Veidi isiklikumalt

Võiks väikest juubelit pidada. Paar päeva tagasi sai meie veerg viieaastaseks. Tänane kommentaar peaks kandma järjekorranumbrit 632. Kahjuks on kolleegide panus veidi kesisevõitu olnud ja seetõttu kirjutamine üsna palju aega võtnud. Liiati on igal kohtunikul lemmikteemad, mida ta paremini tunneb. Male mängimine jääb ju ikka endiseks, reeglid muutuvad mingil määral vaid iga nelja aasta tagant ja mingid konfliktidki on selles mängus üsna haruharvad. Eelkõige peaks veerg andma pildi sellest, mis kohtunikel kusagil parajasti arutlusaineks olnud. Tugineda saab seejuures peamiselt teistele internetikülgedele.

Algul näis asi lihtsam. Arvestatavaid algallikaid oli rohkesti ja nii võisin minagi esialgu iga kuu 12 kommentaari avaldada. Vahepeal on mitmed lehed ilmumise hoopis lõpetanud või pole sinna kuude kaupa mingeid materjale ilmunud. Nii on tegemist isegi meie praeguse rütmi - kaks kommentaari nädalas kindlatel päevadel - hoidmisega. Arvan, et kui rütmist kinni poleks pidanud, oleks asi juba pooleli jäänud.Analoogilisel kujul ilmuvat veergu ei oskagi öelda.

Mitu korda nädalas tuleb internetis kõigile teadaolevatele kohtadele ring peale teha, vahel harva ka midagi leida, siis tõlkida sealne tekst, kirjutada seejärel oma kommentaar ja lõpuks see ka arvutisse lüüa. Enamasti olen ikka midagi leidnud, vaid üksikutel juhtudel olen pidanud materjali leidmiseks oma vanemate väljakirjutuste arhiivi poole pöörduma.  Kindlasti on avaldatus olnud kordusi ja vasturääkivusigi.
Kasutegur on sellel tegevusel muidugi olnud minimaalne. Kohtunikke on meil ju vähe ja mis peaksid neid teiste arvamused huvitama. Peamine on ikkagi kehtivate reeglite tundmine. Ehk  leiab nii vaid kõik ühest kohast.

Täna aga peaksin olema hoopis praeguses malepealinnas Istanbulis. Seal jõuavad lõpule maleolümpia ja FIDE kongress. Selle lõppistungil kavatsetakse esmakordselt kätte anda ka kohtunike elutööauhinnad. Saajaid on välja valitud neli, nende nimed tõin ära oma 1.augusti veerus. Enda arvamine nende hulka tuli mulle igatahes suure üllatusena.

Olen küll 60 aasta jooksul tegutsenud kohtunikuna küll rohkem kui 700 malevõistlusel algajate turniiridest maailma tippvõistlusteni välja, aga kõik vähegi olulised asjad jäävad ikkagi eelmisse sajandisse. Pole end ise kellelegi pakkunud ja pole keegi minu vastu huvi tundnud. Viimase kümnendi tähtsamad võistlused on olnud kabes (olen ju ikkagi ainus, kes IA nii males kui kabes, kirimalenimetus veel pealekauba). Kellele võisin ma nüüd silma jääda?

Kui saatsin tänumeili koos imestusavaldusega FIDE kohtunike komisjoni esimehele (ja maleolümpia peakohtunikule) Panagiotis Nikolopoulusele, siis sain vastuse: "FIDE kohtunike komisjon on kindel, et olete üks neist isikutest, kes tõeliselt väärib kohtunike autasu, kuna oleme teadlikud teie suurest panusest male kohtunikutöösse". Eks nad siis ise tea, mida teevad.
Tolle kreeklasega olen ma muide  vestelnud juhuslikult vaid korra. See oli 1999 Dohas pärast FIDE kongressi lõppu. Sellega lõppes ka minu tegevus FIDEs, tema aga oli just valitud kohtunike tööd juhtima. Hiljem pole ma ühegi sealse asjamehega kontaktis olnud.

Huvitav, kas esiletõstetutest keegi täna Istanbulis kohal ka on. Averbahh sai juba 90, Kanada kohtunik ei jää temast palju maha, iisraellane saab kohe 80. Nii et olen neist kõige noorem. Samal ajal on mu IA staaź Averbahhiga võrdselt kõige suurem. Iisraeli ja Kanada kohtunikul pole viimaste aastate kohtunikutööst reitinguvõistluste tabelis ainsatki sissekannet, Averbahhil vaid üks juhuslikuna tunduv Lilienthali memoriaali oma. Nii võin end pidada kuni viimase ajani aktiivselt jätkanuks.

Vabandan, et niivõrd palju iseendast rääkisin. Aga hea, et Eesti kohtunikke on ka sel moel ikkagi tähele pandud (on ju olümpia kohtunikekoguski meie esindaja). Maleliidu juhatuse ega kohtunikekogu liikmetest vist küll keegi vastavat teadet ei märganud. Ühtlasi on aga tegemist järjekordse viitega, et aeg on ometi tegevus lõpetada. Aitäh kõigile, kellega olen kusagil koos tegutsenud.
Lembit