pühapäev, 1. august 2010

Ettevaatust śveitsiga

Olin sel nädalal abikohtunikuks ühes väikeses maakonnalinnas korraldatud kabeturniiril. Ei kavatse siinkohal teise mängu iseärasustest rääkima hakata, pealegi oli turniir hästi korraldatud ja veel paremini kavandatud. Seepärast vaid ühest momendist, millega võime niisama hästi ka maleturniiril kokku puutuda. Liiati näitas internetilehtede sirvimine, et nädala jooksul polnud kuhugi midagi huvitavat lisandunud. Tõsi küll, ka śveitsi süsteemi optimaalsest voorude arvust oleme varem juttu teinud.

Osavõtjaid loodeti algul tulevat ilmselt rohkem ja võistlussüsteemiks nägi juhend ette 7 vooru śveitsi. Paarimine arvutiga. Lõpuks sai mängijaid vaid 12, süsteem aga jäeti nii, nagu juhendis seisis. Nii on ka malevõistlusi mängitud ja ikka on tõstatunud küsimus, kas śveits sellise väikese osavõtjate arvuga üldse see kõige parem lahendus on, teisalt aga on küsimus voorude arvus.
Üks śveitsi süsteemi reegel ütleb, et omavahel paaritakse mängijad, kellel on sama või võimalikult lähedane punktide arv. Mingil hetkel kohtuvad aga juba kaks liidrit omavahel ja pärast seda kipuvad paarid üpris juhuslikuks minema. Kui mängijad on enam-vähem võrdse mängutugevusega, pole asi veel nii hull, kui aga osa on mänguklassilt selgelt nõrgemad, siis kipub vahepeal juba enam-vähem loogiliseks kujunenud paremusjärjestus kaduma. Tol kabeturniiril olid 12-st 3 sellised, kes ei saanud kõigi ülejäänute vastu ainsatki viiki, võitudest rääkimata. Aga lõpuvoorudes tähendas kokkusattumine nendega olulist tõusu üsna vähese vaevaga.

Olen jäänud seisukohale, et kui voorude arv on suurem kui 1/3 voorude arvust, siis ei tarvitse tulemused mängutugevusele vastata. Kabekoodeks muide ütleb: Mängitavate voorude arv ei peaks olema vähem kui 1/3 ega suurem kui pool osavõtjate arvust. (Nii ei tohiks küll kabes suure osavõtjate arvuga turniire üldse korraldada, aga selleks ju śveits mõeldud on).
Kui vähegi võimalik, olen püüdnud paralleelselt arvutipaarimisega kontrolliks ja võrdluseks ka käsitsi paarida. Nii seekordki. Turniiri esimesel poolel toimisime enam-vähem ühtviisi, kahes viimases voorus suutsin kummaski ära aimata vaid ühe arvutipaari. Ju siis on mu kvalifikatsioon üpris madalale langenud. Aga kuidas sa mõistatad, kui eelviimases voorus paneb Swiss Perfect liidrile vastu kõige viimase poisi. Sellist äärmust ei mäletagi olevat juhtunud. Ega käsitsi paariminegi lihtne olnud, sest eriti tabelilõpp oli juba enam-vähem läbi mänginud. Aga siiski: VI voorus oli arvutipaarimisel kõigi paaride punktierinevuste summa 21, käsitsi 12, VII voorus arvutil 20, käsitsi 14. Kuivõrd leiti, et kui on arvutiga paarima hakatud, siis tuleb arvutit ka lõpuni usaldada. Ei hakanud oma seisukohti peale suruma.

Mida oleksin teinud, kui oleksin juhtunud peakohtunik olema? Arvatavasti oleksin sekkunud ja paarimise muutnud, olgu selline võimalus siis võistlusjuhendisse kirjutatud või mitte. Muide ka kabekoodeks ütleb: Arvutiga sooritatud paarimised ei pruugi 100 % olla identsed käsitsi sooritatutega nende vastuvõetavuse suhtes, lõplik otsus jääb alati paarimiskomisjoni esimehele. Ja muidugi peaks see olema võimeline seletama, miks arvuti või tema ise just sellised paarid tegi.
Kui lõpptabelit uurida, siis on see mõneti kummaline. Kuigi partiisid oli rohkem kui palju, pole omavahel mänginud 2., 3. ja 4. kohale tulnud. Esimesest 8-st on 7 võitnud kaht nõrka viimasest kolmikust, ainult 5. kohale tulnud Peterburi meister ei saanud endale ainsatki nõrka vastu. Ja kuivõrd võitjatest jäi ta maha vaid 2 punkti (male punktiarvestuse järgi vaid 1 punkti), siis ehk oli just tema tegelikult(peaaegu) parim.

See turniir näitas veel kord seda, mis oli juba varem teada: Śveitsis ei tähenda suurem voorude arv veel õigemat lõpptulemust. Vajadusel peab kohtunik paarimisse sekkuma ja seda korrigeerima. Kui ta muidugi kahtleb, siis jätku asjad nii, nagu arvuti näitas. Arvuti kasutamine vähemalt abivahendina on alati hea. Muide mängiti sel turniiril igas kohtumises kaks partiid (valged ja mustad). Vaevalt et eriti oluline oli, kummaga neist varem. Nii peaks vist paarimisel jätma värvid arvestamata (programmides vist küll seda igal pool arvestatakse).
Lembit

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kabes pannaksegi enne paarid kokku ja alles siis hakatakse värve vaatama. sellepeärast swissperfect ei sobi tegelikult õldse kabeturniiri läbiviimiseks.

Marek Kolk ütles ...

Swiss Perfectis saab tegelikult värvid maha keerata, nii et selles mõttes sobib küll :-D Iseasi, paljud seda teavad, et värvid võib keelata.

Kahjuks ei ole ma nt ise proovinud, kas värvid sel juhul keelatakse ka üksikus paaris (s.t. ei panda õigeks), mis tähendaks ükshaaval värvide parandamist ja sel juhul ei sobiks programm praktilistel kaalutlustel.