laupäev, 19. jaanuar 2008

Kui ajakontroll seati valesti

Mida tuleks teha, kui kellale on kogemata (või teadlikult?) pandud vale ajakontroll?
Keerukamate kontrollide puhul võib seda vahel juhtuda.
Kusagil USA-s oli I kontroll 40 käiku 2 tunniga mingite lisanditeta, seejärel aga mitte tund, vaid ainult 55 minutit lõpuni, aga seevastu iga käiguga 5 sekundit juurde. Valged märkasid aga, et mustad seadsid juba I kontrollil igale oma käigule 5 lisasekundit Varsti oli mustadel laual juba vanker rohkem ja puhas võiduseis. Kui mustal oli jäänud kontrollini veel kolm käiku, kellal aga vaid üks sekund ning lisanditeta mängides oleks see kindlasti tähendanud kaotust, seiskasid valged kellad ja ütlesid, et I kontrollil lisasekundeid pole.
Kohtunikud ei teadnud, mida teha nende otsusest aga sõltus sedapuhku kõik. Üks neist soovitas mängijatel viiki leppida: ühel neist oli võiduseis laual, teisel kellal. Nii nad tegidki, kuigi päris rahule neist kumbki selle tulemusega ei jäänud. Ja mis siis, kui nad poleks viigiga nõustunud? Mida oleks ikkagi tulnud teha? Vaidlus käis algul USA veebilehel, siis pöörduti Chesscafesse.

Kiir- Ja välkmale kohta annab üldise juhise B4: Kui kumbki mängija on sooritanud kolm käiku, ei võeta vastu mingeid taotlusi seoses malendite vale asendi, malelaua paigutuse ja kellanäitudega. Tavamale kohta pole midagi öeldud, aga loogiline on, et siis on korrigeerimine võimalik.
Koodeksi eessõna ütleb, et malekoodeks ei saa haarata kõiki võimalikke olukordi, mis võivad mängu käigus tekkida... Liiga detailiseeritud reeglid võivad piirata kohtuniku otsustusvabadust ja sel moel takistada tal probleemile niisuguse lahenduse leidmist, mis oleks õiglane, loogiline ja arvestaks juhtumi konkreetseid iseärasusi.

Kui mängija kellal on jäänud viimane sekund, siis on ilmselt hilja hakata sellele pandud ajakontrolli muutma. Geurt peab Chesscafes võimalikuks kaht lahendust. Muuta kontrolli pärast I kontrolli (aga seal ongi ju igal juhul 5 lisasekundit) või siis teine, tema arvates eelistatavam variant: muuta kontrolli küll taotluse hetkel, aga teha seda ometi nii, et mängijal jääks järgmisteks käikudeks mõistlik ajavaru - vähemalt üks minut (koodeks ju seda otse ei ütle, aga kohtunikul peab endal olema vajalik pädevus ja hea otsustusvõime).
Aga muidugi on oluline, et kohe alguses kellale õiged ajad saaksid. See on kindlasti kohtuniku, mitte mängijate ülesanne. Ja miks küll valged kohe ei öelnud, kui märkasid, et kontroll pole õige?

Üks suuri maletajaid on lahkunud - Robert James Fischer. Kahjuks ei õnnestunud teda kunagi näha. Kuigi ta on minust mitu aastat noorem, asendus tema maletee legendidega juba enne seda, kui hakkasin suurimaid võistlusi nägema.
Vist ainult ühel korral oli konkreetselt päevakorral tema tulek Tallinna. Meie esimene rahvusvaheline turniir (Tallinn 1969) oli jäänud küll veidi tagasihoidlikuks, aga loeti siiski õnnestunuks. Hakkasime tegema plaane järgmiseks turniiriks (Tallinn 1971). Fischer oli sel ajal väga kuum nimi ja Keres tegi ettepaneku ta Tallinna kutsuda. Kutsusimegi, vastuseks jõudis Kerese vahendusel korraldajateni Fischeri põhinõudmiste kümnepunktiline loetelu. Neid uurides jõudsime järeldusele, et midagi eriskummalist nad ei sisalda.

Turniiride korraldamise tase Läänes oli ebaühtlane ja jäi meil väljakujunenud standarditest sageli maha. Seetõttu pidi Fischer välja astuma maletajate õiguste jaluleseadmiseks. Milleks muidu punktid, mis keelavad kolmandate isikute vahelesegamise partii käiku, analüüsimise mängusaalis või näevad ette käikude korraliku ja loetava üleskirjutamise ning sellegi, et pealtvaatajad asuksid mängijatest vähemalt 25 jala (7,6 m) kaugusel. Oli ka punkte, mis nägid ette mänguaegade õigeaegset teatamist, et mängijad saaksid taotleda nendes muudatuste tegemist vastavalt oma usulistele tavadele. Iga osavõtja pidi tohtima kasutada oma malelauda ja malendeid. Ilma kõigi osavõtjate nõusolekuta pidi mängu ajal olema keelatud fotografeerimine ja filmimine kino ja televisiooni tarbeks.

Vaid nõudmiste üks punkt valmistas meile mõneti peamurdmist: valgustus pidi olema päevavalguse tüüpi ega tohtinud pimestada silmi. Milline see täpsemalt olema peab, ei teadnud meist keegi. Spetsialistidega konsulteerimine näitas, et vana Sakala keskuse valgustussüsteemi ümberkorraldamine on üpris keeruline. Keres jäi sedapuhkugi optimistiks. USA Maleföderatsioonile läks teele telegramm: oleme kõigi ülesseatud tingimustega päri. Fischer Tallinna siiski ei tulnud, põhjused jäid teadmata. Mis juhtus aasta hiljem Reykjavikis, seda teame aga kõik.
Lembit

Kommentaare ei ole: