esmaspäev, 5. november 2007

Lugedes teistest aladest

Ei mäletagi, millal üks meie suurematest lehtedest oleks spordikohtunikele nii palju tähelepanu pööranud kui reedene Postimees. Peaaegu kaks lehekülge, materjali autoriks neli ajakirjanikku, suur pealkiri "Eesti spordi visiitkaardil napib häid ja asjatundlikke kohtunikke" ning ühe pildi allkiri veel nukram "Mitmete spordialade juhid peavad tunnistama, et kohtunike tase ei küündi selili lamamisest kõrgemale".

Juttu on kohtunike vahel lubamatutest apsudest, kõvadest vaidlustest võistlustel, sellest, et tegutsema on jäänud eelkõige pensionärid ja koolilapsed, mistõttu kohtunikeks võivad olla ka treenerid ja esindajad. On alasid, kus saavat kohtunikke mõjutada. Ajakirjanduses lubavat mängijad ja treenerid kohtunike aadressil rohket kriitikat. Kui mingil alal on vaid kuus professionaalset tegijat, siis vaevalt peakski sellel alal olema elukutselisi täiskohaga kohtunikke. Ajuti näib ajakirjanikul olevat üsna ükskõik, kas ta oma kangelase nime kirjutab kord Sten Priinits, teisal aga Sven Piirits. 80-100 kroonise päevapalgaga olevat raske kedagi ametisse peibutada, aga olevat alasidki, kus põhitöö kõrvalt haltuurat tehes võivat kuus teenida kuni 15000 krooni. Ise ei usu küll, et kohtunik võiks ainult raha pärast toimida.

Ei, malest juttu ei ole. Tegemist on peamiselt spordimängude, ka tennise ja vehklemisega. Muide laupäeval kirjutas spordikohtunikest ka Eesti Päevaleht. Tõsi küll, seal oli juttu vaid korvpallist ja vigade teesklemisest. Ma ei usu, et malekohtunike tase sedavõrd madal oleks, liiati kui Eesti Maleliit on asjad jälle kindlamalt kätte võtnud. Sajatusi vilemeeste (?) aadressil eriti palju märgata pole olnud. Aga ega ju tervelt kümme aastat pole meil olnud võistlust, mis oleks sundinud kõiki meie arvestatavaid jõude mobiliseerima, ning ega ole keegi meie kohtunikest selle aja jooksul ka väljaspool mõnda tippvõistlust juhtinud. Nii et ega meil päris täit pilti olukorrast ka pole. Seega tasub üle lugeda, mis on teiste alade kohta öeldud, ja panna mõttes alad kõrvuti.

Sest ka males on ju "parimad kohtunikud need, keda väljakuil ei märgata". Ning ka males "ei piisa, et reeglid on peas, kohtunik peab ka olukorda õigesti hindama". Nii et ega me teistest spordialadest nii väga erinevad ka pole. Arenguruumi on aga meilgi piisavalt.
Lembit

Kommentaare ei ole: