Mis on tähtsam?

Mängija peab ise hoolitsema oma õiguste kaitsmise eest. Kindlasti tuleb kiir- ja välkmales seejuures kindlam olla kui tavamales. Nii nagu seal üldse sündmused kiiremini arenevad.

Kes on paaril viimasel päeval jälginud Saksa Maleliidu kodulehekülge, on seal kindlasti märganud ühe välkpartii ümber tekkinud vaidlust. Muidugi pole see esimene kord, kus püütakse selgeks saada, mis on tähtsam.

Asi ise on tegelikult lihtne. Valged teevad määrustevastase käigu ja vajutavad kella. Mustad ei märka käigu võimatust, mõtlevad vastust ja nende nooleke langeb. Nüüd tahavad mustad siiski võitu vastase käigu määrustevastasuse tõttu, valged aga ajaületuse tõttu. Kohtunikku parajasti laua juures pole. Aga mis siis, kui oleks olnud?



Ega seegi poleks suurt muutnud. Erinevalt tavapartiist ju kohtunik kiir- ega välkmales ju partiisse ei sekku ei määrustevastase käigu ega ajaületuse puhul.

Kas mustal oli pärast noolekese langemist õigust mingit taotlust esitada? Ei artikkel B6 ega C3, mis reguleerivad määrustevastase käigu tagajärgi vastavalt kiir- ja välkmales, ütle, et seda teha ei tohi.

B7: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud.

Nii et kui keegi pole asjale tähelepanu juhtinud, pole ka nooleke veel ametlikult langenud.



On arvatud, et olulisem peaks olema see, mis aset leidis kronoloogiliselt varem - seega siis määrustevastane käik. Määrustevastase käigu primaarseks lugemise poolt kõneleb seegi, et tegemist oli malelaual juhtunuga, mis peaks olema tähtsam kui sellest väljaspool - antud juhul siis malekellal fikseerituna - toimununa.

Loomulikult oli ka valgetel õigus võidu taotlemiseks vastase ajaületuse tõttu olemas. Artiklis B8 seatud tingimus, et vastasmängija nooleke oleks langenud ja mängija enda oma langemata, oli ju olemas. Pealegi on ajaületus väheseid juhtumeid, kus taotleja ei tarvitse parajasti käigul olla. Enamasti on ju nii, et kui sa parajasti käigul pole, ei saa sa ka midagi öelda.



Ei määrustevastane käik ega ajaületus lõpeta välgus mängu automsaatselt. Kummalgi juhul on võiduks vaja mängija taotlust. Kui üks niisugune taotlus olemas ning kohtunik otsustab selle rahuldada ja taotlejale võidu anda, on partii läbi ja vastasmängija taotluse esitamisel pole mõtet. Niisiis praktiliselt tundub küll, et kes ees, see mees ning loeb mitte sündmuste endi, vaid just taotluste esitamise kronoloogiline järjekord.

See, et mõlemad oleksid ärganud üheaegselt, vaevalt aset leiab. Kuigi jah, kui võtta arvesse, et kohtunikku parajasti kohal polnud, siis võisid tema saabudes mõlemad tõepoolest alustama kaebamist üheaegselt. Ja siis? Vast peaks nüüd lugema olulisemaks malelaual juhtunu, seega siis ikkagi määrustevastase käigu.

Aga ega ka kõik sakslased ühele arvamusele jõudnud.



Lõpuks mõned tsitaadid. Minu artikkel "Mõnda välkmale reeglitest": Kui vastasmängija on oma käigu teinud, siis ta enam võitu taotleda ei saa. Venemaa reeglite järgi kaob see õigus juba siis, kui ollakse oma malendit käimiskavatsusega puudutanud, Soome reeglites aga antakse aega vastasmängija käigu sooritamiseni.

Muide on sealsamas toodud ka Saksa partiiga analoogiline näide: Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Musta nooleke kukub. Mõlemad nõuavad võitu. Selle saab must, sest ajaületusel pole pärast määrustevastast käiku enam tähtsust.

Ja veel minu 22. I "Välku võib mängida ka nii" USA reeglitest: Määrustevastase käigu tegemine ei võta õigust ajavõidu taotlemiseks, kui seda tehakse enne, kui vastane taotleb määrustevastasuse fikseerimist. Kui taotlused on üheaegsed, siis kaotab määrustevastase käigu tegija.

Lembit