kolmapäev, 21. oktoober 2009

Uuesti välgust

Üks tänases Chesscafes vaadeldud juhtum on päris sarnane sellega, millega siin tegelesime nädalapäevad tagasi (15. X Juhtum välkpartiis). Juhtus see küll kaugel Brasiilias. A ületab aja, B märkab küll, aga ka tema aeg saab kohe otsa. Mida võis Geurtki siis muud öelda, kui seda, mis koodeksi artiklis A4 kirjas: Kui mõlemad noolekesed on langenud, loeb kohtunik partii viigiks.

Teine välkpartii on aga pärit Iraanist. Laual oli järgmine seis:
Valged: Ke2, Eb3, d3, f3 ja h3 (5).
Mustad: Ke5, Eb4, d4, f4 ja h4 (5).
Küllap saab igaüks malendeid lauale panematagi aru, et kõik neli paari ettureid on liikumisvõimetult blokeeritud ja ka kuningatel puudub igasugune võimalus vastase laagrisse tungida. Mänguga ei saa võita kuidagi, kaotada samuti mitte. Ajategur oli pisut musta kasuks: neil oli jäänud veel 25 sekundit, valgel ainult 15. Valge taotles viiki, must tahtis partiid jätkata, et oma ajaline eelis maksma panna. Mida pidi tegema kohtunik ja kuidas üldse viigitaotlustega lood on?

Ega põhimõtteliselt välkmale viigitaotlustest tavamalest palju erine, seda ka siis, kui tegemist on mitteküllaldase järelevalvega (igal laual pole omaette kohtunikku). Välkmales võib taotlus põhineda nii seisu kolmekordsel kordumisel kui ka 50 käigu reeglil. Muidugi on selliseid taotlusi raske kontrollida, sest partiiprotokolle ju pole.
Välgus kehtib ka artikkel 9.6: Partii lõpeb viigiga, kui jõutakse seisuni, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et seda seisu tekitanud käik oli määrustepärane.

Sellel põhinev taotlus peaks olema ilmselge, nii nagu selleski partiis. Kes selle artikli tähelepanelikult läbi luges, ei leidnudki sellest sõna taotlus. See tähendab, et taotlust polegi vaja. Kui kohtunik näeb, et lauale tekib selline võiduvõimalusteta seis, võib ta kohe omal algatusel viigi fikseerida. Kui kohtunikke on vähe ja neid partii juures pole, siis tuleb kohtunik kohale kutsuda ja see loeb partii viigiks.

Omaette probleem on art. 10.2 (kiire lõppmäng) rakendamine välkmales. Eelmise koodeksi järgi see välkmales ei kehtinud. Viimasel FIDE kongressil koodeksit arutades jäeti sellekohane artikkel aga ära ( minu 3. I Muutuvat kiir-ja välkmales). Hiljem selgus reeglite komitees tekkinud segadus ja koodeksi lõplikus redaktsioonis otsustati ikkagi art. 10.2 mitte rakendada (minu 13. III Uuest koodeksist). FIDE tekstid ilmusid mõlemas variandis. Kahjuks jäi koodeksi eestikeelsesse teksti kongressiaegne sõnastus. Õige on, et art. 10.2 kehtib välkmales ainult küllaldase järelevalve puhul, art. B.3.b aga peab olema: Artiklid 10.2 ja A.4.c ei kehti.
Lembit

Kommentaare ei ole: