Artikkel 10 ja Geurti veerg

Chesscafe äsjases kohtunikuveerus väidab üks Iraani kohtunik, et ei saavat päri olla mitmete koodeksi viimasesse väljaandesse tehtud parandustega, näiteks käigu ennakult kirjutamise keelamisega ja kohtuniku poolt artikli 10.2 suhtes tehtud otsuse lõplikuks tunnistamisega. Ka kohtunik võib vahel eksida ja seetõttu peaks mängijal olema õigus pöörduda kõrgema instantsi poole.

Ühtlasi on tal ettepanek hakata artiklit 10.2 rakendama ka ajaviivitussüsteemis (Bronsteini poolt pakutud moodus, kus iga käiguga juurdetulevad sekundid kohe kasutamata jätmise korral põhiajale ei lisandu), kuigi ainult siis, kui mängijal pole jäänud enam 2, vaid ainult 1 minut. Viiki võib taotleda ainult see mängija, kellel on kellale jäänud vaid 30 sekundit. Mängija ei tohiks kaotada partiid kohtuniku ebaõige otsuse tõttu.
Vastuses väidab Gijssen, et kõiki koodeksimuudatusi on alati põhjalikult arutatud. Mäletan isegi oma reeglite komitees (RC-s) oldud ajast, kuivõrd täis oli koosolekuruum maleolümpiate ajal. Aga just siis ju koodeksit tavapäraselt muudetakse. Iga ettepaneku puhul oli tavaks korraldada kaks hääletust: kõigepealt üldise arvamuse teadasaamiseks selline, kus võisid osaleda kõik kohalolijad, ning lõpuks otsustav ainult RC liikmete osavõtul, kus mingi artikli uus sõnastus lõplikult paika pandi.
Nii Fischeri kui ka selle Bronsteini süsteemi aluseks on mõte, et mängijal on järgmiseks käiguks olemas vähemalt minimaalne aeg. Ajalisanditeta mängus mängijal sellist garantiid pole. Kui artiklit 10 koodeksis poleks, võiks seal punkti saada lihtsalt ajale mängides ja jõupingutusi selle saavutamiseks normaalsete vahenditega poleks vaja. Selles on kahe mooduse vahel suur erinevus. Ilmselt pole ajaviivitussüsteemis seetõttu artikli 10.2 rakendamine loogiline. Kui aga too iraanlane peaks oma ettepaneku ametlikult esitama, küllab siis RC uut koodeksit tehes seda ka arutab.

Artiklit 10 puudutab ka Itaaliast tulnud küsimus. Nimelt taotles mängija selle artikli alusel kiirpartiis viiki, kohtunik aga lükkas otsustamise edasi. Nüüd küsitakse, kas kohtunik ei tohi ka siin partiid jälgides noolekese langemisest märku anda, nagu ütleb artikkel B7:
... Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud.
Oma vastuses ütleb Geurt, et pole üldsegi oluline, kas kohtunik noolekese langemist märkab.Viik fikseeritavat vaid siis, kui üks pool noolekese langemisest teatab. Omalt poolt aga meenutaksin RC esimehele, et praeguse koodeksiredaktsiooni järgi pole otsuse tegemiseks vaja noolekese langemist oodata, vaid seda võib teha mistahes momendil.
10.2b: ... Kohtunik teatab lõpliku otsuse hiljem partii jooksul või pärast ühe noolekese langemist.
Lembit