Kelladest ja mõtlemisajast

Chesscafe tänases kohtunikeveerus vaadeldakse mitmeid küsimusi seoses malekellade, nende seadmise ja toimimisega. Ühe juhtumi Saksamaalt jätan kommenteerimata. Seal on juttu mingitest veidratest digitaalkelladest, kus kummagi mängija mõtlemisaega on võimalik jälgida koguni kahel tablool, millest kumbki võib näidata aga erinevaid aegu. Mis siis on õige? Pole selliseid kelli näinud ja nõustun lihtsalt Geurtiga, kes leiab, et ametlikele võistlustele ei tohiks sellistel kelladel kohta olla.

Jäin korraks mõtlema ka sellele järgnenud itaallase väite juures, et DGT kelladega ei tohtivat kiirmalet mängida, sest nad ei vasta reeglitele. Siis meenus. On kelli, kus lisasekunditega mängides pärast ühe poole ajaületust ka teine pool seiskub ja kell üldse edasi ei lähe. Mõtlemisaja esimese ületaja poolele ilmub vaid miinusmärk. Aga koodeksi art. A4d3 ütleb, et kui mõlemad noolekesed on langenud, loeb kohtunik partii viigiks. Teine nooleke ei saa ju niimoodi langeda, aga vähemalt võimalus langemiseks ja sel moel partii viigistamiseks peaks tal reeglite järgi olema.

Ega Geurtilgi siin lahendusretsepti pole. Kellafirmast oli öeldud, et nemad asjast teavad, aga nii see on olnud, keegi kaevanud pole ja nii see ilmselt jääb. Geurt soovitab vaid turniiridel rohkem mängida küllaldase järelevalvega (kohtunik vähemalt 3 lauale, välgus igal laual) ja kirjutada juhendisse sisse, et kohtunik võib teatada noolekese langemisest. Selleks ajaks, kui kusagil noolekesed langema hakkavad, olevat juba nii palju partiisid ära lõppenud, et kohtunikud tulevad asjaga toime.
Minu arust on seni küll olnud seisukoht, et partiid kas mängitakse küllaldase järelevalve all ja rakendatakse siis ka vastavaid reegleid algusest lõpuni või üldse mitte ega minda poole partii pealt üle ühelt reźiimilt teisele.

Võtame veel juhtumi ühelt Kanada turniirilt. Kohtunik polnud vist oma tööd korralikult teinud ja seepärast hakkas ühel laual iga käiguga lisanduma juhendiga ettenähtud 30 sekundi asemel rohkem (vist 40). Art. 6.10 laseb emmal-kummal mängijal või kohtunikul eksituse korral otsekohe kellad seisma panna ja asi korda seada. Üks mängija asja tõepoolest märkas, aga ei öelnud midagi. Hakkas hoopis arvutama, kui palju kell nende käikudega oleks tegelikult pidanud lisama. Ja kui jõudis järeldusele, et nüüd oleks vastase aeg pidanud juba üle minema, taotles endale võitu.

Ega reeglid tõepoolest siin väga täpselt asju ära ütle. Taotleja väitis, et kulutatud mõtlemisaja kindlakstegemine on siin üpris lihtne, sest liigselt lisati igal käigul just ühesugune aeg ja kell töötas korralikult. Kohtunik jättis siiski võidutaotluse rahuldamata, sest mängija nooleke polnud tegelikult langenud ja vastavalt samale art. 6.10 õigete näitude määramisel tegutseb kohtunik oma parema äranägemise järgi. Partiid jätkati selleks ajaks tablool olnud aegadega. Korrigeeriti lisanduvate sekundite arvu. Taotlejale anti siiski paar lisaminutit.
Geurt jääb kohtuniku tegevusega põhimõtteliselt rahule, ainult preemia oleks ta taotlejale andmata jätnud. Tõepoolest, mis see siis oli? Preemia valvsuse eest või püüd mängijat kuidagiviisi lepitada?
Lembit