esmaspäev, 27. oktoober 2008

Kas muuta reegleid?

Chesscafe viimases kohtunikeveerus on Mehhiko maletaja Jesper Welen tulnud taas armageddoni probleemide juurde. Üldiselt ju tunnistatakse selle mooduse puudusi, aga head alternatiivi ei suuda keegi pakkuda. Weleni arvates võiks eelistada välku ajalisanditega, nagu seda on viimasel ajal sageli tehtud Venemaa turniiridel: 5 minutit partiile ja iga käiguga lisandub 3 või 5 sekundit.
Siis lepitaks viiki surnud seisudes, mida saaks võita vaid aja või määrustevastase käiguga, sest varem või hiljem mõistavad mängijad, et partii jätkamisega ei võidetaks midagi. Tegelikult on aga sellise peaaegu surnud seisu ja sellise seisu vahel, kus kummalgi mängijal puudub matistamismaterjal ja mis seetõttu viigiks loetakse, ikkagi üsna suur vahe. Ajalisandite kasutamine võimaldaks vabaneda nii kohutavatest ajapuudustest kui ka samuti vaidlusi tekitanud artikli 10.2 kasutamisest.


Kui tegemist on otsustava armageddoni partiiga, siis oleks mehhiklase arvates parim 5-sekundiline lisand. Valgel siis suurt eelist poleks, kuna viigi puhul võidaks must. Selle, missuguse aegade vahekorraga mängida, võiksid mängijad enne partii algust ise otsustada (nii toimiti ju ka kurikuulsas Krushi ja Zatonskihhi partiis, kuigi tehniliselt käis protseduur seal teistmoodi - vt. minu 2.VI Saatuslik armageddon).
Aegade summa võiks olla 11 minutit, kusjuures arutlus algab lähteasendist, kus valgel on 5 ja mustal 6 minutit ning edasi liigutakse poole minuti kaupa. Kui mõlemad on valmis aktsepteerima 4,5:6,5, siis jätkatakse vaidlust, kuni üks aktsepteerib seda vahekorda ja teine mitte (mis tähendab, et ta mängib pakutud ajaga mustadega). Kui aga mõlemad aktsepteerivad näiteks 4:7, mitte aga enam 3,5:7,5, siis loetakse see mõlemale vastuvõetavaks ja loos määrab, kumb saab mustad.


Esialgu, kuni radikaalseid muudatusi toimunud pole ja 5-minutilist välku ikka veel mängitakse, on mehhiklasel mitmeid ettepanekuid koodeksi mõnede artiklite muutmiseks ja täiendamiseks.
Näiteks lisada artiklile 5.2 (kõneleb sellest, millal partii lõpeb viigiga) veel paar alapunkti:
f) Kui vastasmängijal on lauale jäänud üksik ratsu või oda, siis võib mängija kutsuda kohtuniku ja taotleda viiki, kui pole tegemist mingi eriolukorraga.
g) Kui lauale on jäänud lipp lipu vastu või vanker vankri vastu, võib mängija samuti esitada kohtunikule viigitaotluse, mis rahuldatakse juhul, kui kumbki mängija ei saa 5 käiguga võiduseisu.
Artiklile 8 (käikude üleskirjutamine) lisataks punkt 8: Puudutatud- käidud olukorras, kui puudutatud malend asetatakse oma senisele väljale tagasi, tuleb käigu esimene osa (ilmselt siis lähteväli) märkida partiiprotokolli, kui võimalik, siis mõlema mängija poolt.

Artikkel 3.7 saaks juurde punktid

f) Ebakorrektse muundamise, näiteks etturiks või ümberpööratud vankriks, võib vastasmängija protestida ja saada 1 minuti kompensatsiooniks. Seda ei peeta määrustevastaseks käiguks ja välkmales ei saa selle alusel võitu taotleda.

g) Muundamise võib teha etturiga käimata, kui seisud enne ja pärast muundamist on korrektsed - meenutan ka siinkohal oma 19.X Juba kirjutatule kinnituseks.

Geurt jättis ettepanekud lähemalt kommenteerimata, lisades vaid, et ta pole armageddoni kunagi armastanud. Ta meenutab, et kui kümmekond aastad tagasi selgitati maailmameister väljalangemissüsteemiga, oli peakohtunikul õigus tie-break´i puhul, kui mitu kiirpartiid asjasse selgust ei toonud, määrata, et järgmine partii on otsustav. Geurt ei kasutanud seda võimalust kordagi, teades, et tekib probleeme. Nii laskis ta jätkata 2-partiiliste seeriatega. Mängida võiks lisasekundeid või ajaviivitusmoodust kasutades. Eks Dresdenis arutatakse.

Lembit

Kommentaare ei ole: