Sakslaste juhtumeid (12)

Vaatleme veel mõningaid tänavusi juhtumeid Saksa kohtunike praktikast ja seekordki on nad kõik seotud artikliga 10.2. Lisatud märkused on muidugi jälle subjektiivsed.
1) (8/2008) Bundesliiga võistlused on lõppemas. Valgel on jäänud alla 2 minuti, ta tahab aga võita. Mõned käigud välgutatakse. Siis laseb must joosta oma aja 3 minutile ja taotleb artikli 10.2 alusel viiki, kuna vastane ei tegevat tema arvates mingeid võidukatseid.
Artikkel 10.2 näeb ette, et viigitaotluse esitajal peab olema aega alla 2 minuti. Nii et esialgu lükatakse taotlus põhjendamatuna tagasi. Kui õigel ajal tuleb uus taotlus, siis on kohtuniku otsustada, mis ta selle seisuga teeb. Taotluse tagasilükkamisel saab vastasmängija täiendavalt 2 minutit mõtlemisaega.

2) (28/2008) Saksamaa karikavõistlustel käib äge võitlus edasipääsu pärast. 2. laual on valge aeg juba otsakorral, mustal on aga jäänud veel 8 minutit. Laual on samavärvilised odad, valgel 1, mustal 2 etturit. Valgekaitseb end osavalt aga see nõuab aega. Kui valgel on jäänud viimane sekund, on laual viigiline etturilõppmäng. Valge seiskab kellad ja taotleb art. 10.2 järgi viiki, sest must ei saavat seisu normaalsete vahenditega võita.
Asi on loomulikult kohtuniku otsustada, kusjuures tuleb arvestada iga juhtumi omapära. Üldiselt ei tohiks jätta viigitaotlust viimasele momendile. Oma 2003.a. tekstis "Veel kord kohtunikule artiklist 10.2" kirjutasin: "Viik tuleks fikseerida, kui ca 15 käigu jooksul seis oluliselt ei muutu. Kui viigitaotleja ei tee seisus ühtegi käiku või jõutakse teha vaid paar-kolm käiku, on taotleja partii kaotanud, kui nooleke kukub. Seda muidugi eeldusel, et matistamisel on võiduks piisav materjal. Kohtunik ei tarvitse reageerida, kui näiteks viimasel sekundil taotleb lipp viiki vankri vastu."
On muidugi võimalik, et kohtunik jälgis partiid juba enne taotlust ja võib siis arvesse võtta ka varasemaid käike, kuid ta ei tarvitse seda teha. Nii kaua kui kohtuniku arvates on veel kasvõi minimaalne eksimisvõimalus, ei tohiks ta viiki fikseerida.
Gijssen: "Ei ole tähtis, kas tegemist on viigiseisuga või mitte. Tähtis on, et halvemas seisus oskaks mängija näidata, kuidas saab viigistada, või paremas seisus mängija näidata, kuidas saab võita... Kohtunikule pole teoreetilist viiki olemas."

3(4/2008) Kas reeglit, et kohtuniku otsus seoses artikliga 10 on lõplik, tuleb rakendada ka siis, kui neutraalset kohtunikku pole ning kohtuniku üleandeid täidab keegi kodumeeskonna mängijatest, kes pole pädev ega erapooletu ning kelle otsus võib olla väär?
Artiklis 10 ei kõnelda mingitest eranditest. Mistahes võistlusel peame lähtuma sellest, et kohtunikel on vajalik pädevus ja hea otsustusvõime ning nad on täiesti objektiivsed. Nii see ju enamasti tõesti on, mis ei tähenda, et artikli 10.2 rakendamisel ei võiks esineda raskusi. Saksamaal näib kohtunikega rohkem probleeme olevat, eriti meeskonnavõistlustel, kus matśid peetakse väljasõiduga kohtadele.
Kui võistlusjuhend midagi muud ei ütle, kehtib artikkel 10 igal juhul, hiljem ei saa seda enam protestida. Tõsi küll, koodeksil on olemas ka lisa D: Kiired lõppmängud, kus kohtunikku pole kohal. Selle rakendamisel mängija viigitaotluse esitamisel partii katkeb. Partiiprotokoll koos lõppseisuga toimetatakse kusagil mujal paikneva kohtuniku kätte. Kui see leiab, et viigitaotlus oli õigustatud, on viik, muidu peab taotluse esitaja leppima kaotusega. Võistlusjuhend peaks ette nägema, missugust moodust kasutatakse.

Post on hakanud küll palju kiiremini liikuma. Kunagi saime iga kuu rahvusvahelistel kiriturniiridel vaid ühe käigupaari vahetada, nüüd on ühel kirjal Praha tempel 27. X (juubelipäev, vt. minu 24. X kommentaari), Tallinna oma 28. X. Täiesti korralik vene keel, kuigi mõnede sõnade ortograafia erineb. Eesti keeles oleks tekst umbes nii:
Kallis sõber Lembit, suur tänu Teile soovide eest, mis mulle rõõmu valmistasid. Muidugi on minu vanuses asjad juba teistmoodi, aga siin pole midagi teha. Meenutan sageli meie suhtelise nooruse aega, kui elasime koos meie sõprade maal, kes aga praegu kannatavad. Ma ei unusta kunagi Teie armastusväärsust ja dźentelmenlikku käitumist, mis aitas mind minu töös. Tahaksin soovida Teile kõike head ja isiklikku õnne, elades maal, mis lõpuks on saanud vabaks. Siiralt teie Miroslav Filip.
Lembit