Uus koodeks olemas

Suurema osa viimasest paarist päevast kulutasin malekoodeksi uue tekstiga tutvumisele. See on läbinud kõik vajalikud protseduurid ja nüüd ka kõigile kättesaadav. Tänane Chesscafe lisab ka Geurt Gijsseni kommentaarid. Ega mingeid kardinaalseid muutusi sündinud pole, aga eks me peame reegleid täpselt tundma. Kehtima hakkavad nad alles 1.juulil 2013 ja selleks ajaks on meil loodetavasti kasutatav ka eestikeelne tekst, et ei juhtuks nii nagu turniirimäärustega, kus meil veel kaks aastat hiljem on kodulehel ainult dokumendi vana tekst (meie kommentaarides ilmus küll tõlge paarist päris uuest peatükist).

Seni tahaksin koodeksi uurijaid veidi hoiatada. Tähelepanu juhtimiseks mingitele punktidele või lausetele on need tavaliselt esialgu värvitud mingi värviga. Uurimisel leidsin aga, et on värvitud neidki asju, mis varem juba olemas olid, ja samal ajal jäetud mõned uued kohad esile tõstmata. Kui aga võtta näiteks Venemaa kodulehel avaldatud koodeksi täielik tekst ja kõrvutada see täna toodud Geurti tsitaatidega, et ka siin pole täielikku kokkulangemist. Niisiis esialgu tsiteerimisel ettevaatust!

Aga mõnest sisulisest küsimusest ka. Üht-teist oleme koodeksi arutlusest varem kirjutanud. 27.mail kirjutasime Kas midagi muutub? reeglite komitee nõunike vahel  tekkinud lahkhelidest selle üle, kuidas peaks etturit muundama. On ju kaks võimalust: 1) viia ettur viimasele reale, võtta see siis laualt ära ja panna muundumisväljale uus malend või 2) eemaldada  ettur juba eelviimaselt realt ja panna lihtsalt uus malend muundumisväljale. On kohtunikke, kes loevad selle mooduse määrustevastaseks  ja vähemalt välgus nõudnud sel puhul koguni kaotuse fikseerimist. Tegelikult on mõlemal juhul ju tulemus ikkagi sama.

Teise mooduse tagasitõrjujad on leidnud, et siis peaks ka vangerdust lubama alustada mitte ainult kuninga, vaid ka vankriga. Sealgi oleks tulemuseks ju sama seis. Väike vahe siiski on. Vh1-f1 on juba ise määrustepärane käik ja pole kena nüüd minut või kaks oodata ning alles nüüd ehk kuningas üle vankri tõsta. Nüüd seisab siis art. 3.7 lõpul lause: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Aga vangerdus peab algama ikka kuningakäiguga.

Artikkel 5 kõneleb teatavasti partii lõpetamisest. Olgu tegemist mati, pati või surnud seisuga, nõutakse seal, et vastavat seisu tekitanud käik oleks määrustepärane. Nüüd lisatakse igale poole "ja vastavuses artiklitega 4.2-4.6 (kaasa arvatud)". Need artiklid käsitlevad malendi puudutamist ja selle käest vabastamist. Nii et vastavaid nõudeid ei saa ka päris viimasel käigul eirata.

Selgus peaks tekkima ka käigu tegemise ja sooritamise küsimuses. Üldiselt tähendab käigu tegemine malendi tõstmist laual ühelt väljalt teisele, käigu sooritamiseks tuleks sellele lisada ka kella vajutamine.
Aga Geurti näide: Valge teeb oma 20.käigu ja must vastab kohe. Valgel tuleks nüüd kellavajutusega (pärast vastase käiku) oma käik sooritada, selle asemel teeb ta aga nüüd omakorda käigu. Ka sellega on nüüd käik sooritatud.

Kui seni reguleeris asja art. 6.7, siis nüüd kannab see numbrit 6.2. Seal seisab: Partii ajal peab kumbki mängija, olles teinud oma käigu malelaual, seiskama oma kella ja käigustama oma vastasmängija kella (see tähendab, et ta vajutab oma kella). See sooritab käigu. Käik on samuti sooritatud, kui 1) käik lõpetab partii (vt. art. 5.1a, 5.2a, 5.2b, 5.2c ja 9.6) või
2) mängija teeb oma järgmise käigu, juhul kui ta eelmine käik polnud sooritatud.
Mängijal tuleb lubada vajutada pärast oma käigu tegemist isegi siis, kui vastasmängija on teinud oma järgmise käigu. Malelaual käigu tegemise ja kella vajutamise vahele jäävat aega loetakse mängijale ettenähtud aja osaks.
Lõpuks suur aitäh kõigile, kes mind FIDE autasu puhul õnnitlesid.
Lembit