pühapäev, 11. aprill 2010

Protestida või mitte?

Sattusin lugema Hollandi GM Dimitri Rindermani artiklit, millel sama pealkiri. Selles räägib ta kahest episoodist oma partiides hiljutisel EM-il Rijekas. Kuivõrd tekstile oli juba lisatud ligi 6o kommentaari, siis võttis see mult peaaegu terve päeva.


Juhtumid ise on küllalt lihtsad ja tavalised. 9. voorus oli Rindermani vastaseks Iisraeli GM Emil Sutovsky. Viimane oli rünnaku saamiseks kahinud etturi, siis taibanud, et kompensatsioon pole küllaldane, ja viiki pakkunud, teinud seda aga momendil, kui parajasti vastase käigukord olnud. Selge, et niimoodi rikuti reegleid.
Art. 9.1b1: Mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist.


Oli siis tegemist kavala trikiga vastase tähelepanu kõrvalejuhtimiseks või lihtsalt tähelepanematusega? R. mõtles kutsuda kohtuniku, aga jättis selle tegemata, tegi vea ja kaotas partii. Kohtunikule oleks tulnud olukorda selgitada ja kui sellest poleleks kasu olnud, siis ehk ka peakohtunik kutsuda. See oleks vast ikkagi asjast aru saanud ja R-le mingid lisaminutid andnud. Nende minutite pärast oleks kannatanud keskendumisvõime ja vaevalt, et naaberlaudade mängijad oleksid oma häirimise pärast õnnelikud olnud. Vaevalt võib öelda, et vastase ebaõige viigipakkumine oli otseselt kaotuse põhjuseks, küll aga S-le kindlasti kasulik. Lõppjärjestuses sai R. muide 52., S. aga 19. koha.


Järgmises voorus oli R. vastaseks noor Vene IM Levin. Siin meenutab asi väga lugu partiist Radźabov - Smeets (meie 1. II 2009 Saalomonlik otsus, 17. X Veel kord ühest partiist). 31. käigul lükkas L. kogemata mõned nupud laual ümber. Tegi küll katse neid korda seada, aga märkas siis, et mõtlemisaega oli tal jäänud vaid paar sekundit. Siis vajutas ta kella ja sai endale 30 sekundit juurde. Oli ju valik, kas järgida reegleid ja partii kaotada või rikkuda reegleid ja nii ehk kaotusest pääseda.
Art. 7.3 ütleb: Kui mängija nihutab käike tehes kohalt ühe või mitu malendit, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel.
R. kutsus kohtuniku ja püüdis sellele juhtunut selgitada, aga mingit karistust vastasele ei antud. Peakohtunikku ei õnnestunud kutsuda. R. loobus sellest ja suutiski parema seisu võita. Tehniliste raskustega võideldes mõtles ta aga ometi, kas ta poleks võinud punkti juba niisama kätte saada.

R. jõuab järeldusele, et reegleid on kasulik rikkuda. Esimesel juhul häiris vastane tema keskendumist, teisel juhul aga õnnestus tal otsest kaotust vältida. R. ei söanda küll väita, et reeglitega otseselt midagi viltu oleks, küll aga rakendatavat artiklit 13.4 (kus kõik karistused ridamisi kirjas) liiga tagasihoidlikult. Tavaliselt valitakse ju a) hoiatus või b) vastasmängija kulutamata aja suurendamine.
Sest mis on ikkagi halvem, kas unustada oma mobiiltelefon välja lülitamata või vastast sihilikult häirida? Kas hilineda 10 sekundit partiile või tänu reeglite rikkumisele hoiduda ajaga kaotamisest? Jutt on antud juhul muidugi mitte tavalistest klubivõistlustest, vaid professionaalide kohtumistest.
R. jõuab järeldusele, et kui ajapuuduses on valida, kas kohtunik kutsuda või mitte, siis on parem jätta see tegemata ja keskenduda ainult partiile. Kuigi ehk on paremad need mängud (nagu mulle tundmatu Magic - the Gathering), kus kohtuniku kutsumine kõigi reeglirikkumiste korral on kohustuslik.


Tõstatatud küsimused on kindlasti olulised, arvamused ja lugejate ettepanekud aga täiesti erinevad nagu tavaliselt. Vaevalt on neid siinkohal mõtet üksikasjalikult refereerida. Sutovsky vabandas muide tagantjärele Rindermani ees tema häirimise pärast, ta olevat vastastikuses ajapuuduses olukorra üle kontrolli kaotanud. Vabandus võetigi vastu.
Küllalt üldine näib olevat halb arvamus kohtunikest. Nii leiab M.Cebalo, et vähemalt 90 % kohtunikest olevat ebapädevad ega teadvat malest kuigi palju. Ka Rindermani arvates on lauakohtunikud vaid kellade seadmiseks ja tulemuste kirjapanekuks, neid ei valitavat reeglite tundmise alusel. Muidugi on mängijal küll alati õigus pöörduda peakohtuniku poole, kes tõenäoliselt on targem. Võrreldes teiste aladega pole ju malereeglid keerulised, kuigi kohati on reeglid ise naeruväärseks muudetud. Tõsisel turniiril olgu tõsised kohtunikud, kes tunnevad reegleid ja oskavad neid enamikul juhtudel rakendadagi.

Tehti ettepanekuid muuta korduvatel rikkumistel karistused suuremaks. Võtta maleski kasutusele kollased kaardid: kui sul on mingi arv rikkumisi, siis sind järgmisele turniirile lihtsalt ei kutsuta. Suurendada karistusena lisatavate (või ka lahutatavate) minutite arvu, kasvõi 15-le. Leida mingid vahepealsed karistused art. 13.4a/b/c /(mõneminutilised korrektiivid) ja 13.4d (kaotus) vahele. Panna üldiselt kehtima Sofia reeglid.

Tehti ettepanek verbaalsetest viigipakkumistest üldse loobuda ja selle asemel võtta kasutusele viigipakkumise kaart, mille enne kellavajutust asetad malekella kõrvale. Vastasmängija võib viigiga nõustuda või siis võtta kaardi enda kätte ja hoida seda seni, kuni ise viiki pakub. Nii saab vältida ka korduvaid viigipakkumisi.
Soovitati võtta kasutusele kell, mida ei saa vajutada, kui kõik nupud korralikult laual pole.
Väga erinevaid arvamusi oli käiguloenduri kasutamise suhtes - kas need vähendavad vaidlusi või hoopis suurendavad vigade arvu ja tekitavad kohtunikele täiendavaid probleeme loendurite korrigeerimise vajadusega. Oli neid, kes leidsid, et kui kasutada FIDE kontrolli 30 lisasekundiga, siis ei tekkivatki vaidlust, kas kontrollini on jõutud või mitte. Meie äsjane kogemus näitab midagi muud.
Ideesid on, nende vormistamine ja kehtestamine on keerukam. Ja siis võib selguda, et neil polegi positiivset toimet.

Sel nädalal lahkus Vitali Sevastjanov (74), minu arust ainus kosmonaut, kellel males IA olemas (1985). 1970. a. mängis ta kosmosest Maaga esimest malepartiid, hiljem oli ta kümmekond aastat NSVL maleföderatsiooni eesotsas. Igapäevaselt puutusin temaga kokku Malta maleolümpial 1980, järgmisel kevadel käis ta Tallinnas Kerese mälestusturniiri vaatamas. Üsna sümpaatne lihtne asjalik mees.
Eile aga matsime kunagist Tallinna spordijuhti Hermann Mikku (84). 50-60-ndatel aastatel püüdis ta igati kaasa aidata ka maleelu hoogustamisele siin.
Lembit

Kommentaare ei ole: