Pilk aastate taha

Kavatsesin seekord kommenteerida Geurt Gijsseni iga kuu kolmandal kolmapäeval ilmuvat Chesscafe järjekordset veergu, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja - ei ilmunud veerg nähtavale ei kolmapäeval ega isegi nädala lõpuks. Põhjusi ma muidugi ei tea. Igatahes on juhtum vist pea kümne aasta jooksul esmakordne. Küll on aga toimetus vajalikuks pidanud taas esile tuua ühe aastatetaguse teksti. Pilk kaustikusse, kuhu olen talletanud kõik olulisema kunagise kolleegi arutlustest, selgitab, et tegemist on juuliga 1998, seega ajaga veidi enne meie viimast koostööd Elista olümpial. Aga ehk leiab sealt praegugi midagi kasulikku, kuigi on koodeksitki ju vahepeal kahel korral korrigeeritud.

Mainitud veeru lõpul on muide paar näidet, mis oleksid sobinud illustreerima minu hiljutist kommentaari "Kuidas partiid alla anda?"
Sokolov - Nijboer (Hollandi MV 1998): Must märgib partiiprotokolli "1 : 0" ja kirjutab alla. Vastast laua juures parajasti pole, küll aga on seal kohtunik, kes võtab valge kuninga ja asetab selle sümboolselt ühele malelaua tsentriväljadest. Ometi teatab nüüd Nijboer, et tahab partiid jätkata. Jätkabki, aga käik hiljem annab ikkagi alla - selles partiis juba teistkordselt.

Kamski - J. Polgar (Buenos Aires 1994): Kamski toimib analoogiliselt. "0 :1", allkiri ja mängu jätkamine. Kuna tegemist on mitme partii ajapuudustega ja Kamski seis päris läbi, siis Geurt laua juurde ei lähe, arvates, et see oleks paratamatult esile kutsunud mingi reaktsiooni ja teiste mängijate häirimise. Küll teeb ta pärast partiid Kamskile ametliku hoiatuse.

Aga üldiselt näib, et siis olid tähelepanu all eelkõige kiir- ja välkmale.
Kusagil Mehhikos mängitakse ühetunnise kontrolliga (ametlikult on seegi ju kiirmale), laual DGT elektronkellad. Kui must aja ületab, näevad kõik, et valge kellale jääb veel 3 sekundit. Valge ei oska aga kella seisma panna. Kui mõlemal numbrilaual seisab "0 : 00", fikseerib kohtunik musta taotlusel viigi, kuigi temagi oli märganud, kelle aeg enne otsa sai.
Gert nõustub kohtunikuga partii tulemuse suhtes. B9: Kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga.

DGT kelladega on küll täiesti selge, kes ületas aja esimesena. Mehaaniliste kelladega, mida ju ka ikka veel kasutatakse, me seda aga kindlaks teha ei saaks. Erinevaid reegleid mehaanilistel ja elektroonilistel kelladel olla ei või. Nii peamegi siis ka antud juhul arvesse võtma vanema tehnika võimalusi. Oleks meil tegemist olnud tavamalega (mida 1 tunni male ju peaaegu et on), oleks kohtuniku otsus pidanud olema teistsugune. Seal peab kohtunik asjasse sekkuma ja esimese ajaületaja kindlaks tegema.

Ka Brasiilias oli kontrolliks üks tund partiile. Tegemist oli tüüpilise näitega meie kohtunikueksamite küsimustikust. Valgel on suur ülekaal, etturi lipustamine oleks ühtlasi olnud matikäik. Aga mängija lippu ei leia ja just samal ajal, kui ta ütleb: "Lipp ja matt!", langeb kellal nooleke. Kohapealne kohtunik kirjutab turniiritabelisse valgetele küll punkti, aga hiljem tekivad selle õigsuses kahtlused.
Ja õigustatult. Valge oleks pidanud kella seisma panema ja laskma kohtunikul endale lipu tuua. Niipea kui lipp oleks lauale ilmunud, oleks valge tõepoolest võitnud, olgugi et paar sekundit hiljem oleks nooleke langenud. Antud juhul jäi aga käik tegelikult tegemata ja võit oleks pidanud minema hoopis mustale. Muidugi juhul, kui tal peale kuninga ikka veel midagi laual oli, sest 6.10: Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul.
Lembit