1. (10/2007) Meeskonnavõistlus Düsseldorfis. Kui mängu on jäänud viimane partii, on matśiseis viik. Ka selles partiis on olukord umbes võrdne. Ometi lükkab must valge viigipakkumise tagasi. Kui valgel jääb vaid 1 minut, ütleb nende kapten, et seis on ilmselt viik ja selle kohta käib reegel 10.2. Partii lõpebki viigiga. Kuidas oleks aga tulnud protesteerida, kui valgete poole reegleid tundev kapten oleks püüdnud esitada viigitaotluse ja valgetega mängija oleks pidanud seda aktsepteerima?
Artiklist 10.2 nähtub, et viigitaotlusi selle artikli põhjal võivad esitada ainult mängijad ise. Käigul olles tuleb siis kellad seisata ja kohtuniku poole pöörduda. Turniirimääruste artikkel 15b ütleb, et kapten võib nõu anda vaid selles suhtes, kas pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda. Mingeid viigitaotlusi, sealhulgas ka art. 10.2 alusel esitatavaid, see artikkel ei maini. Järelikult kaptenil selleks õigust pole ja kui ta seda teeb, on see otsene määrusterikkumine.
Muide otsustav sõnaõigus partii suhtes on ikkagi mängijal endal. Mängija pole kohustatud kapteni nõuannet järgima. Vastasmängijal on täielik alus protestida kapteni(te) sekkumise vastu partiisse. Usun, et pädev kohtunik välistab kõik kaptenite katsed partiisse sekkuda, kuni nende mängusaalist eemaldamiseni. Aga mis siis kui kogemusteta kohtunik lõpetab partii ühe kapteni taotlusel viigiga? Protest tuleb esitada võistlust korraldavale organisatsioonile. Selle lahendamine hiljem on küll prblemaatiline (kohtunikku võib muidugi karistada).
2. (15/2007) Lipulõppmängus on valgel enamettur. Must on ajapuuduses ja taotleb viiki, kuna valge ei tegevat jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega. Kohtunik lükkab otsustamise edasi, annab valgele 2 lisaminutit ja laseb oma järelevalve all edasi mängida. Valge ei tee endiselt suuri jõupingutusi, küll aga teeb suure vea ja paneb lipu ette. Must hakkab nüüd võidule mängima, aga ületab aja. Kuidas peaks nüüd kohtunik otsustama?
Artikli 10.2 rakendamisel on kohtunik oma otsuste tegemisel vaba. Pealegi on need otsused lõplikud ja nende kohta ei saa hiljem protesti esitada. Antud juhul läksid mõlemad mängijad riskile välja. Viigitaotlus on ühtlasi viigipakkumine ja valgel oli võimalus viik vastu võtta, mida ta aga ei teinud. Hiljem otsustas riskida must ja vaevalt oleks ta kohtuniku poolt viigifikseerimisega siis enam ise päri olnud. Nii et kui aeg läbi, peaks ta olema partii lkaotanud, muidugi kui vastasel ikkagi mati jaoks piisavat materjali on. Art. 10.2 ei keela siiski teatavasti kohtunikul ka pärast ajaületust viiki fikseerida.
Mõneti lahtiseks on jäänud küsimus sellest, kas kord esitatud viigitaotlust on võimalik ka tagasi võtta. Kunagi (1999) arutasime seda Dohas RC koosolekul ja enamuse häältega jõudsime otsusele, et seda teha ei saa ja kord esitatud taotlus jääb jõusse kohtuniku otsuseni. Millegipärast pole see tänaseni koodeksi teksti jõudnud, kuigi samast tekstist on ikkagi näha, et kogu otsustamine on kohtuniku hooleks jäetud. Või on siiski mõtet Stewart Reubeni ettepanekul lubada taotlus enda käigul olles tagasi võtta, aga anda vastasele sel juhul 2 lisaminutit?
3. (20/2007) Jälle meeskonnavõistlus, kus enne viimase partii lõppu on matśiseis viigis. Kui ühel kodumeeskonna mängijal jääb kellale alla 2 minuti, seiskab ta kellad ja taotleb viiki (eelnevalt on ta kohtunikult uurinud, kuidas seda teha), sest õige mängu korral vanker ratsu vastu ei võitvat. Ettureid enam kummalgi polnud. Kohtunik küsib vastaselt, kas see on viigiga nõus. See polnud aga sellisest reeglist kuulnudki ega suutnud otsustada. Teine sama meeskonna mängija ütleb siis, et vanker oda vastu ei võida, aga ratsu vastu küll. Nii et mängigu edasi.
Siis lükkab külalismängija "ametliku viigipakkumise" tagasi, kuna oli nüüd kuulnud, et võib ikkagi võita. Algul polnud ta selles veendunud. Kohtunik eemaldab kapteni abil partiisse sekkunud mängija saalist ja laseb partiid jätkata. Algul on ratsu päris kuninga juures, ajapuuduses aga viib selle kuningast üha kaugemale. Kui nooleke kukub, taotleb kodumeeskonna mängija uuesti viiki, sest vastane polnud ta ratsut kätte saanud. Vastane taotleb aga ajaületuse tõttu võitu.
Arvan, et selle partii saatus on täielikult kohtuniku otsustada. Kumbki pool reegli 10.2 rakendamist ei tundnud. Partii aeg pole minu arvates küll kõige parem reeglite tutvustamiseks. Õige oli otsus mängu häirinud mängija saalist välja saata. Partii lõpetanud mängijad on võrdsed pealtvaatajatega. Kui kohtunik leiab, et ratsut ähvardab tõepoolest kaotsiminek või saab vastase kuninga ümber punuda mativõrku, siis pangu võit. Kui mitte, siis peaks partii lõppema viigilise tulemusega. Kuivõrd eksimisvõimalus olemas ja aeg ikkagi üle, siis eelistaksin ise nähtavasti võitu.
Lembit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar