pühapäev, 19. september 2010

Jälgides Chesscafe´d

Ei tea, kui paljud on viimase Chesscafe veeruga juba tutvuda jõudnud. Kohtunikel tasub sealt silmad alati üle libistada, kuigi on selge, et vaevalt neid asju palju saab olla, mida aastate jooksul seal või kusagil mujal juba käsitletud poeks. Nii on kordused paratamatud. Liiati võib paljudel juhtudel ka ilma RC esimehe abita öelda, mida vastama peaks.

Sest kui üks Dominikaani kohtunik kurdab, et nad on ühes turniiriaruandes märkinud kogemata peakohtuniku asetäitjaks vale nime, siis pole ju midagi muud teha, kui uus aruanne teele saata, peamine, et asi korda saaks. Või kui sama mees küsib, kas turniirile võib ka kaks peakohtunikku määrata, siis on selge, et see oleks ebatavaline, aga miks peaks see keelatud olema. Muidugi peab asjal oma põhjus olema.

Mäletan paari juhtumit endagi praktikast. Ilmekaim neist 1985. a. Moskva MM-matśilt. Kuna esimene matś oli tühja jooksnud (mis küll polnud kohtunikest tingitud), pidas Campomanes nüüd kohtunike tegevuse objektiivsuse huvides vajalikuks määrata kaks peakohtunikku, nii et üks neist tegutses paaritu ja teine paarisnumbriga partiidel. Parajasti puhkav kohtunik ei tohtinud tulla lavale ega üldse mängutsooni, ei omanud ta ka mängijatega mingeid kontakte. Asetäitjad olid kogu aja paigal. Mul pole midagi ette heita ei Mikenase ega bulgaarlase Maltśevi tegutsemisele, ometi polnud matśil ühtset juhtimist. Kumbki mees võis ühesuguseid asju otsustada omamoodi, näiteks kasvõi fotograafide lubamine mängulaua lähedale. Järgmine matś tükeldati kahe linna vahel: mõlemal poolel sama peakohtunik, aga erinev asetäitjate paar. !987. a. matśiga pöörduti jälle vanade reeglite juurde tagasi.
Geurt peab kahe peakohtunikuga tegutsemisel oluliseks kaht reeglit: 1) üks peab austama teise poolt langetatud otsust ja 2) tekkinud lahkarvamusi ei peaks avalikult arutama. MInu arust parem on siiski niisugust erandit üldse vältida.

Või mida teha siis, kui keset vooru äkki turniirisaalis elekter kaob ja edasimäng võimatuks muutub? Mis siis muud kui kellad seisma ja püüda rike võimalikult kiiresti likvideerida. Ühe Kanada kohtuniku arvates on olukord peaaegu samasugune nagu partii katkestamisel. Niisiis võiks nüüd kasvõi ühiselt hakata pooleli jäänud partiisid analüüsima.
Kirjutaja unustab ära ühe olulise asja. Kui kunagi partiisid katkestati, siis seostus sellega ka väga oluline toiming - salakäigu üleskirjutamine. See, kelle käigukord katkestusmomendil oli, pidi järgmise kavatsetava käigu kirjutama partiiprotokolli, mis seejärel pandi kinnikleebitavasse ümbrikku. Käigu muutmine polnud kuidagi võimalik. Nii et kui meil antud juhul pole salakäiku, pole ka nõuetekohast partii katkestamist ega seepärast ka mingit analüüsi.

Etturi muundamisest oleme viimasel ajal korduvalt kirjutanud. Nii poleks vist kellelgi raskusi vastamisega ühele brasiillasele: Etturit muundav mängija paneb lauale ümberpööratud vankri ja nimetab selle lipuks. On nüüd tegemist määrustevastase käiguga või tuleb vääralt seisev vanker lihtsalt õigetpidi lauale panna?
Etturi muundamisel on malendi valik lõplik, kui uus malend puudutab muundamisvälja. Vanker on vanker ja selleks ta jääb. Enne seda võis mängija veel kohtunikult abi otsida, et see aitaks tal lippu leida. Tõsi küll, Geurt möönab vastuses, et on amatööre, kes võivad reeglite peensusi mitte teada. Seetõttu võiksid ka kohtunikud oma otsustes olla veidi paindlikumad. Küllap sõltub see turniiri iseloomust.
Lembit

Kommentaare ei ole: