Veel üks ajaületus

Vaatleme tänagi viimasest Chesscafest üht ajaületuse kohta käinud vaidlust. Sedapuhku on tegemist meeskonnavõistlustega Austrias. Tingimused erinevad meie omadest selle poolest, et nii nagu Lääne-Euroopas mitmel pool mujalgi, aetakse seal läbi matśi juures viibiva kohtunikuta.

Mees, kellele olevat liiga tehtud, esitab ligikaudu järgmise kirjelduse. Ajakontrolliks on 100 minutit 40 käigule, seejärel 50 minutit lõpuni. Iga käik toob 30 lisasekundit juurde. Mängija teeb oma 41. käigu ja läheb siis endale kohvi tooma. Kui ta tagasi vaatab, näeb ta vastase kella vilkuval numbrilaual näitu -o.oo. Loomulikult taotleb ta ajaületust. Üks vastasmeeskonna mängija ütleb aga, et pärast 40. käiku ollakse taotlusega juba hiljaks jäädud. Alanud on ju ajakontrolli teine osa, mis toob vastasele 50 minutit juurde. Mängija väidab, et tema kell näidanud 1:27, nii et vastane peaks olema ikkagi aja ületanud. Mängija ei olevat kohe taibanud, et DGT kell lõpetab ajaarvestuse, kui ühel poolel on nagu siingi -0.00.

Teine meeskond esitas hiljem protesti ajaületuse aktsepteerimise vastu. Põhjused olid seejuures mõneti kummalised (vähemalt siit eemalt vaadatuna): 1) ajaületust taotleti liiga hilja, 2) võib-olla ei töötanud kell korralikult (kuigi selle kohta ei leitud mingeid tõendeid ja 3) võib-olla tehti üldse alla 40 käigu. Nädalaid hiljem tehti lõplik otsus. Selleks oli punkt võimalikule ajaületanule. Nimelt seepärast, et teine pool oli keeldunud mängu jätkamast.

Koodeksi art. 6.8 ütleb: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse.
Aga mis see põhjendatud taotlus on? - kas selles partiis siis seda polnud? Ja kas ajaületust peaks taotlema kohe pärast 40. käiku ning kas igal käigul peaks vastase malekella vaatama, et saaks kohe ajaületuse kohta taotluse esitada?

Geurt väidab, et temale on asi täiesti selge. Küsimuse tõstatanud mees tegi oma 40. käigu ja vajutas kella. Tema ajale lisandus 50 minutit ja käima hakkas vastase kell, vastane hakkas aga mõtlema 0ma 40. käiku. Enne temapoolset kellavajutust tema aeg kukkus. Polegi oluline, kas nooleke kukkus enne või pärast käigu tegemist, aeg oli ikkagi üle. Mängija, kes ei soorita ettenähtud ajaga ettenähtud arvu (siin siis 40) käike, peab saama kaotuse. DGT kellade hea omadus on ju see, et nad näitavad, kes ületas esimesena aja. Taotluse põhjendatuseks on vaja, et vastasmängija kellal oleks nooleke olnud kukkunud, käikude arv ei oleks täis ja et kell ise oleks korras. Geurti arvates vastas siin ajaületuse taotlus kõigile neile nõuetele.

Mis aga kella jälgimisse puutub, siis pole muidugi igal käigul vaja vastase kella vaadata. Küll aga oleks see kindlasti tark tegu siis, kui on tegemist ajapuudusega ja käike kusagil 40 lähedal.
DGT kellade puhul on ajaületuse taotlus võimalik ka sealpool 40. käiku, kuigi sellega seoses võib vahel probleemegi tekkida. Analoogkellade pihul pole see mõni käik hiljem enam võimalik, sest pole ju mingit tõendust, et nooleke langes enne 40. käigu tegemist.
Lembit