Olemegi jõudnud vaadelda peaaegu kõike olulisemat, mis on tulnud käsitlusele Geurt Gijsseni veebruarikuises kohtunikeveerus. Paar asjakest veel.
Näide Bangladeshist. Valge on järgmisel käigul musta matistamas, kusjuures viimane ei saa seda ära hoida. Valgete nooleke aga langeb ja must taotleb võitu. Samal ajal taotlevad võitu ka valged. Kellele läheb punkt?
Geurt on aru saanud, et seis võis olla umbes selline:
Valged: Kb3, Lh2. Mustad: Ka1, Lb2, Va4 ja c4.
Kui valge on käigul, on ta ainus võimalus mängida Lxb2++, pannes mati isegi siis, kui ta seda millegipärast ei tahaks. Enne selle käigu tegemist ületab valge aja. Niisiis taotleb must ajavõitu, valge aga kinnitab, et tal endal on forsseeritud võiduvõimalus.
Lahenduse annab artikkel 6.10: ... Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul.
Kuigi valge on ületanud aja, lõpeb asi viigiga, sest must ei saa selles seisus kuidagi võita. Kui valgel oleks peale Lxb2++ veel mingi võimalik käik, oleks ta partii kaotanud.
Hollandlased on tõstatanud probleeme partiide üleskirjutamisest. Selle kohta ütleb artikkel 8.5a: Kui kumbki mängija pole kohustatud pidama partiiprotokolli vastavalt artiklile 8.4, peab kohtunik või tema abi püüdma olla kohal ja kirjutama käike.
Seega peaks kohtunik olema noolekese langemise korral võimeline kindlaks tegema tehtud käikude arvu ning otsustama, kas seoses seisu kolmekordse kordumise või 5o käigu reegliga esitatud viigitaotlused on õiged.
1) Küsitakse, kas kohtunik peab jälgima käike ka kiires lõppmängus (selles, mida käsitleb artikkel 10). Küsimuse esitaja arvates ei peaks, sest kui mängijad käike ei kirjuta, ei saa nad ka viigitaotlust esitada. Aga see olevat juba nende endi asi.
Geurti arvates peab kohtunik seda siiski tegema. Aga viigitaotluse esitamiseks nõuavad täieliku partiiprotokolli olemasolu vaid USA reeglid, FIDE omade järgi neid vaja pole.
2) Kohalikel matśidel juhtuvat seal sageli, et kui mõnel mängijal jääb alla 5 minuti aega ja ta ei pea seetõttu partiid enam üles kirjutama, leidub ikka keegi pealtvaataja või oma partii juba lõpetanud võistkonnakaaslane, kes seda tema eest tegema hakkab. Kas seda võib lubada ja kui võib, siis kas neid üleskirjutusi võib kasutada käikude arvu kontrollimisel või kasvõi viigitaotluste üle otsustamisel?
Kohtunik ei saa ühelgi pealtvaatajal keelata mingit mängitavat partiid üles kirjutada. Küll aga jääb pealtvaataja seejuures ikkagi pealtvaatajaks.
13.7a: Pealtvaatajad ja teiste partiide mängijad ei tohi kõnelda ega muul viisil partiisse sekkuda. Kui vaja, võib kohtunik süüdlased mängualalt eemaldada.
Käike kirjutav pealtvaataja ei või kunagi öelda, et mängijal on vajalik käikude arv täis või et ta, vastupidi, on ületanud aja.
Kui mängija teatab vastase ajaületusest, siis miks ei võiks kohtunik kasutada pealtvaataja poolt talletatud infot? Seejuures peaks aga kohtunik olema ettevaatlik, eriti kui see info on pärit võistkonnakaaslaselt.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Tere, mängisin täna Eesti välkmale meistrivõistlustel ja vooru vahepeal juhtusin nägema ühte seenioride partiid. Valgel oli lõppmängus laual ettur ja ratsu, mustal mitte midagi. Must ületab aja, valge kellal on veel üks sekund. Must hakkab enesekindlalt midagi seletama ja ühel hetkel lihtsalt vajutab kella uuesti käima, nii et valgel jookseb see üks sekund ka nulli. Kohtunikku juures ei olnud, mida sellises olukorras teha, kui mõlemad mängijad räägivad erinevat juttu ja tahavad punkti saada? Antud juhul läks võit õigustatult valgetega mänginud maletajale, ju siis sai must hiljem aru, et see ei ole eetiline käitumine.
Eelmise kommentaatori poolt kirjeldatud juhul lõppes partii õiglase tulemusega. Usun, et tohutu enamus maletajatest on ausad ja valmis aktsepteerima mistahes õiglast tulemust ka siis, kui see nende jaoks parajasti soodne pole. Aga mis siis, kui tõepoolest jääb peale soov ära kasutada olukorda ja iga hinna eest punkt saada, nagu oleks ka siin võinud juhtuda? Siis oleks kohtunik olnud keerulises olukorras ja eemalt on raske täie kindlusega öelda, mida oleks pidanud tegema. Kohapealsel peakohtunikul on otsustamine kindlasti kergem.
Tulemus peaks ju sõltuma sellest, kelle mõtlemisaeg lõppes esimesena. Muidugi ei saa mustad oma üksiku kuningaga mingil juhul võidule pretendeerida. Ilmselt olid kasutusel elektrooniliseed kellad. Saitek jääb pärast ajaületust seisma, DGT kellal ilmub ekraanile lipuke. Võiks küsitleda ka partiid jälginud pealtvaatajaid, kuigi siis peaks olema väga kindel nende neutraalsuses ja usaldusväärtuses.
Aga: tavamales lõpeb mõtlemisaeg tõepoolest siis,kui nooleke langeb, kiir- ja välkmales aga alles siis, kui mängija selle kohta taotluse esitab. Siin aga enne teise noolekese langemist mingit taotlust ei esitatud. Põhjus tundub olevat ilmne: polnud käepärast kohtunikku, kelle poole pöörduda.
Mis puutub aga võimalusse ajaületus välja lugeda ekraanilt, siis peame arvestama, et ka mehaanilised kellad pole veel kuhugi kadunud. Nendega me tavaliselt ei tea, kumb nooleke on langenud varem. Elektroonilistega teame küll, aga ometi fikseerime ka siin viigi, kui mõlemad ajad on läbi. Ei saa ju olla erinevaid reegleid mehaanilistele ja elektroonilistele kelladele. Kohtunik sekkub partiisse vaid siis, kui üks pool seda taotleb.
Põhiküsimus näib olevat kohtunike arvus, nende paiknemises ja oskuses suunata oma tähelepanu just sinna, kus parajasti toimuvad kõige olulisemad sündmused. Mida olulisem võistlus, seda rohkem peaks olema ka kohtunikke. Meenutan, et NSVL malekoodeksi viimases, 12. väljaandes (1990) oli ette nähtud, et välkmales peab ametlikel võistlustel olema igas partiis oma kohtunik. Nii on ka praegu tie-break´idel.
Lembit
Postita kommentaar