Kuhu panna kell?

Austraallased arutasid eelmisel nädalal, kuhu ikkagi tuleks malekell panna ja kas eriti must võiks selle kohta nõudmisi esitada. Ajendiks sai üks sealsel Flood Cup´il mängitud partii. Mustad jäid partii alguseks hiljaks, nii et kell oli juba käima pandud, hakkasid aga siis nõudma, et kell pandaks tema tahtmise järgi. Kohtunik järele ei andnud ja viitas koodeksi artiklile 6.4 Enne partii algust otsustab kohtunik, kuhu malekell asetatakse.

Sellega seoses meenutati ka üht Melbourne´is 2002 mängitud kiirpartiid. Seal olevat olukord olnud analoogiline, aga must resoluutsem. Võttis ise laualt kella ja pani selle teisele poole. Kuivõrd kellanäit jäi parandamata, kaotas valge üle minuti. Mustad võitsid lõpuks partii, valgete arvates aga oleks tulnud neile halva käitumise pärast hoopis kaotus panna. Valged jätsid seejärel turniiri hoopis pooleli. Kuigi mustade tegevus oli laiduväärt, ei saanud ka valgete toimimist heaks kiita.

Pikka aega polnud reeglites malekella asendi kohta mingit vihjet. Kui vaadata fotosid varasematest turniiridest, siis võib näha kelli seismas nii valgetest vasakul kui ka paremal. Omapäraselt on asi lahendatud 1959 ilmunud Garkunovi ja Zraźevski raamatus "Malevõistluste kohtunikutöö". Selles on esmakordselt toodud välkmale reeglid, mis ootusepäraselt näevad ette kella asetamise valgetest vasakule, sama raamatu tavamalet käsitlevas osas aga nõutakse kella asetamist valgetest paremale ja numbrilauaga kohtuniku poole. Milles asi? Tol ajal mängiti suuremad turniirid mingite saalide lavadel. Kellad olid paigutatud nii, et nad olid tagaküljega saalis istuva publiku poole (esikülg seega tõesti laval liikuva kohtuniku poole). Kuivõrd partii nimetamisel on ju valged esikohal, siis pididki publiku jaoks valged oma nimesildiga olema vasakul.

1974 ilmunud FIDE koodeksis ei kõnelda kellade paigutusest veel midagi. Küll on selle teksti FIDE artiklite vahele paigutatud USA turniirimääruste omad: Turniiri direktor määrab turniiri algul, kuhupoole kellad peavad vaatama ning mängijad peavad istuma nii, et kellad oleksid mustadega mängijast paremal.
1985 ütlevad 60- ja 30- minutilise male reeglid: Kohtunik otsustab enne turniiri algust kellade asendi, see tähendab suuna, kuhupoole peavad numbrilauad vaatama. Mustadega mängija valib siis, kummal poolel ta tahab istuda.

1996 seadustab FIDE praeguse praktika: kohtunik otsustab, kuhu malekell asetatakse. On tava, et kiir- ja välkmales pannakse see valge avakäigu eelise kompenseerimiseks musta paremale käele, enamasti toimitakse nii ka tavamales, aga koodeks seda ära ei ütle, enam ka mitte kiir- ja välkmale kohta.

Põhimõte on igal juhul, et kell oleks kohtunikule hästi nähtav. Kui tal on näiteks kellade asendit hea jälgida keset saali liikudes, siis võib ühe rea panna ühtpidi, teise teistpidi. Vahel on malelauad aga tihedalt koos ja võib tekkida oht, et mängijad vajutavad valet kella. Siis võib olla vaja seada kaks kella kõrvuti.

Võistkonnavõistlustel peaksid võistkonna liikmed istuma ühel pool (kellad siis tavaliselt vastavalt 1. laua värvile). Kui mängijad tahavad kella paigutada või ise istuda teisele poolele, võib kohtunik seda lubada, kui see ei raskenda tal kella jälgimist. Enamasti tähendab see mustade püüdu vajutada kella parema käega, aga on meil neidki mängijaid, kellel on vasakul pool oleva kellaga mugavam mängida. Kellade asendist tingitult võib kohtunik vahel lasta mustadel otsustada, vahel pole see lihtsalt võimalik. Loomulikult ei pea kohtunik midagi ette võtma siis, kui kell juba käib nagu ülaltoodud hilinemisjuhtudel. Omavoliline ümberistumine või kella ümberasetamine kujutab endast artikli 6.4 rikkumist ja võib tuua karistuse vastavalt artiklile 13.4.

Artikkel 6.4 annab kohtunikule kõik õigused kella paigutamiseks, aga mõtet ironiseerida, et kasvõi tualeti põrandale, nagu tegi seda üks austraallaste diskussioonis osalenu, ei ole. Ometi olen ma alati valmis selgitama, miks ma mingil konkreetsel juhul tavadest kõrvale kaldusin ja panin kella valgetest paremale.

Kui turniiril juhtub olema keegi puudega mängija, kellel on kiir- või välkmales vasaku käega (peaaegu) võimatu kella vajutada ja kes tahaks, et kell seisaks kogu aeg temast paremal, peaks ta enne turniiri pöörduma kohtuniku poole. See otsustab ja informeerib siis kõiki mängijaid. Artikkel 6.8d lubab kella vajutamiseks kasutada ka abilist. Aga ka sel juhul tuleb kohtunikku ja korraldajaid ettevalmistuste tegemiseks aegsasti informeerida.
Lembit