistlustel Palma de Mallorcas, Moskvas ja Elistas, aga ka FIDE kongresside ajal reeglite komitees, kuhu minagi mõned aastad kuulusin.
10 aastat tagasi virutas ta Dohas kohtunikekogu ukse väljastpoolt kinni, sest oldi hakatud arutama küsimust, kas ei peaks IA-del alates 65-aastaseks saamisest nende autoriteedi hoidmiseks üldse tegutsemise keelama. See liigutus mõjus ja nii on Geurt viimase ajani jätkanud tähtsates ametites. Miks ta viimase olümpia peakohtunikuna Leongiga asendati, ma ei tea. Loomulikult jäi ära ka meie ühine kohtunikutegevuse lõpetamine, mille Geurt mõni aasta tagasi Tallinnas käies välja pakkus.

Lasksin silmad viimastest internetikülgedest üle. Midagi eriti huvitavat ei leidnud. Polnud varem märganud, et kusagil partii võidu eest 2,5 punkti antakse (viik 1 punkt), nagu tehti seda Ungari meistrivõistlustel. Bilbao suure slämmi turniiril saab teatavasti 3 punkti.

Omalaadi teade tuli Teheranist, kus GM Mosteza Mahjoob üritas neljapäeval maailmarekordit simultaaniandmises (kas see püstitati, ei tea). 5oo lauda, mängijad vanuses 4 - 81 aastat. Esimese 2 tunniga jõuti kõikjal teha 5 käiku (igavavõitu?). Kui 18 tundi mängitud, saadi tulemuseks +397 -13 =9o (88 %). Ametis oli 55 kohtunikku, muud ametimehed peale selle. Ei oska asja plusse ega miinuseid hinnata. Eks ta ole ikkagi eelkõige rekord rekordi pärast. Aga vähemalt korraks tõmbas male Iraanis tähelepanu endale. Väidetavalt olevat üritusest juttu olnud kõigi sealsete lehtede esikülgedel.

Mõned kuud tagasi tegin juttu ühest Inglismaal asetleidnud juhtumist (1. IV Viimastel sekunditel-2). Must ületas seal aja, kui valgel oli jäänud veel viimane sekund. Selgus aga, et paar-kolm käiku enne lõppu oli üks valge ettur laual pikali olnud ning seatud püsti alles pärast ajaületuse taotluse esitamist. Inglise kohtunikeküljel polnud tookord mingit vihjet sellele, kuidas kohtunik selle partiiga toimis, ega ka mingeid vihjeid sellele, kuidas oleks pidanud toimima. Leidsin siis, et must ei reageerinud selles sekundite mängus vajaliku kiirusega ja seepärast võiks võidupunkti valgele anda.
Nüüd on inglased asja juurde tagasi pöördunud ning meie arutlus näib üsna sarnasena. Tolles partiis olevat kohtunik samuti valgele võidu andnud, sest fakte ei vaidlustatud ja partii oli juba lõppenud. Kui must oleks esitanud käik varem korrektse taotluse selle kohta, et ettur kohalt ära nihutati ja seejärel valge kella käigustas, oleks must saanud aega juurde ja partiil lastud jätkuda. Küllap see nii pidigi olema, aga viimastel sekunditel on raske ratsionaalselt toimida.
Lembit

Kommentaare ei ole: