Malekoodeksi artikkel 5 kõneleb mitmesugustest partii lõppemise juhtudest. On selliseid punkte, mille järel öeldakse, et partii lõpetamiseks on vaja viimase käigu määrustepärasust (mati- või patiseisu, aga ka surnud seisu tekitanud käik). On aga ka punkte, millele niisugust tingimust pole lisatud (vastasmängija alistumine, viikileppimine, viik 50 käigu või seisu kolmekordse kordumise reegli alusel). On see juhuslik või peitub selle taga mingi olulisem põhjus? Viimases Chesscafes püüdis üks austraallane seda välja selgitada RC esimehelt.
Kui matikäik oli määrustevastane, siis polnud ju tegemist matiga. Määrustevastane käik tuleks tagasi võtta ja selle asemel määrustele vastav käik teha.
Austraallane toob näiteks aga sellise olukorra. A tegi määrustevastase käigu ja pani sellega mati. Sel hetkel ei taibanud kumbki, et tegemist oli määrustevastase käiguga. Mõlemad arvasid, et oligi matt ja nii partiiprotokollidele ka märgiti. Aga siis märkas B, et käik oli määrustevastane (aga võib-olla märkasid seda partiid analüüsides koguni mõlemad). Kas jääb nüüd tulemus püsima või peaks partiid jätkama määrustevastasusele eelnenud käigust? Aga võib-olla olid protokollid veel alla kirjutamata.
Kui tulemus püsima jääks, oleks määrustele vastamise nõue olnud ebavajalik. Aga määrustevastane oleks võinud olla ka see käik, mis kusagil teises partiis oleks sundinud mängija alistuma (art. 5.1b) või viiki leppima (art. 5.2c).
Seisu kolmekordse kordumise ja 50 käigu reegli võib lugeda erandjuhtudeks. Nendest kinnipidamist kontrollib ju tavaliselt kohtunik, kes teeb ühtlasi kindlaks ka selle, kas tehtud käigud olid määrustepärased või mitte. Viikileppimisel loeb aga mängijate nõusolek - muidugi ei tohi ka sel juhul partii olla varem kuidagi teisiti lõppenud.
Mati puhul võib võitja ka kutsuda kohtuniku ja lasta tal viimase käigu õigsust kontrollida. Kindlasti juhtub üliharva, et käik pole määrustepärane.
Päris üheselt ei võiks siin siiski kohtuniku toimimise kohta soovitusi anda. Meenutan kommentaari inglaste raamatule (15.VII Kohtunik noorteturniiril), mida on tsiteeritud ka meie kohtuniku käsiraamatus. Noortevõistlustel ei soovitata mängijale öelda, kas ta on mati pannud või mitte. Kui matti pole, võiks kohtuniku ütlus anda vastasmängijale suure eelise. Minu arust on mängijate mänguoskus olulisem kui nende vanus. Kui ei või poisile öelda, kas laual on matt või mitte, ei võiks seda öelda ka vanakesele, kellele käigud probleeme tekitavad.
Kui aga mõlemad oleksid nõustunud, et B kuningas sai mati ja hiljem selgub, et matti ikkagi polnud, jääb tulemus püsima, sest B oli alistunud. Tõsi küll, on üks erand. Siis, kui laual oleks olnud patiseis. Sel juhul oli partii art. 5.2a järgi juba viigiga lõppenud ja hilisem allaandmine enam ei lugenud.
Lembit
laupäev, 29. august 2009
kolmapäev, 26. august 2009
Millest sõltub tulemus?
Viimases Chesscafes on võetud vaatluse alla kimbuke hoopis väheste malenditega seise, kus üks pooltest aja üle laseb. Millest siis tulemus sõltub?
Kui seisus ratsu etturi vastu etturiga pool aja ületab, siis ta põhimõtteliselt kaotab, sest ratsuga matistamine on sel juhul üldiselt võimalik.
Võivad aga tekkida mingid erandseisud. Näiteks seisavad valged Ke4 ja Rf4, mustad aga Ke6 ja Ee5. Must puudutab siin oma etturit, mis tähendab, et ainus võimalik käik on exf4. Aga musta nooleke kukub ja valge taotleb võitu.
Teine seis. Valgetel on Kf1 ja Rh8, mustadel Kh1 ja Eh2. Mustade nooleke on kukkunud. Valge seda esialgu ei märka ja puudutab oma ratsut. Enne käigu tegemist paneb ta siiski aja lõppemist tähele ja näeb, et laual on patiseis.
Kolmas seis. Valgetel Ka6, Ea7 ja b6, mustadel vaid Ka8. Valge puudutab b-etturit, aga enne kui ta sellega käia jõuab, langeb ta nooleke ja must esitab selle kohta taotluse.
Vaevalt selliste seisude praktikas esinemise tõenäosus suur on, aga põhimõtteline tähtsus neil on ja kusagil eksamiküsimusteks kõlbaksid nad küll. Üldise juhendi selliste seisude käsitlemiseks annab meile koodeksi artikkel 6.9:
Välja arvatud juhul, kui rakendub üks artiklitest 5.1a, b või 5.2a, b, c (käsitlevad partii lõppemist), on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga.
Geurti arvates on nendest seisudest lihtsaim viimane. Aeg on valgel küll üle, aga kuna must ju kuidagiviisi võita ei saa, on tegemist viigiga. Seda küll, aga austraallased on oma kodulehel õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et valge käigul ei saaks sellist seisu üldse eksisteerida. Pole ju näha, mis oleks võinud olla musta viimane käik (ainult mingi määrustevastane Kc8-a8).
1. ja 2. seisu peab Geurt keerukamaks. Probleem on selles, kas tuleb arvesse võtta mitte ainult parajasti laual olevat seisu või ka seda, mis tekib sinna pärast puudutatud malendiga käimist. Küllap tuleb.
Geurt võtab endale abiks seisu Kb5, Le7 - Ke8. Käigul saab siin olla ainult must. Tal tuleb lüüa valge lipp ja lauale jäävad ainult kuningad. Surmkindel viik. Kas aga peaks must kaotama, kui ta lippu lüüa ei jõua, vaid ületab aja? Vaevalt küll, sest ainus võimalik käik oleks ikkagi Kxe7 viigiga. Analoogia põhjal tuleks siis lugeda viigiga lõppenuks ka kaks esimest seisu.
Lembit
Kui seisus ratsu etturi vastu etturiga pool aja ületab, siis ta põhimõtteliselt kaotab, sest ratsuga matistamine on sel juhul üldiselt võimalik.
Võivad aga tekkida mingid erandseisud. Näiteks seisavad valged Ke4 ja Rf4, mustad aga Ke6 ja Ee5. Must puudutab siin oma etturit, mis tähendab, et ainus võimalik käik on exf4. Aga musta nooleke kukub ja valge taotleb võitu.
Teine seis. Valgetel on Kf1 ja Rh8, mustadel Kh1 ja Eh2. Mustade nooleke on kukkunud. Valge seda esialgu ei märka ja puudutab oma ratsut. Enne käigu tegemist paneb ta siiski aja lõppemist tähele ja näeb, et laual on patiseis.
Kolmas seis. Valgetel Ka6, Ea7 ja b6, mustadel vaid Ka8. Valge puudutab b-etturit, aga enne kui ta sellega käia jõuab, langeb ta nooleke ja must esitab selle kohta taotluse.
Vaevalt selliste seisude praktikas esinemise tõenäosus suur on, aga põhimõtteline tähtsus neil on ja kusagil eksamiküsimusteks kõlbaksid nad küll. Üldise juhendi selliste seisude käsitlemiseks annab meile koodeksi artikkel 6.9:
Välja arvatud juhul, kui rakendub üks artiklitest 5.1a, b või 5.2a, b, c (käsitlevad partii lõppemist), on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga.
Geurti arvates on nendest seisudest lihtsaim viimane. Aeg on valgel küll üle, aga kuna must ju kuidagiviisi võita ei saa, on tegemist viigiga. Seda küll, aga austraallased on oma kodulehel õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et valge käigul ei saaks sellist seisu üldse eksisteerida. Pole ju näha, mis oleks võinud olla musta viimane käik (ainult mingi määrustevastane Kc8-a8).
1. ja 2. seisu peab Geurt keerukamaks. Probleem on selles, kas tuleb arvesse võtta mitte ainult parajasti laual olevat seisu või ka seda, mis tekib sinna pärast puudutatud malendiga käimist. Küllap tuleb.
Geurt võtab endale abiks seisu Kb5, Le7 - Ke8. Käigul saab siin olla ainult must. Tal tuleb lüüa valge lipp ja lauale jäävad ainult kuningad. Surmkindel viik. Kas aga peaks must kaotama, kui ta lippu lüüa ei jõua, vaid ületab aja? Vaevalt küll, sest ainus võimalik käik oleks ikkagi Kxe7 viigiga. Analoogia põhjal tuleks siis lugeda viigiga lõppenuks ka kaks esimest seisu.
Lembit
pühapäev, 23. august 2009
Millal lõpeb partii?
Śahhi ja Garde teine iseseisvumispäeva turniir, tugevam ja segakoosseisuga. Tasemevahe oli küll suur - suurmeistrist tema 7-aastase õpilaseni - ning vanuseerinevused ei mahtunud 70 aasta sisse ära, siis sedapuhku tõesti kõik mängisid. Kuigi minu arust kulutasid mitmed oma aja ära selgetes seisudes, kus niikuinii midagi välja ei mõeldud, ja siis läks lahti välgutamiseks.
Kui meie uut määrustevastasuse reeglit tuleb turniiri juhul kasutada vaid mõned korrad (mis eeldab, et käigud on piisavalt selged), siis sobib see küll. Määrustevastaste käikudega oli mul tegemist vaid ühes partiis. Kummalgi viimased sekundid mehaanilisel kellal jooksmas, tegi üks valekäigu. Vastasele 2 minutit, aga siis tegi ka tema valekäigu. Kuivõrd see põhjustas hetk hiljem esimese mehe ajaületuse, siis kõhklesin veidi, panin aga ka teisele poolele 2 minutit juurde ja asi algas peaaegu nagu otsast peale.
Ühes partiis olin hädas selle lõppemisega. Üks vanem ja teine noorem mängija. Noor laseb aja üle. Loomulikult peaks nüüd võitja kellale osutama või midagi ütlema. Aga ei, partii jätkub, kuni kõik ülejäänud läbi on. Mida teha? Kohtunik sekkuda ei tohi. Pealtvaatajad (õnneks või hoopis kahjuks?) vaatasid ka sekkumata pealt. Niimoodi ei saagi partii otsa! Lõpuks koputas treener poisile õlale ja see ulatas käe. Vastane rääkis, et oli noolekest märganud küll (küllap ka poiss märkas), aga tal olevat poisist kahju olnud.
Aga vaadakem pärast seda kõrvalepõiget midagi ka Geurti viimasest veerust. Küllap teistelgi kohtunikel probleeme on.
Kõik teame, et partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et ta alistub (5.1b). Lihtne, aga mitte eriti selge. Küllaltki tuntud Kreeka IA Tsorbatzoglu tõstatab küsimuse, kas partii lõpeb siis, kui üks mängija teisele kohtuniku juuresolekul viiki pakub ja mängijad käsi suruvad. Või peaks kohtunik laskma enne tulemuse partiiprotokolli kirjutada? Kas verbaalsest alistumis- või viigiavaldusest piisab? Ehk võib teine mängija seda eirata ja teeselda, et pole õigesti asjast aru saanud? Kreeklase arvates peaksid mängijad partiiprotokollidele alla kirjutama ja alles siis võiks kohtunik tulemust aktsepteerida. Kohtunikud peaksid kõik partiiprotokollid kokku koguma ning lisama need vooru- või matśi´protokollile.
Küllap oleme siin kõik samal arvamusel. Igasuguste arusaamatuste vältimiseks peaksid kohtunikud tõepoolest mängijaid paluma, enne kui need partiisid analüüsima hakkavad, et nad tulemuse partiiprotokolli kannaksid ja seda oma allkirjaga kinnitaksid. Igaks juhuks. Oma käega ei peaks kohtunik kunagi tulemust protokolli kirjutama.
Üks episood siia Geurti praktikast. Kaks mängijat analüüsisid juba oma partiid. Geurt küsis tulemust, sest protokollides seda polnud. Kumbki ütles, et oli partii võitnud. Valge väitis, et oli kahinud kvalitee ja kuna see näis viivat võidule, oligi must alistunud. Analüüsi käigus selgus valgele küll, et kahing oli ekslik ja võidu oleks pidanud saama hoopis must. Musta seletuse järgi olevat valge oma viga märganud kohe pärast kahingut. Siis valge alistuski.
Keda siis sellises olukorras uskuda? Teise partii mängimiseks võimalusi polnud, O:O oleks ka mängijate suhtes olnud ebaõiglane. Ise uskus ta, et tõtt rääkis valgetega mänginud ja nutma hakanud poiss. Must oli väga enesekindel ja ütles, et poisi väiteid ei saa millegagi kinnitada. Tunnistajaid läheduses polnud. Geurt veenis mõlemaid mängijaid viiki leppima.
Tagantjärele mõtleb ta, et ehk oleks siiski pidanud lähtuma intuitsioonist. Teisel päeval oli keegi tulnud ja öelnud, et must oli tõepoolest alistunud. Kirjalikult polnud ta seda siiski valmis kinnitama.
Lembit
Kui meie uut määrustevastasuse reeglit tuleb turniiri juhul kasutada vaid mõned korrad (mis eeldab, et käigud on piisavalt selged), siis sobib see küll. Määrustevastaste käikudega oli mul tegemist vaid ühes partiis. Kummalgi viimased sekundid mehaanilisel kellal jooksmas, tegi üks valekäigu. Vastasele 2 minutit, aga siis tegi ka tema valekäigu. Kuivõrd see põhjustas hetk hiljem esimese mehe ajaületuse, siis kõhklesin veidi, panin aga ka teisele poolele 2 minutit juurde ja asi algas peaaegu nagu otsast peale.
Ühes partiis olin hädas selle lõppemisega. Üks vanem ja teine noorem mängija. Noor laseb aja üle. Loomulikult peaks nüüd võitja kellale osutama või midagi ütlema. Aga ei, partii jätkub, kuni kõik ülejäänud läbi on. Mida teha? Kohtunik sekkuda ei tohi. Pealtvaatajad (õnneks või hoopis kahjuks?) vaatasid ka sekkumata pealt. Niimoodi ei saagi partii otsa! Lõpuks koputas treener poisile õlale ja see ulatas käe. Vastane rääkis, et oli noolekest märganud küll (küllap ka poiss märkas), aga tal olevat poisist kahju olnud.
Aga vaadakem pärast seda kõrvalepõiget midagi ka Geurti viimasest veerust. Küllap teistelgi kohtunikel probleeme on.
Kõik teame, et partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et ta alistub (5.1b). Lihtne, aga mitte eriti selge. Küllaltki tuntud Kreeka IA Tsorbatzoglu tõstatab küsimuse, kas partii lõpeb siis, kui üks mängija teisele kohtuniku juuresolekul viiki pakub ja mängijad käsi suruvad. Või peaks kohtunik laskma enne tulemuse partiiprotokolli kirjutada? Kas verbaalsest alistumis- või viigiavaldusest piisab? Ehk võib teine mängija seda eirata ja teeselda, et pole õigesti asjast aru saanud? Kreeklase arvates peaksid mängijad partiiprotokollidele alla kirjutama ja alles siis võiks kohtunik tulemust aktsepteerida. Kohtunikud peaksid kõik partiiprotokollid kokku koguma ning lisama need vooru- või matśi´protokollile.
Küllap oleme siin kõik samal arvamusel. Igasuguste arusaamatuste vältimiseks peaksid kohtunikud tõepoolest mängijaid paluma, enne kui need partiisid analüüsima hakkavad, et nad tulemuse partiiprotokolli kannaksid ja seda oma allkirjaga kinnitaksid. Igaks juhuks. Oma käega ei peaks kohtunik kunagi tulemust protokolli kirjutama.
Üks episood siia Geurti praktikast. Kaks mängijat analüüsisid juba oma partiid. Geurt küsis tulemust, sest protokollides seda polnud. Kumbki ütles, et oli partii võitnud. Valge väitis, et oli kahinud kvalitee ja kuna see näis viivat võidule, oligi must alistunud. Analüüsi käigus selgus valgele küll, et kahing oli ekslik ja võidu oleks pidanud saama hoopis must. Musta seletuse järgi olevat valge oma viga märganud kohe pärast kahingut. Siis valge alistuski.
Keda siis sellises olukorras uskuda? Teise partii mängimiseks võimalusi polnud, O:O oleks ka mängijate suhtes olnud ebaõiglane. Ise uskus ta, et tõtt rääkis valgetega mänginud ja nutma hakanud poiss. Must oli väga enesekindel ja ütles, et poisi väiteid ei saa millegagi kinnitada. Tunnistajaid läheduses polnud. Geurt veenis mõlemaid mängijaid viiki leppima.
Tagantjärele mõtleb ta, et ehk oleks siiski pidanud lähtuma intuitsioonist. Teisel päeval oli keegi tulnud ja öelnud, et must oli tõepoolest alistunud. Kirjalikult polnud ta seda siiski valmis kinnitama.
Lembit
neljapäev, 20. august 2009
Lasnamäel mängiti jälle
On taasiseseisvumispäev. Tollased sündmused andsid võimaluse ka Eesti Maleliidu taasloomiseks ja meie uueks väljumiseks iseseisvalt rahvusvahelisele areenile.
Śahh ja Garde korraldas sel puhul eile õhtul sel puhul kiirturniiri 16-aastastele (tegelikult küll vist 14) ja noorematele. 23 mängijat, lisaks veel 7 mängijaga 6-aastaste turniir. Lapsi parajalt palju küll, aga ega ma ei enda kui ka mängijatega päris rahule jäänud.
Mõnede meie tuntud poiste kõrval tegid paljud seal päris elementaarseid vigu ja kuigi lõputseremoonial sai ohtralt medaleid jagatud, siis muudab see ühelt poolt küll turniiridel mängimise atraktiivseks, aga teiselt poolt kipub ka autasusid devalveerima, edaspidi pole aga medaliteni põrmugi niisama kerge jõuda. Ja kust on küll suur hulk poisse nii varakult ära õppinud kahe käega mängimise ja täie jõuga kellavajutamise (pigem küll löömise)? Minu manitsemisestki piisas vaid selleks korraks.
Püüdsin esmakordselt kohusetundlikult kinni pidada meie uutest reeglitest, nii ngu nad uues kohtunikeraamatus seisavad.
Kui mängija sooritab määrustevastase käigu, siis vastasmängija ajale tuleb lisada kaks minutit juhul, kui vastasmängija kellal on jäänud aega vähem kui viis minutit. Kui vastasmängija kellal on aega jäänud vähemalt viis minutit, siis aega juurde ei lisata. Kolmas sooritatud määrustevastane käik toob kaotuse.
Reegel ise on pikk ja mõnevõrra keerulinegi, nii et kuigi ma avamisel need kahes keeles ära seletasin, siis ei tea, kuivõrd see nii väikestele arusaadavaks sai. Kusagil oli küll keegi üliaktiivne enda eksimise märgiks vastasele 2 minutit ise juurde keeranud, kuigi tol vastasel oli veel märksa rohkem kui 5 minutit kellal. Ise kusagil minutite keeramiseni ei jõudnudki.
Määrustevastaste käikude puhul tõmbasin mängija nime juurde kriipsud vooruprotokolli ja neid sai üsna palju. Kui tavaliselt on määrustevastane käik enamasti tähendanud mittemärgatud tuld, siis seekord oli näha ka päris kummalisi käike. Vaevalt saabki sellest reeglist niisuguse koosseisuga turniiril ideaalset varianti leida, esialgu polnud mul ka endal selle rakendamisega kogemusi. Aga võib-olla oleksin võinud toimida teisiti, varjudes klausli taha Võistluse juhend võib määrata teistsugused reeglid ja seda veidi laiemalt tõlgendades (juhend ise ei öelnud asjast ju midagi)?
Eile ilmus Chesscafes ka Geurti järjekordne veerg. Tõlkisin selle endale ära. Üht-teist seal on, aga jätame selle kommenteerimise järgmiseks korraks.
Pisijuubel on täna meiegi ajaveebil. Minu lugemise järgi peaks tänane jutt olema juba 300. Eks see rohkem küll üks ajaraiskamine ole olnud.
Lembit
Śahh ja Garde korraldas sel puhul eile õhtul sel puhul kiirturniiri 16-aastastele (tegelikult küll vist 14) ja noorematele. 23 mängijat, lisaks veel 7 mängijaga 6-aastaste turniir. Lapsi parajalt palju küll, aga ega ma ei enda kui ka mängijatega päris rahule jäänud.
Mõnede meie tuntud poiste kõrval tegid paljud seal päris elementaarseid vigu ja kuigi lõputseremoonial sai ohtralt medaleid jagatud, siis muudab see ühelt poolt küll turniiridel mängimise atraktiivseks, aga teiselt poolt kipub ka autasusid devalveerima, edaspidi pole aga medaliteni põrmugi niisama kerge jõuda. Ja kust on küll suur hulk poisse nii varakult ära õppinud kahe käega mängimise ja täie jõuga kellavajutamise (pigem küll löömise)? Minu manitsemisestki piisas vaid selleks korraks.
Püüdsin esmakordselt kohusetundlikult kinni pidada meie uutest reeglitest, nii ngu nad uues kohtunikeraamatus seisavad.
Kui mängija sooritab määrustevastase käigu, siis vastasmängija ajale tuleb lisada kaks minutit juhul, kui vastasmängija kellal on jäänud aega vähem kui viis minutit. Kui vastasmängija kellal on aega jäänud vähemalt viis minutit, siis aega juurde ei lisata. Kolmas sooritatud määrustevastane käik toob kaotuse.
Reegel ise on pikk ja mõnevõrra keerulinegi, nii et kuigi ma avamisel need kahes keeles ära seletasin, siis ei tea, kuivõrd see nii väikestele arusaadavaks sai. Kusagil oli küll keegi üliaktiivne enda eksimise märgiks vastasele 2 minutit ise juurde keeranud, kuigi tol vastasel oli veel märksa rohkem kui 5 minutit kellal. Ise kusagil minutite keeramiseni ei jõudnudki.
Määrustevastaste käikude puhul tõmbasin mängija nime juurde kriipsud vooruprotokolli ja neid sai üsna palju. Kui tavaliselt on määrustevastane käik enamasti tähendanud mittemärgatud tuld, siis seekord oli näha ka päris kummalisi käike. Vaevalt saabki sellest reeglist niisuguse koosseisuga turniiril ideaalset varianti leida, esialgu polnud mul ka endal selle rakendamisega kogemusi. Aga võib-olla oleksin võinud toimida teisiti, varjudes klausli taha Võistluse juhend võib määrata teistsugused reeglid ja seda veidi laiemalt tõlgendades (juhend ise ei öelnud asjast ju midagi)?
Eile ilmus Chesscafes ka Geurti järjekordne veerg. Tõlkisin selle endale ära. Üht-teist seal on, aga jätame selle kommenteerimise järgmiseks korraks.
Pisijuubel on täna meiegi ajaveebil. Minu lugemise järgi peaks tänane jutt olema juba 300. Eks see rohkem küll üks ajaraiskamine ole olnud.
Lembit
teisipäev, 18. august 2009
Veel ajast
Kord oli meil juba juttu sellest, mida śotlaste kohtunikuraamat räägib malekelladest ja mõtlemisajast (4. VIII Ajast ja kelladest). Heidame veel korraks pilgu sinnasamasse.
Mõnevõrra näivad raamatu koostajad olevat idealistid. Teame ju kõik hästi, et koodeksi art. 1.1 ütleb Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud. Käigu tegemine ei hõlma kellavajutust ja see tähendab, et niipea kui käik laual tehtud, võib ka vastasmängija kohe käia. Śotlased kirjutavad art. 6.7a kommentaarides sellest, et nii pole ilus ja enne vastamist tuleks ikka ka kellavajutus ära oodata. Ilus või mitte, aga lubatud küll ning ilmselt oleks tulnud kirjutada hoopis sellest, kas ja kuidas peaksid sel juhul reageerima kohtunikud.
Juhtides tähelepanu iga käigu järel kella vajutamise olulisusele, tuuakse elektronkellade puhul esile asjaolu, et muidu ei toimu üleminek partii lõpuosas võimalikult rakendatavale teistsugusele ajakontrollile ja selleks lisaminutite saamine õigeaegselt.
Aeg laual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel on osa mängijale eraldatud ajast. Kui mängija teeb kontrollkäigu ja nooleke langeb enne kellavajutust, on ta partii kaotanud. Oluline on siin kohtuniku kohene sekkumine, mis peaks ära hoidma edasised vaidlused. Ainult juhul, kui käik lõpetab mingil põhjusel partii (juhud on loetletud art. 5 ja 9.6), pole kellaseiskamine vajalik. Mati puhul loeb moment, millal käsi malendi küljest vabastati. Siin on kohtuniku terav silm veel olulisem: mis ikkagi oli kiirem, käsi või nooleke?
Artiklisse 6.7b pole ma leidnud sobivat terminit. Koodeksi eelmises väljaandes kirjutasin kellanupu kohal rippumisest, uues hõljumisest (on keelatud hoida oma sõrme kellanupul või selle kohal hõljuda). Śotlaste arvates on asi üle võetud kirimale reeglitest ega ole üldse vajalik, kuna käima ja kella vajutama peab sama käega ning midagi muud sellega samal ajal teha ei saa.
Art. 6.9 puhul peetakse väga soovitavaks kohtuniku kohalolekut, kui kellegi aeg hakkab täis saama. Muidu lasub vastutus nõutava käikude arvu täissaamise eest ainult mängijatel. Kui mõlemad noolekesed on langenud, pole oluline, kes sellest esimesena teada andis. Mida teha, kui esimesena langenud noolekest ei õnnestu kindlaks teha, selle ütleb ära art. 6.11.
Ajaületuse fikseerimisel kontrolligu kohtunik partii tulemust otsustades nii laualejäänud materjali kui ka seisu. Jutt pole ju ainult üksikust kuningast, vaid ka matistamiseks ebapiisavast materjalist või blokeeritud etturiseisudest.
Ilmsete defektidega malekelli nagu art. 6.10a esineb harva, aga siiski. Näited vigadest: kell ei käi, käivad mõlemad pooled, osutid on jäänud kokku, vedru on lõtvunud, nooleke ei tõuse või on ta pärast 12-st möödumist üles jäänud. Aegade määramisel loeb kohtuniku parem äranägemine. Eks ta siis asendagu kellad ja korrigeerigu aegu.
Raske juhtum on see, kui nooleke näib langevat liiga vara. Mittelangenuks võib noolekest lugeda vaid väga selgetel juhtudel. Piiripealsetel juhtudel loetakse nooleke langenuks. Parema äranägemise jaoks võtku kohtunik arvesse kogu kulutatud aega, üleskirjutatud aegu, mängijate protokolle. Aegade korrigeerimine ei tohiks mängijaid panna liiga raskesse olukorda.
Art. 6.12 kõneleb teatavasti partii katkestamisest. See tähendab nii olukordi, mis puudutavad kogu turniiri (elekter läheb ära, tuletõrjehäire, mingi äärmuslik segamine) või ka ainult üksikut partiid (määrustevastasuse korrigeerimine, vigane malekell, viigitaotlus, mängija haigestumine, etturi muundamine).
Ja muidugi tuleb meeles pidada, et art. 6.12b annab mängijale endale vajaduse korral õiguse kellade seiskamiseks.
Vaatasin täna läbi Kalevi Meenutades Paul Kerest turniiri juhendi (koestraldajate ajaarvestuse järgi on see juba 20.). Kõik peaks toimuma tavapäraselt 8.-10. jaanuaril 2010. Väike erinevus vaid selles, et 15-minutilisele põhiajale ei lisandu 10, vaid ainult 5 sekundit. Praktika on näidanud, et mingi viimane veniv partii võib kogu turniiri kinni pidada.
Lembit
Mõnevõrra näivad raamatu koostajad olevat idealistid. Teame ju kõik hästi, et koodeksi art. 1.1 ütleb Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud. Käigu tegemine ei hõlma kellavajutust ja see tähendab, et niipea kui käik laual tehtud, võib ka vastasmängija kohe käia. Śotlased kirjutavad art. 6.7a kommentaarides sellest, et nii pole ilus ja enne vastamist tuleks ikka ka kellavajutus ära oodata. Ilus või mitte, aga lubatud küll ning ilmselt oleks tulnud kirjutada hoopis sellest, kas ja kuidas peaksid sel juhul reageerima kohtunikud.
Juhtides tähelepanu iga käigu järel kella vajutamise olulisusele, tuuakse elektronkellade puhul esile asjaolu, et muidu ei toimu üleminek partii lõpuosas võimalikult rakendatavale teistsugusele ajakontrollile ja selleks lisaminutite saamine õigeaegselt.
Aeg laual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel on osa mängijale eraldatud ajast. Kui mängija teeb kontrollkäigu ja nooleke langeb enne kellavajutust, on ta partii kaotanud. Oluline on siin kohtuniku kohene sekkumine, mis peaks ära hoidma edasised vaidlused. Ainult juhul, kui käik lõpetab mingil põhjusel partii (juhud on loetletud art. 5 ja 9.6), pole kellaseiskamine vajalik. Mati puhul loeb moment, millal käsi malendi küljest vabastati. Siin on kohtuniku terav silm veel olulisem: mis ikkagi oli kiirem, käsi või nooleke?
Artiklisse 6.7b pole ma leidnud sobivat terminit. Koodeksi eelmises väljaandes kirjutasin kellanupu kohal rippumisest, uues hõljumisest (on keelatud hoida oma sõrme kellanupul või selle kohal hõljuda). Śotlaste arvates on asi üle võetud kirimale reeglitest ega ole üldse vajalik, kuna käima ja kella vajutama peab sama käega ning midagi muud sellega samal ajal teha ei saa.
Art. 6.9 puhul peetakse väga soovitavaks kohtuniku kohalolekut, kui kellegi aeg hakkab täis saama. Muidu lasub vastutus nõutava käikude arvu täissaamise eest ainult mängijatel. Kui mõlemad noolekesed on langenud, pole oluline, kes sellest esimesena teada andis. Mida teha, kui esimesena langenud noolekest ei õnnestu kindlaks teha, selle ütleb ära art. 6.11.
Ajaületuse fikseerimisel kontrolligu kohtunik partii tulemust otsustades nii laualejäänud materjali kui ka seisu. Jutt pole ju ainult üksikust kuningast, vaid ka matistamiseks ebapiisavast materjalist või blokeeritud etturiseisudest.
Ilmsete defektidega malekelli nagu art. 6.10a esineb harva, aga siiski. Näited vigadest: kell ei käi, käivad mõlemad pooled, osutid on jäänud kokku, vedru on lõtvunud, nooleke ei tõuse või on ta pärast 12-st möödumist üles jäänud. Aegade määramisel loeb kohtuniku parem äranägemine. Eks ta siis asendagu kellad ja korrigeerigu aegu.
Raske juhtum on see, kui nooleke näib langevat liiga vara. Mittelangenuks võib noolekest lugeda vaid väga selgetel juhtudel. Piiripealsetel juhtudel loetakse nooleke langenuks. Parema äranägemise jaoks võtku kohtunik arvesse kogu kulutatud aega, üleskirjutatud aegu, mängijate protokolle. Aegade korrigeerimine ei tohiks mängijaid panna liiga raskesse olukorda.
Art. 6.12 kõneleb teatavasti partii katkestamisest. See tähendab nii olukordi, mis puudutavad kogu turniiri (elekter läheb ära, tuletõrjehäire, mingi äärmuslik segamine) või ka ainult üksikut partiid (määrustevastasuse korrigeerimine, vigane malekell, viigitaotlus, mängija haigestumine, etturi muundamine).
Ja muidugi tuleb meeles pidada, et art. 6.12b annab mängijale endale vajaduse korral õiguse kellade seiskamiseks.
Vaatasin täna läbi Kalevi Meenutades Paul Kerest turniiri juhendi (koestraldajate ajaarvestuse järgi on see juba 20.). Kõik peaks toimuma tavapäraselt 8.-10. jaanuaril 2010. Väike erinevus vaid selles, et 15-minutilisele põhiajale ei lisandu 10, vaid ainult 5 sekundit. Praktika on näidanud, et mingi viimane veniv partii võib kogu turniiri kinni pidada.
Lembit
pühapäev, 16. august 2009
Kohtunikul oli juubel
Saatsin eile meili Nijmegeni. FIDE reeglite ja turniirimääruste komitee esimees Geurt Gijssen sai 75. Malekohtunikuna hakkas ta tegutsema suhteliselt hilja, nii et IA-ks sai alles 1979. Sellest ajast peale on ta aga pidevalt olnud seoses kõige tähtsamate asjadega. Esmakordselt sattusime kokku Kasparovi - Karpovi matśil Sevillas 1987. Hiljem jätkus koostöö võistlustel Palma de Mallorcas, Moskvas ja Elistas, aga ka FIDE kongresside ajal reeglite komitees, kuhu minagi mõned aastad kuulusin.
10 aastat tagasi virutas ta Dohas kohtunikekogu ukse väljastpoolt kinni, sest oldi hakatud arutama küsimust, kas ei peaks IA-del alates 65-aastaseks saamisest nende autoriteedi hoidmiseks üldse tegutsemise keelama. See liigutus mõjus ja nii on Geurt viimase ajani jätkanud tähtsates ametites. Miks ta viimase olümpia peakohtunikuna Leongiga asendati, ma ei tea. Loomulikult jäi ära ka meie ühine kohtunikutegevuse lõpetamine, mille Geurt mõni aasta tagasi Tallinnas käies välja pakkus.
Lasksin silmad viimastest internetikülgedest üle. Midagi eriti huvitavat ei leidnud. Polnud varem märganud, et kusagil partii võidu eest 2,5 punkti antakse (viik 1 punkt), nagu tehti seda Ungari meistrivõistlustel. Bilbao suure slämmi turniiril saab teatavasti 3 punkti.
Omalaadi teade tuli Teheranist, kus GM Mosteza Mahjoob üritas neljapäeval maailmarekordit simultaaniandmises (kas see püstitati, ei tea). 5oo lauda, mängijad vanuses 4 - 81 aastat. Esimese 2 tunniga jõuti kõikjal teha 5 käiku (igavavõitu?). Kui 18 tundi mängitud, saadi tulemuseks +397 -13 =9o (88 %). Ametis oli 55 kohtunikku, muud ametimehed peale selle. Ei oska asja plusse ega miinuseid hinnata. Eks ta ole ikkagi eelkõige rekord rekordi pärast. Aga vähemalt korraks tõmbas male Iraanis tähelepanu endale. Väidetavalt olevat üritusest juttu olnud kõigi sealsete lehtede esikülgedel.
Mõned kuud tagasi tegin juttu ühest Inglismaal asetleidnud juhtumist (1. IV Viimastel sekunditel-2). Must ületas seal aja, kui valgel oli jäänud veel viimane sekund. Selgus aga, et paar-kolm käiku enne lõppu oli üks valge ettur laual pikali olnud ning seatud püsti alles pärast ajaületuse taotluse esitamist. Inglise kohtunikeküljel polnud tookord mingit vihjet sellele, kuidas kohtunik selle partiiga toimis, ega ka mingeid vihjeid sellele, kuidas oleks pidanud toimima. Leidsin siis, et must ei reageerinud selles sekundite mängus vajaliku kiirusega ja seepärast võiks võidupunkti valgele anda.
Nüüd on inglased asja juurde tagasi pöördunud ning meie arutlus näib üsna sarnasena. Tolles partiis olevat kohtunik samuti valgele võidu andnud, sest fakte ei vaidlustatud ja partii oli juba lõppenud. Kui must oleks esitanud käik varem korrektse taotluse selle kohta, et ettur kohalt ära nihutati ja seejärel valge kella käigustas, oleks must saanud aega juurde ja partiil lastud jätkuda. Küllap see nii pidigi olema, aga viimastel sekunditel on raske ratsionaalselt toimida.
Lembit
10 aastat tagasi virutas ta Dohas kohtunikekogu ukse väljastpoolt kinni, sest oldi hakatud arutama küsimust, kas ei peaks IA-del alates 65-aastaseks saamisest nende autoriteedi hoidmiseks üldse tegutsemise keelama. See liigutus mõjus ja nii on Geurt viimase ajani jätkanud tähtsates ametites. Miks ta viimase olümpia peakohtunikuna Leongiga asendati, ma ei tea. Loomulikult jäi ära ka meie ühine kohtunikutegevuse lõpetamine, mille Geurt mõni aasta tagasi Tallinnas käies välja pakkus.
Lasksin silmad viimastest internetikülgedest üle. Midagi eriti huvitavat ei leidnud. Polnud varem märganud, et kusagil partii võidu eest 2,5 punkti antakse (viik 1 punkt), nagu tehti seda Ungari meistrivõistlustel. Bilbao suure slämmi turniiril saab teatavasti 3 punkti.
Omalaadi teade tuli Teheranist, kus GM Mosteza Mahjoob üritas neljapäeval maailmarekordit simultaaniandmises (kas see püstitati, ei tea). 5oo lauda, mängijad vanuses 4 - 81 aastat. Esimese 2 tunniga jõuti kõikjal teha 5 käiku (igavavõitu?). Kui 18 tundi mängitud, saadi tulemuseks +397 -13 =9o (88 %). Ametis oli 55 kohtunikku, muud ametimehed peale selle. Ei oska asja plusse ega miinuseid hinnata. Eks ta ole ikkagi eelkõige rekord rekordi pärast. Aga vähemalt korraks tõmbas male Iraanis tähelepanu endale. Väidetavalt olevat üritusest juttu olnud kõigi sealsete lehtede esikülgedel.
Mõned kuud tagasi tegin juttu ühest Inglismaal asetleidnud juhtumist (1. IV Viimastel sekunditel-2). Must ületas seal aja, kui valgel oli jäänud veel viimane sekund. Selgus aga, et paar-kolm käiku enne lõppu oli üks valge ettur laual pikali olnud ning seatud püsti alles pärast ajaületuse taotluse esitamist. Inglise kohtunikeküljel polnud tookord mingit vihjet sellele, kuidas kohtunik selle partiiga toimis, ega ka mingeid vihjeid sellele, kuidas oleks pidanud toimima. Leidsin siis, et must ei reageerinud selles sekundite mängus vajaliku kiirusega ja seepärast võiks võidupunkti valgele anda.
Nüüd on inglased asja juurde tagasi pöördunud ning meie arutlus näib üsna sarnasena. Tolles partiis olevat kohtunik samuti valgele võidu andnud, sest fakte ei vaidlustatud ja partii oli juba lõppenud. Kui must oleks esitanud käik varem korrektse taotluse selle kohta, et ettur kohalt ära nihutati ja seejärel valge kella käigustas, oleks must saanud aega juurde ja partiil lastud jätkuda. Küllap see nii pidigi olema, aga viimastel sekunditel on raske ratsionaalselt toimida.
Lembit
neljapäev, 13. august 2009
Austraallased välgutavad - 2
Vaatame täna kaht ülejäänud seisu austraallaste välkturniirilt. Laual seisid:
Valged: Kd1, Vd3 ja e2, Ea4, b3, c4 ja h2 (7)
Mustad: Kg7, La2, Ef7, g6 ja h5 (5)
Must lööb Lxb3+, märkab aga, et ettur oli kaitstud ja käib hoopis Lb1+. Valge kutsub kohtuniku, aga kella seisma ei pane. Kui kohtunik tuleb, on valge aeg läbi, mustal aga jäänud veel 8 sekundit. Keegi ei näinud, millal aeg kukkus. Kohtunik leidis, et tuleks küll lüüa Lxb3+, aga aega korrigeerima ei hakanud (6.13 ... peab kohtunik toimima kellanäitude määramisel oma parema äranägemise järgi) ja luges partii valgele kaotatuks.
Geurt on kusagil kirjutanud, et sellises seisus tuleb art. 13.4 järgi kas suurendada vastasmängija kulutamata aega ja vähendada eksinud mängija kulutamata aega või teha ainult viimast. 2. variandis oleks valge jäänud muidugi ilma ajata, aga võimalik, et tal oleks ilma selle segaduseta ikkagi veel aega olnud.
Austraalia kohtunikud leiavad, et tegemist oli määrustevastase tegevusega. Kohtunik oleks pidanud mitte ainult aegu korrigeerima, vaid ka karistama musti vastase häirimise eest. 30 sekundit oleks ehk paras olnud. Ajaületuse fikseerimise peale oleks tulnud kindlasti protestida.
Olgu selle vastase häirimisega kuidas tahes, aga mingisuguse aja reageerimine musta tegevusele valgelt kindlasti võttis. Nii et aja korrigeerimine ja partii jätkamine oleks olnud parem lahendus.
Ja viimane seis. Valged: Kb8, Rb6, Ec7 ja f4 (4)
Mustad: Kc6, Rd6, Ef5 ja f6 (4).
Valge käis c7-c8, aga jättis etturi lauale ja vajutas vaid kella. Mõlemad lõid nüüd Rxc8 ja valge sai võiduseisu. Küsimus on aga selles, mis oleks saanud siis, kui must oleks jätnud etturi rahumeeli c8-le ja mänginud näiteks Kxb6 võiduseisuga.
Geurt on pidanud sellist muundamiseta käiku mitte määrustevastaseks käiguks, vaid määrustevastaseks tegevuseks, seda küll a. 2004, kui kehtis veel 2001. a. koodeks.
Kaks viimast koodeksit on muundamisnõuete rikkumist selgelt määrustevastaseks käiguks pidanud. Etturi pealejätmine 8. real koos järgneva kellavajutusega peaks seepärast tooma võidu. Või jääb siis ettur etturiks ega tohi kuhugi liikuda. Vahetada etturit teise malendi vastu saab ainult samal käigul, mitte aga hiljem (3.7e: ... tuleb ettur sama käigu osana samal väljal asendada...).
Küsimuse esitaja väidab, et tava- ja kiirmales on asi lihtsam ja seal võib alati hiljem määrustevastase käigu fikseerimist taotleda (ka selle tegija ise). Erandiks vaid matt, patt või ajaületus enne taotluse esitamist.
Siin mees küll eksib. Kiirmales on asi teisiti. A4c: Vastasmängijal on õigus väita enne oma käigu tegemist,et vastasmängija on sooritanud määrustevastase käigu. Tõsi küll, samas öeldakse, et kohtunik peaks võimaluse korral sekkuma, kui etturi muundamine pole lõpetatud, pole aga täpsustatud, mida teha tuleks. Ju peaks siis kohtunik nõudma etturi asendamist muu malendiga ja lisama taotluse korral teisele mängijale 2 minutit (1.VI Elementaarseid küsimusi).
Kirjutatakse sellestki, et ühes Moskva klubis olevat mängijailt nõutud, et ettur tuleb tingimata lükata 8. reale ja alles siis lipuga asendada. Muidu on tegemist määrustevastase käiguga ja see toob kaotuse. Õige küll, aga kas on seda tingimata vaja, kui asi niigi selge.
Meenutan, et uude koodeksiprojekti tehti ettepanek, et juhul kui ettur jääb etturiks, tuleks vastasmängijale anda 1 minut kompensatsiooniks, aga mitte lubada sel moel võitu taotleda (27.X Kas muuta reegleid?).
Lembit
Valged: Kd1, Vd3 ja e2, Ea4, b3, c4 ja h2 (7)
Mustad: Kg7, La2, Ef7, g6 ja h5 (5)
Must lööb Lxb3+, märkab aga, et ettur oli kaitstud ja käib hoopis Lb1+. Valge kutsub kohtuniku, aga kella seisma ei pane. Kui kohtunik tuleb, on valge aeg läbi, mustal aga jäänud veel 8 sekundit. Keegi ei näinud, millal aeg kukkus. Kohtunik leidis, et tuleks küll lüüa Lxb3+, aga aega korrigeerima ei hakanud (6.13 ... peab kohtunik toimima kellanäitude määramisel oma parema äranägemise järgi) ja luges partii valgele kaotatuks.
Geurt on kusagil kirjutanud, et sellises seisus tuleb art. 13.4 järgi kas suurendada vastasmängija kulutamata aega ja vähendada eksinud mängija kulutamata aega või teha ainult viimast. 2. variandis oleks valge jäänud muidugi ilma ajata, aga võimalik, et tal oleks ilma selle segaduseta ikkagi veel aega olnud.
Austraalia kohtunikud leiavad, et tegemist oli määrustevastase tegevusega. Kohtunik oleks pidanud mitte ainult aegu korrigeerima, vaid ka karistama musti vastase häirimise eest. 30 sekundit oleks ehk paras olnud. Ajaületuse fikseerimise peale oleks tulnud kindlasti protestida.
Olgu selle vastase häirimisega kuidas tahes, aga mingisuguse aja reageerimine musta tegevusele valgelt kindlasti võttis. Nii et aja korrigeerimine ja partii jätkamine oleks olnud parem lahendus.
Ja viimane seis. Valged: Kb8, Rb6, Ec7 ja f4 (4)
Mustad: Kc6, Rd6, Ef5 ja f6 (4).
Valge käis c7-c8, aga jättis etturi lauale ja vajutas vaid kella. Mõlemad lõid nüüd Rxc8 ja valge sai võiduseisu. Küsimus on aga selles, mis oleks saanud siis, kui must oleks jätnud etturi rahumeeli c8-le ja mänginud näiteks Kxb6 võiduseisuga.
Geurt on pidanud sellist muundamiseta käiku mitte määrustevastaseks käiguks, vaid määrustevastaseks tegevuseks, seda küll a. 2004, kui kehtis veel 2001. a. koodeks.
Kaks viimast koodeksit on muundamisnõuete rikkumist selgelt määrustevastaseks käiguks pidanud. Etturi pealejätmine 8. real koos järgneva kellavajutusega peaks seepärast tooma võidu. Või jääb siis ettur etturiks ega tohi kuhugi liikuda. Vahetada etturit teise malendi vastu saab ainult samal käigul, mitte aga hiljem (3.7e: ... tuleb ettur sama käigu osana samal väljal asendada...).
Küsimuse esitaja väidab, et tava- ja kiirmales on asi lihtsam ja seal võib alati hiljem määrustevastase käigu fikseerimist taotleda (ka selle tegija ise). Erandiks vaid matt, patt või ajaületus enne taotluse esitamist.
Siin mees küll eksib. Kiirmales on asi teisiti. A4c: Vastasmängijal on õigus väita enne oma käigu tegemist,et vastasmängija on sooritanud määrustevastase käigu. Tõsi küll, samas öeldakse, et kohtunik peaks võimaluse korral sekkuma, kui etturi muundamine pole lõpetatud, pole aga täpsustatud, mida teha tuleks. Ju peaks siis kohtunik nõudma etturi asendamist muu malendiga ja lisama taotluse korral teisele mängijale 2 minutit (1.VI Elementaarseid küsimusi).
Kirjutatakse sellestki, et ühes Moskva klubis olevat mängijailt nõutud, et ettur tuleb tingimata lükata 8. reale ja alles siis lipuga asendada. Muidu on tegemist määrustevastase käiguga ja see toob kaotuse. Õige küll, aga kas on seda tingimata vaja, kui asi niigi selge.
Meenutan, et uude koodeksiprojekti tehti ettepanek, et juhul kui ettur jääb etturiks, tuleks vastasmängijale anda 1 minut kompensatsiooniks, aga mitte lubada sel moel võitu taotleda (27.X Kas muuta reegleid?).
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)