Mida teha, kui musti pole partii alguseks kohal? Loomulikult teeb valge laual oma käigu ja käigustab vastase kella. Ajuti on ikka ja jälle esitatud arvamust, et seda käiku poleks vaja laual teha, vaid ainult see partiiprotokolli kirjutada. Koodeks praegu seda küll ette ei näe. Artikkel 6.8a ütleb ju otseselt, et partii jooksul seiskab kumbki mängija oma kella pärast oma käigu tegemist. Mingeid erandeid pole.
Arvan, et üldtarvitatavate käikudega 1.d4 või 1.e4 probleeme ei teki. Aga kui valge käib näiteks 1.b4? Nii nagu poolakas W.Prietzak viimases Chesscafes kirjutab, võiksid ju mustad luuraja turniirisaali saata, ekstravagantsest käigust teada saada ja kusagil veel rahumeeli partiiks valmistuda. Aega on küll kaotsi läinud, aga mänguplaan selge. Meenub, et kunagi tõstis sama probleemi hiljuti meie hulgast lahkunud Saksa IA Willi Knebel. Ta isegi küsis oma veerus, kas ei võiks sellele mängijale artikli 12.2 alusel kaotuse panna (infoallikate ja nõuannete kasutamine). Seadustatud käigu tegemata jätmist seni pole. Kui kohtunik seda lubab, siis peaks ta laskma vähemalt käigu ümbrikku sulgeda, et seda muuta ei saaks.
Muide on Hollandi võistkonnavõistluste reeglis punkt: "Kui mängijat pole mängu alguseks kohal, on võistkonna kaptenil õigus teda tunni jooksul asendada. Puuduja vastasmängija võib panna käigu ümbrikku ja siis tema kella käigustada. Kui puuduv mängija ilmub, peab ta tegema kirjutatud käigu; kui kapten asendab ta kellegi teisega, võib seda käiku muuta." Nüüd on Gijssen leidnud , et midagi analoogilist võiks teha ka teistel turniiridel. Sellest siis tema ettepanek vastava artikli muutmiseks: " Kui mustadega mängija partii alguseks puudub, on valgetega mängijal õigus oma käik ümbrikku sulgeda".
Meenub kunagine MM-matś Sevillas. Kasparov oli kohal, Karpov hilines. Ometi ei teinud Kasparov käiku, vaid ootas vastase saabumiseni. Ei teagi, kas ta oli väga viisakas või tahtis ta näha, kuidas Karpov tema käigule reageerib.
Kui mõned aastad tagasi hakkasin pärast pikka vaheaega kabevõistlustel tegutsema, tegin juba esimesel turniiril vea. Musti polnud ja käigustasin harjumuspäraselt valge kella. Aga nende reeglid käsivad sel juhul käigustada hoopis musta oma. Nüüd juba tean, et male ja kabe on erinevad mängud.
Gijssen on oma viimases veerus tulnud veel ühe vana mõtte juurde. Ühelgi teisel alal ei tohi võistluse alguseks hilineda. Sel moel ei austata vastasmängijat, korraldajaid ega sponsorit. Nii peaks ka males lugema partii kaotatuks sellele, kes vooru alguseks kohale ei ilmu. Muidugi on ka erakorralisi juhtumeid, kus kohtunik võiks otsustada teisiti. Selline radikaalne muudatus vajab aga kindlasti eelnevalt põhjalikku arutlust.
Lembit
laupäev, 20. oktoober 2007
reede, 19. oktoober 2007
Kaks ratsut ja üks
Püüame täna Prantsuse kohtunikeeksamiga lõpule jõuda. Selle kolmandas osas peate end kujutlema kohtunikuks turniirile, kus mõtlemisajaks 61 minutit partiile. Nagu äsja juttu oli, peavad nad seda tavamale kõige kiiremaks kontrolliks.
Seise, millega kokku puutute, on ainult üks ja seegi küllalt omapärane.
Valged: Kg6, Rd6 ja e7 (3). Mustad: Kh8, Rd2 (2).
Kõigepealt taotlevad selles seisus viiki mustad, kelle kellale on jäänud vaid viimane minut. Ilmselt märkate, et valged ähvardavad ühekäigulise matiga, mille eest kaitset polegi. Seetõttu lükkate taotluse tagasi ja annate vastavalt artiklile 10.2c valgetele täiendavalt kaks minutit mõtlemisaega. Sellest peaks mati leidmiseks piisama.
Keerukamas olukorras olete siis, kui selles seisus taotlevad viiki valged (milleks küll?). Küllap võiks siis viigi fikseerida, aga kuivõrd selle artikli puhul on kohtuniku otsus lõplik, siis ei saa teile keegi ette heita, kui otsustamise edasi lükkate: te ei ole seni partiis toimunut jäginud, seisu aga, kus valge kuningas matis on, saab ju konstrueerida. Pealegi kui ühekäigulist matti ei oska panna, võib ju mängijalt kõike oodata. Ehk seepärast ka koostajate vihje ettevaatuse vajalikkusele.
Aga siis langeb teisel laual just sellessamas seisus valgetel nooleke. Mängijad suruvad viigimärgiks kätt, teilt keegi midagi ei küsi. Kas sekkute? - Tõepoolest peaksite seda tegema, sest on ju tavapartii. Niisiis fikseerite ajaületuse ja kuna matiseis on võimalik, siis kuulutate mustad võitjaks. Valgeid peab ilmselt küll rahustama hakkama.
Lõpuks näete, kuidas kaks tabelitipus olijat viimase vooru paarimist uurivad. Tugevam ütleb valjusti teisele: "Teeme kiire viigi ja jagame esikohta". Nõrgem on loomulikult päri. Kas reageerite siingi? - Jällegi peate, sest artikli 5.2c järgi võib viiki leppida vaid partii ajal. Malemängu mainet (artikkel 12.1) kahjustab see tegevus igal juhul, prantslased rikuvad veel pealegi oma Maletaja hartat, kus asi veidi täpsemalt kirjas. Väga resoluutne kohtunik võib kasvõi mõlemale kaotuse kirja panna, aga muidugi võib asja sokutada ka eetikakomisjoni kaela.
Eksami viimases osas uuritakse Prantsuse kohtunikelt kiir- ja välkmale erinevusi. Põhiline on erinev mõtlemisaeg, millest oli just eelnevas kommentaaris juttu. Kui aega on vähemalt 15 minutit, on tegemist kiirmalega, kui vähem, siis on see välk. Kiirmales on viigi taotlemine artikli 10.2 järgi võimalik, välgus mitte. Kiirmales kaotab alles kolmas määrustevastane käik, välgus juba esimene. Kiirmales läheme vahele, kui mõlemad kuningad tules või viimasel real seisab ettur, välgus mitte. Ja välgu reitinguid pole vist arvutatud, kiirmale omasid küll.
Nii olemegi eksamiga toime tulnud ja kui sama ei peaks siin õnnestuma, siis võib ju Prantsusmaale kohtunikuks sõita.
Lembit
Seise, millega kokku puutute, on ainult üks ja seegi küllalt omapärane.
Valged: Kg6, Rd6 ja e7 (3). Mustad: Kh8, Rd2 (2).
Kõigepealt taotlevad selles seisus viiki mustad, kelle kellale on jäänud vaid viimane minut. Ilmselt märkate, et valged ähvardavad ühekäigulise matiga, mille eest kaitset polegi. Seetõttu lükkate taotluse tagasi ja annate vastavalt artiklile 10.2c valgetele täiendavalt kaks minutit mõtlemisaega. Sellest peaks mati leidmiseks piisama.
Keerukamas olukorras olete siis, kui selles seisus taotlevad viiki valged (milleks küll?). Küllap võiks siis viigi fikseerida, aga kuivõrd selle artikli puhul on kohtuniku otsus lõplik, siis ei saa teile keegi ette heita, kui otsustamise edasi lükkate: te ei ole seni partiis toimunut jäginud, seisu aga, kus valge kuningas matis on, saab ju konstrueerida. Pealegi kui ühekäigulist matti ei oska panna, võib ju mängijalt kõike oodata. Ehk seepärast ka koostajate vihje ettevaatuse vajalikkusele.
Aga siis langeb teisel laual just sellessamas seisus valgetel nooleke. Mängijad suruvad viigimärgiks kätt, teilt keegi midagi ei küsi. Kas sekkute? - Tõepoolest peaksite seda tegema, sest on ju tavapartii. Niisiis fikseerite ajaületuse ja kuna matiseis on võimalik, siis kuulutate mustad võitjaks. Valgeid peab ilmselt küll rahustama hakkama.
Lõpuks näete, kuidas kaks tabelitipus olijat viimase vooru paarimist uurivad. Tugevam ütleb valjusti teisele: "Teeme kiire viigi ja jagame esikohta". Nõrgem on loomulikult päri. Kas reageerite siingi? - Jällegi peate, sest artikli 5.2c järgi võib viiki leppida vaid partii ajal. Malemängu mainet (artikkel 12.1) kahjustab see tegevus igal juhul, prantslased rikuvad veel pealegi oma Maletaja hartat, kus asi veidi täpsemalt kirjas. Väga resoluutne kohtunik võib kasvõi mõlemale kaotuse kirja panna, aga muidugi võib asja sokutada ka eetikakomisjoni kaela.
Eksami viimases osas uuritakse Prantsuse kohtunikelt kiir- ja välkmale erinevusi. Põhiline on erinev mõtlemisaeg, millest oli just eelnevas kommentaaris juttu. Kui aega on vähemalt 15 minutit, on tegemist kiirmalega, kui vähem, siis on see välk. Kiirmales on viigi taotlemine artikli 10.2 järgi võimalik, välgus mitte. Kiirmales kaotab alles kolmas määrustevastane käik, välgus juba esimene. Kiirmales läheme vahele, kui mõlemad kuningad tules või viimasel real seisab ettur, välgus mitte. Ja välgu reitinguid pole vist arvutatud, kiirmale omasid küll.
Nii olemegi eksamiga toime tulnud ja kui sama ei peaks siin õnnestuma, siis võib ju Prantsusmaale kohtunikuks sõita.
Lembit
neljapäev, 18. oktoober 2007
Kus on tava- ja kiirmale piir?
Uues Chesscafes küsib tuttav IA Ashot Vardapetjan Armeeniast, kas 60-minutilist ajakontrolli tuleb pidada tava- või kiirmale omaks. Vastuseks tsiteerib Geurt Gijssen kaht koodeksi punkti.
C1: välkpartii on selline, kus tuleb kõik käigud teha kindlaksmääratud aja jooksul, mis on lühem kui 15 minutit kummalegi mängijale, ...
- siit õige järeldus: 15 minutit on juba kiirmale.
B1: kiirpartii on niisugune, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud aja, 15-60 minuti jooksul, ...
- ja siit leiab Geurt analoogia põhjal, et 60 minutit on tavamale! Aga nende kahe punkti sõnastus ei ole ju ühesugune. "Lühem kui 15 minutit" võib tähendada vaid 14 ja sellest väiksemaid arve, 15-60 aga hõlmab minu arust ka mõlemaid piirarve, nii 15 kui 60.
Tõsi küll, Geurtil on oma väidete kinnituseks veel üks dokument käepärast. Nimelt ütleb FIDE reitingumääruste punkt 1.13:
Kui turniiri kõigi mängijate reiting on alla 1600, peab igal mängijal olema aega vähemalt 60 minutit.
Ei usu, et partii pikkuse ajaliste piiride määramisel peaksime vastust otsima koguni kahest hoopis erisugusest dokumendist. Ei ütle reitingumäärused ära, kust kulgeb piir, ega ole välistatud võimalus, et reitingute alampiiri edasine langetamine võib vähendada veelgi ka mõtlemisaegu.
Nii võib minu (ja mitte ainult minu) arust praegu koodeksi kirjatähe järgi (aga see on meil ju põhidokument) 60-minutilise kontrolliga partii ikkagi lugeda kiirpartiiks. Teine küsimus on see, kas ka tegelikult kiirpartiiga tegemist on. Küllap see on ikkagi pigem tavapartii, vähemalt kui seda võrrelda kiirmale ajakontrollidega selle algajal (FIDE 30 ja PCA 25 minutit).
Prantslased on väga koodeksikuulekad ja veendunud, et 6o minutit on ikka veel kiirmale. Seetõttu näib vähemalt kaugelt vaadates, et nende kõige populaarsem ajakontroll on 61 minutit partiile. Sest alles siis on tegemist tavapartiiga, kus kehtivad kõik vastavad reeglid.
Ühele võimalikule väljapääsule viitab Geurt ise. See seisneb koodeksi C1 teksti muutmises, nii et see võiks välja näha näiteks nii:
Kiirpartii on niisugune, kus tuleb kas kõik käigud teha kindlaksmääratud ajaga 15 minutit või rohkem, aga vähem kui 6o minutit, või nii, et määratud aeg ja 60-kordne lisand kokku moodustavad 15 minutit või rohkem, kuid vähem kui 6o minutit.
Siis oleks ka mulle selge, et 6o minutit on tõepoolest tavamale. Pärast viimast Chesscafet kahjuks veel mitte.
Lembit
C1: välkpartii on selline, kus tuleb kõik käigud teha kindlaksmääratud aja jooksul, mis on lühem kui 15 minutit kummalegi mängijale, ...
- siit õige järeldus: 15 minutit on juba kiirmale.
B1: kiirpartii on niisugune, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud aja, 15-60 minuti jooksul, ...
- ja siit leiab Geurt analoogia põhjal, et 60 minutit on tavamale! Aga nende kahe punkti sõnastus ei ole ju ühesugune. "Lühem kui 15 minutit" võib tähendada vaid 14 ja sellest väiksemaid arve, 15-60 aga hõlmab minu arust ka mõlemaid piirarve, nii 15 kui 60.
Tõsi küll, Geurtil on oma väidete kinnituseks veel üks dokument käepärast. Nimelt ütleb FIDE reitingumääruste punkt 1.13:
Kui turniiri kõigi mängijate reiting on alla 1600, peab igal mängijal olema aega vähemalt 60 minutit.
Ei usu, et partii pikkuse ajaliste piiride määramisel peaksime vastust otsima koguni kahest hoopis erisugusest dokumendist. Ei ütle reitingumäärused ära, kust kulgeb piir, ega ole välistatud võimalus, et reitingute alampiiri edasine langetamine võib vähendada veelgi ka mõtlemisaegu.
Nii võib minu (ja mitte ainult minu) arust praegu koodeksi kirjatähe järgi (aga see on meil ju põhidokument) 60-minutilise kontrolliga partii ikkagi lugeda kiirpartiiks. Teine küsimus on see, kas ka tegelikult kiirpartiiga tegemist on. Küllap see on ikkagi pigem tavapartii, vähemalt kui seda võrrelda kiirmale ajakontrollidega selle algajal (FIDE 30 ja PCA 25 minutit).
Prantslased on väga koodeksikuulekad ja veendunud, et 6o minutit on ikka veel kiirmale. Seetõttu näib vähemalt kaugelt vaadates, et nende kõige populaarsem ajakontroll on 61 minutit partiile. Sest alles siis on tegemist tavapartiiga, kus kehtivad kõik vastavad reeglid.
Ühele võimalikule väljapääsule viitab Geurt ise. See seisneb koodeksi C1 teksti muutmises, nii et see võiks välja näha näiteks nii:
Kiirpartii on niisugune, kus tuleb kas kõik käigud teha kindlaksmääratud ajaga 15 minutit või rohkem, aga vähem kui 6o minutit, või nii, et määratud aeg ja 60-kordne lisand kokku moodustavad 15 minutit või rohkem, kuid vähem kui 6o minutit.
Siis oleks ka mulle selge, et 6o minutit on tõepoolest tavamale. Pärast viimast Chesscafet kahjuks veel mitte.
Lembit
kolmapäev, 17. oktoober 2007
Geurti arvamus ei muutu
Ootasin tänast Chesscafe kohtunikeveergu huviga. Kuu aega tagasi analüüsiti seal juhtumit Belgias, kus valged said välkpartiis mati, kuid lõid seejärel ikkagi musta lipu. Kohapeal said küll võidupunkti mustad, Geurt Gijssen aga asus arvamusele, et võitma oleksid pidanud hoopis valged, sest lipu löömisele olid mustad omakorda vastanud kuninga löömisega. Meie veebis oli sellest juttu 20.septembril pealkirja all "Probleemidega välkmale".
Tänane veerg ongi saanud pealkirja "Vaieldavad otsused" ja algab see minu kirjaga Geurtile. Püüan selle siinkohal eesti keelde tõlkida:
Kallis Geurt, mul on erinev arvamus Sinu vastuse kohta Mr Krzewinskile Belgiast viimase kuu veerus. Mängija B matistas oma vastase kuninga ja vastavalt artiklile 5.1a
Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Siin pole vahet tava-, kiir- ega välkmale vahel. Partii lõppes, kui mängija A sai mati, kõigel pärast seda juhtunul pole enam tähtsust. Kohtunik ilmselt nägi, mis toimus, ega vaielnud vastu sündmuste sellisele käigule, nagu esitati Mr Krzewinski kirjas. Seega oli kohtuniku otsus õige. Mängija B loeti võitjaks. Ma ei mõista, kuidas saab lugeda võitjaks mängijat, kelle kuningas on saanud mati. Ka välk on ikkagi malemäng.
Parimate soovidega Lembit (perekonnanime on Geurt siia ise lisanud).
Arvasin nimelt illusoorselt, et koodeksi esimene osa - Mängumäärused- on ülimuslik kõigi teiste mängu reguleerivate dokumentide ja nende osade suhtes. Ilmselt pean nüüd oma seisukohta revideerima, kuigi samal seisukohal olid olnud need kohtunikud Norrast, Saksamaalt, Poolast ja ehk mujaltki, kes samuti Chesscafesse pöördusid. Ja vaevalt, et C litsentsiga kohtunik peakski kõiki peensusi teadma.
Reeglite ja turniirimääruste komitee esimees tsiteerib vastuses üldtuntud välgureegleid B5, B6 ja B7. Olen temaga ka nende kommenteerimisel mitmeski asjas samal arvamusel. Tõepoolest peab tavamales kohtunik noolekese langemisest märku andma, kiir- ja välkmales aga mitte. Vaid etturi muundamise lõpetamata jätmisel ja kahe kuninga üheaegsel tulesolekul peab kohtunik sekkuma. Välgus on kohtunikul tõepoolest võimatu iga partii juures olla ning juhtub sedagi, et pariid jätkuvad ka pärast matti ja matistatud mängija vahel võidabki - aga lisaksin, et ainult siis, kui kohtunik ei näe.
Geurt kirjutab, et ta ei leia koodeksist mingit viidet sellele, et kohtunik võiks välgus sekkuda, kui mängija pole tähele pannud, et ta on matistanud vastase kuninga või et partii on lõppenud patiga. Ise arvan praegugi, et artikkel 5 lihtsalt kohustab meid jalule seadma partii õiget tulemust. Aga muidugi on ka Geurti mittesekkumisvariandil oma põhjendus olemas. Antud juhul on see reeglite komitee (mitteametlik) seisukoht, mis tehakse üle maailma teatavaks. Ning minu arvates on ülimalt oluline, et võimalikult kõik kohtunikud tõlgendaksid reegleid ühtviisi. Mängijate tulemused ei tohi sõltuda sellest, kes parajasti kohtunikuks on.
Siit siis juhis kõigile kohtunikele tegutsemiseks: ärge sekkuge välkpartiisse, ka siis mitte, kui laual matti näete. Partii on mängijate endi asi. Kutsumise korral peate muidugi olukorra võimalikult õiglaselt lahendama.
Kas võiks midagi muutuda? Geurt kirjutab, et pole vastu sellele, et koodeksisse lisataks artikkel, mille järgi kohtunik peab sekkuma, kui näeb matistatud või patis kuningat. Ta meenutab ka LAV-i mehe Eddie Price´i ettepanekut sõnastada artikkel 5.1 "Partii on võitnud mängija, kes on matistanud oma vastasmängija kuninga, kui seda on märgatud." See võiks tähendada aga sedagi, et isegi tavapartii võiks peale matti jatkuda. Ja see oleks juba absurdne.
On muidugi selge, et tegemist on siiski harva esineva ja seetõttu mitte eriti olulise juhtumiga. Ja lõpuks on veidi kahju, et Eesti pole juba kümme aastat reeglite komitees esindatud ning seetõttu oleme reeglite tegemisest ja nende tõlgendamisest kõrvale jäänud.
Lembit
Tänane veerg ongi saanud pealkirja "Vaieldavad otsused" ja algab see minu kirjaga Geurtile. Püüan selle siinkohal eesti keelde tõlkida:
Kallis Geurt, mul on erinev arvamus Sinu vastuse kohta Mr Krzewinskile Belgiast viimase kuu veerus. Mängija B matistas oma vastase kuninga ja vastavalt artiklile 5.1a
Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Siin pole vahet tava-, kiir- ega välkmale vahel. Partii lõppes, kui mängija A sai mati, kõigel pärast seda juhtunul pole enam tähtsust. Kohtunik ilmselt nägi, mis toimus, ega vaielnud vastu sündmuste sellisele käigule, nagu esitati Mr Krzewinski kirjas. Seega oli kohtuniku otsus õige. Mängija B loeti võitjaks. Ma ei mõista, kuidas saab lugeda võitjaks mängijat, kelle kuningas on saanud mati. Ka välk on ikkagi malemäng.
Parimate soovidega Lembit (perekonnanime on Geurt siia ise lisanud).
Arvasin nimelt illusoorselt, et koodeksi esimene osa - Mängumäärused- on ülimuslik kõigi teiste mängu reguleerivate dokumentide ja nende osade suhtes. Ilmselt pean nüüd oma seisukohta revideerima, kuigi samal seisukohal olid olnud need kohtunikud Norrast, Saksamaalt, Poolast ja ehk mujaltki, kes samuti Chesscafesse pöördusid. Ja vaevalt, et C litsentsiga kohtunik peakski kõiki peensusi teadma.
Reeglite ja turniirimääruste komitee esimees tsiteerib vastuses üldtuntud välgureegleid B5, B6 ja B7. Olen temaga ka nende kommenteerimisel mitmeski asjas samal arvamusel. Tõepoolest peab tavamales kohtunik noolekese langemisest märku andma, kiir- ja välkmales aga mitte. Vaid etturi muundamise lõpetamata jätmisel ja kahe kuninga üheaegsel tulesolekul peab kohtunik sekkuma. Välgus on kohtunikul tõepoolest võimatu iga partii juures olla ning juhtub sedagi, et pariid jätkuvad ka pärast matti ja matistatud mängija vahel võidabki - aga lisaksin, et ainult siis, kui kohtunik ei näe.
Geurt kirjutab, et ta ei leia koodeksist mingit viidet sellele, et kohtunik võiks välgus sekkuda, kui mängija pole tähele pannud, et ta on matistanud vastase kuninga või et partii on lõppenud patiga. Ise arvan praegugi, et artikkel 5 lihtsalt kohustab meid jalule seadma partii õiget tulemust. Aga muidugi on ka Geurti mittesekkumisvariandil oma põhjendus olemas. Antud juhul on see reeglite komitee (mitteametlik) seisukoht, mis tehakse üle maailma teatavaks. Ning minu arvates on ülimalt oluline, et võimalikult kõik kohtunikud tõlgendaksid reegleid ühtviisi. Mängijate tulemused ei tohi sõltuda sellest, kes parajasti kohtunikuks on.
Siit siis juhis kõigile kohtunikele tegutsemiseks: ärge sekkuge välkpartiisse, ka siis mitte, kui laual matti näete. Partii on mängijate endi asi. Kutsumise korral peate muidugi olukorra võimalikult õiglaselt lahendama.
Kas võiks midagi muutuda? Geurt kirjutab, et pole vastu sellele, et koodeksisse lisataks artikkel, mille järgi kohtunik peab sekkuma, kui näeb matistatud või patis kuningat. Ta meenutab ka LAV-i mehe Eddie Price´i ettepanekut sõnastada artikkel 5.1 "Partii on võitnud mängija, kes on matistanud oma vastasmängija kuninga, kui seda on märgatud." See võiks tähendada aga sedagi, et isegi tavapartii võiks peale matti jatkuda. Ja see oleks juba absurdne.
On muidugi selge, et tegemist on siiski harva esineva ja seetõttu mitte eriti olulise juhtumiga. Ja lõpuks on veidi kahju, et Eesti pole juba kümme aastat reeglite komitees esindatud ning seetõttu oleme reeglite tegemisest ja nende tõlgendamisest kõrvale jäänud.
Lembit
teisipäev, 16. oktoober 2007
Seekord kiirmalest
Vaataksime siinkohal läbi ka prantslaste viimase UV1 kohtunikueksami järgmise osa. Teise osa sooritamiseks tuleb end kujutleda kohtunikuks noorteturniirile. kus mõtlemisajaks 10 minutit partiile, millele iga käiguga lisandub veel 10 sekundit.
Kõigepealt tahetakse teada, kas sel juhul on tegemist kiir- või välkmalega. Eks siis arvutagem. 60 käiguga lisandub kummalegi poolele 60x10=600 sekundit=10 minutit. Kokku saame arvestuslikuks mõtlemisajaks seega 10+10=20 minutit Kuivõrd üle 14 minuti, siis on see kindlasti kiirmale.
Siis on malelaual järgmine seis: Valged: Kh3, Od3, Ea3, b2, c2, f2, g4, h2 (8)
Mustad: Kh5, Og7, Ea6, b7, c7, f4, g5, h6 (8)
Valged olevat just mänginud g2-g4 ning öelnud "Tuli ja matt!" Mustad pole aga asjaga päri ja kutsuvad teid kohale. Muidugi lähete ja küsite, miks mustad leiavad, et matiga tegemist pole. Õige vastuse saate siis, kui mustad ütlevad, et neil on võimalus kuningat rünnanud ettur käiguga f4xg3 möödaminnes ära lüüa. Selle käiguga partii jätkub. Kui kohtunik seda vajalikuks peab, võib ta vastase häirimise ja segamise eest valgeid karistada.
Kas mängijad peavad sellel turniiril ka käike üles kirjutama? Muidugi ei pea, sest tegemist on ju kiirmalega.
Siis kutsub üks mängija kohtuniku ja ütleb, et tema vastane on jätnud oma kuninga tulle. Vaatate kõigepealt, kas ka kell on juba vajutatud. On. Järelikult on sooritatud määrustevastane käik. Niisiis toimime, nagu koodeksi artikkel 7.4 ette näeb. Vaja on teha uus, määrustepärane käik. Seejuures tuleb arvestada ka puudutatud malendi kohta käivaid reegleid, kui see võimalik on. Mainitud artikli alusel lisame eksija vastase kellale kaks minutit täiendavat aega. Nüüd võime lasta partiil jätkuda.
Siis lööb üks mängija vastase tullejäetud kuninga. Keegi midagi ei ütle. Kas kohtunik reageerib? Muidugi. Vastasmängija kuningat ju lüüa ei tohi ja ilma kuningata mängida ei saa.
Ja lõpuks näete ühel laual seisu, kus kaks poissi mängivad, kummalgi vaid üksik kuningas. Kas ka siin peab kohtunik reageerima? Male on ju üldiselt kahe mehe või naise omavaheline mäng, eriti aga kiir- ja välkmale. Aga ikkagi peab ka siin, sest lauale on tekkinud surnud seis, kus kummalgi võiduvõimalust pole.
Nii oleme ka prantslaste eksami teise osa küsimused edukalt ära vastanud ja pool tööd on
juba tehtud.
Lembit
Kõigepealt tahetakse teada, kas sel juhul on tegemist kiir- või välkmalega. Eks siis arvutagem. 60 käiguga lisandub kummalegi poolele 60x10=600 sekundit=10 minutit. Kokku saame arvestuslikuks mõtlemisajaks seega 10+10=20 minutit Kuivõrd üle 14 minuti, siis on see kindlasti kiirmale.
Siis on malelaual järgmine seis: Valged: Kh3, Od3, Ea3, b2, c2, f2, g4, h2 (8)
Mustad: Kh5, Og7, Ea6, b7, c7, f4, g5, h6 (8)
Valged olevat just mänginud g2-g4 ning öelnud "Tuli ja matt!" Mustad pole aga asjaga päri ja kutsuvad teid kohale. Muidugi lähete ja küsite, miks mustad leiavad, et matiga tegemist pole. Õige vastuse saate siis, kui mustad ütlevad, et neil on võimalus kuningat rünnanud ettur käiguga f4xg3 möödaminnes ära lüüa. Selle käiguga partii jätkub. Kui kohtunik seda vajalikuks peab, võib ta vastase häirimise ja segamise eest valgeid karistada.
Kas mängijad peavad sellel turniiril ka käike üles kirjutama? Muidugi ei pea, sest tegemist on ju kiirmalega.
Siis kutsub üks mängija kohtuniku ja ütleb, et tema vastane on jätnud oma kuninga tulle. Vaatate kõigepealt, kas ka kell on juba vajutatud. On. Järelikult on sooritatud määrustevastane käik. Niisiis toimime, nagu koodeksi artikkel 7.4 ette näeb. Vaja on teha uus, määrustepärane käik. Seejuures tuleb arvestada ka puudutatud malendi kohta käivaid reegleid, kui see võimalik on. Mainitud artikli alusel lisame eksija vastase kellale kaks minutit täiendavat aega. Nüüd võime lasta partiil jätkuda.
Siis lööb üks mängija vastase tullejäetud kuninga. Keegi midagi ei ütle. Kas kohtunik reageerib? Muidugi. Vastasmängija kuningat ju lüüa ei tohi ja ilma kuningata mängida ei saa.
Ja lõpuks näete ühel laual seisu, kus kaks poissi mängivad, kummalgi vaid üksik kuningas. Kas ka siin peab kohtunik reageerima? Male on ju üldiselt kahe mehe või naise omavaheline mäng, eriti aga kiir- ja välkmale. Aga ikkagi peab ka siin, sest lauale on tekkinud surnud seis, kus kummalgi võiduvõimalust pole.
Nii oleme ka prantslaste eksami teise osa küsimused edukalt ära vastanud ja pool tööd on
juba tehtud.
Lembit
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Jälgigem ka prantslasi
Üks suuremaid ja aktiivsemaid kohtunikekogusid on Prantsusmaal. Neli korda aastas annab ta välja oma ajakirja "Bulletin des Arbitres Federaux", mis on nähtaval ka internetis aadressil www.echecs.asso.fr/Arbitrage. Äsja ilmus tänavune viimane, üldjärjestuses aga juba 115. number, kust peale rohke infomaterjali kohtunikekogu töö ja tegelaste kohta leiab ka üht-teist üldhuvitavat. Kohtunikele pannakse südamele. et nad hoolega jälgiksid partiiprotokollide täitmist ja nende partiijärgset vormistamist ning seletatakse, millal lähevad uue mängija partiid FIDE reitinguarvestusse. Suure osa ruumist võtavad enda alla FIDE turniirimäärused, mille uut tõlget prantslastel seni polnud. Millegipärast on nad neis alapunkte hakanud märkima numbritega, FIDE-l (ja meil) kasutatakse selleks tähti.
Kõige tähelepanelikumalt olen jälginud Prantsuse kohtunikeeksamitel kasutatud küsimusi. Need avaldatakse ajakirjas pärast nende praktilist kasutamist. Juunikuiste eksamite küsimused olid õigupoolest ära toodud juba eelmises numbriski, nüüd on nad lisanud ka vastused ja kommentaarid.
Kuivõrd ka meie järjekordsed kohtunikueksamid on peaaegu käes, siis on ehk huvitav vaadata, mida küsitakse prantslastelt. Põhieksam UV1 koosneb neil neljast plokist. Vaatame neist täna vaid esimest. Peate ette kujutama, et olete kohtunikuks Prantsuse IV liiga võistlustel. Küsimustest võib näha, et eriti kogenud mängijaid seal pole. Teadma peab, et seal kasutatakse Fischeri tüüpi ajakontrolli, kus iga käiguga lisandub 30 sekundit.
Niisiis viis situatsiooni ja igal pool küsimus, mida teeksite teie kohtunikuna.
1. Üks mängija paneb teisele mati ja jätkab ometi mängu. Ka vastane ei märka ja jatkab samuti. Siis tuleb üks pealtvaataja teid otsima. - Kuivõrd on tegemist tavamalega, peab kohtunik muidugi partiisse sekkuma. Kui laual on tõesti matt, siis sellega partii lõppes ja hilisem ei omanud enam tähtsust. Fikseerite mati ja ehk tänate veel pealtvaatajat, et see ise mängu segama ei hakanud.
2. Üks mängija on jätnud märkimise pooleli jätnud. Põhjenduseks see, et tema kellal on aega jäänud vähem kui 5 minutit. - Sellest põhjendusest ei piisa, sest iga käik toob ju 30 sekundit juurde. Niisiis peab kohtunik nõudma, et mängija ka vahelejäänud käigud oma ajast paberile paneks. Kui sellest välja ei tule ja kohtunik seda vajalikuks peab, võib kellad vahepeal ka seisma panna ja mängijale karistuse määrata, näiteks vastasele lisaminutite andmisega.
3. Ühe mängija käsi on kipsis ja ta ei saa kirjutada. - Siin peaks võistkonna kapten või võistluse korraldaja leidma käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Kuigi prantslaste arvates pole kellaaegu vaja muuta, kõneleb koodeks ometi aegade korrigeerimisest õiglasel moel (näiteks 10 minuti võrra mittekirjutaja aega vähendades).
4. Esimese mängutunni lõpul tuleb üks mängija kurtma, et kuningas ja lipp seisavad partii algusest peale vastupidi väljadel. - Teha pole midagi, see partii tuleb tühistada ja mängida uus. Kellanäitude määramise kohta ütleb koodeks, et kohtunik peab toimima oma parima äranägemise järgi. Kui see võimalik on, peaks mängima normaalsete aegadega. Tõenäoliselt on vooru lõpetamiseks aga ajalised piirangud, nii et tuleb paratamatult aegu vähendada.
5. Üks mängija hilineb partiile poolteist tundi. Vastane on siiski valmis mängima. - Koodeksi art. 6.7 annab kohtunikule sel juhul küll otsustusõiguse, aga seda tuleks siiski kasutada vaid harva erandina. Võistkonnavõistlustel peaks ilmselt küll nulli panema, et edasisi võimalikke proteste vältida.
Nii et ilmselt tuleksime ka prantslaste küsimustega suurema vaevata toime. Ka kuue eelnenud aasta "Bulletinid" on internetis nähtaval. Need, kes seda keelt mõneti mõistavad, võiksid nende abil oma teadmisi testida. Ülejäänute jaoks vaatleme sealseid teemasid oma veebis edaspidigi. Lembit
Kõige tähelepanelikumalt olen jälginud Prantsuse kohtunikeeksamitel kasutatud küsimusi. Need avaldatakse ajakirjas pärast nende praktilist kasutamist. Juunikuiste eksamite küsimused olid õigupoolest ära toodud juba eelmises numbriski, nüüd on nad lisanud ka vastused ja kommentaarid.
Kuivõrd ka meie järjekordsed kohtunikueksamid on peaaegu käes, siis on ehk huvitav vaadata, mida küsitakse prantslastelt. Põhieksam UV1 koosneb neil neljast plokist. Vaatame neist täna vaid esimest. Peate ette kujutama, et olete kohtunikuks Prantsuse IV liiga võistlustel. Küsimustest võib näha, et eriti kogenud mängijaid seal pole. Teadma peab, et seal kasutatakse Fischeri tüüpi ajakontrolli, kus iga käiguga lisandub 30 sekundit.
Niisiis viis situatsiooni ja igal pool küsimus, mida teeksite teie kohtunikuna.
1. Üks mängija paneb teisele mati ja jätkab ometi mängu. Ka vastane ei märka ja jatkab samuti. Siis tuleb üks pealtvaataja teid otsima. - Kuivõrd on tegemist tavamalega, peab kohtunik muidugi partiisse sekkuma. Kui laual on tõesti matt, siis sellega partii lõppes ja hilisem ei omanud enam tähtsust. Fikseerite mati ja ehk tänate veel pealtvaatajat, et see ise mängu segama ei hakanud.
2. Üks mängija on jätnud märkimise pooleli jätnud. Põhjenduseks see, et tema kellal on aega jäänud vähem kui 5 minutit. - Sellest põhjendusest ei piisa, sest iga käik toob ju 30 sekundit juurde. Niisiis peab kohtunik nõudma, et mängija ka vahelejäänud käigud oma ajast paberile paneks. Kui sellest välja ei tule ja kohtunik seda vajalikuks peab, võib kellad vahepeal ka seisma panna ja mängijale karistuse määrata, näiteks vastasele lisaminutite andmisega.
3. Ühe mängija käsi on kipsis ja ta ei saa kirjutada. - Siin peaks võistkonna kapten või võistluse korraldaja leidma käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Kuigi prantslaste arvates pole kellaaegu vaja muuta, kõneleb koodeks ometi aegade korrigeerimisest õiglasel moel (näiteks 10 minuti võrra mittekirjutaja aega vähendades).
4. Esimese mängutunni lõpul tuleb üks mängija kurtma, et kuningas ja lipp seisavad partii algusest peale vastupidi väljadel. - Teha pole midagi, see partii tuleb tühistada ja mängida uus. Kellanäitude määramise kohta ütleb koodeks, et kohtunik peab toimima oma parima äranägemise järgi. Kui see võimalik on, peaks mängima normaalsete aegadega. Tõenäoliselt on vooru lõpetamiseks aga ajalised piirangud, nii et tuleb paratamatult aegu vähendada.
5. Üks mängija hilineb partiile poolteist tundi. Vastane on siiski valmis mängima. - Koodeksi art. 6.7 annab kohtunikule sel juhul küll otsustusõiguse, aga seda tuleks siiski kasutada vaid harva erandina. Võistkonnavõistlustel peaks ilmselt küll nulli panema, et edasisi võimalikke proteste vältida.
Nii et ilmselt tuleksime ka prantslaste küsimustega suurema vaevata toime. Ka kuue eelnenud aasta "Bulletinid" on internetis nähtaval. Need, kes seda keelt mõneti mõistavad, võiksid nende abil oma teadmisi testida. Ülejäänute jaoks vaatleme sealseid teemasid oma veebis edaspidigi. Lembit
pühapäev, 14. oktoober 2007
Ühest noorteturniirist ajendatud mõtteid
Kogu eelmise nädala võistlesid Narvas Läänemere noored maletähed. 7 võistkonda 6 riigist. Omapäraks poiste ja tüdrukute laudade võrdne arv ja igal laual erinev vanus. Korraldajad olid ettevalmistustesse suhtunud hoole ja armastusega ning asi kahtlemata õnnestus.
Kohtunikutöö seisukohalt olid mõnedki asjad aastaga paremuse poole nihkunud. Oli lisandunud üks mängupäev, mistõttu vaid ühel päeval tuli mängida kaks vooru. Ühe mängusaali asemel oli seekord kaks, mistõttu ruumi märksa rohkem. Üldkasutatavad DGT XL kellad olid kindlasti paremad mullustest Easy´dest, mis sest et viimaste reklaamikampaania taga on Kramnik ise. Omalaadse kogemuse andsid 100 laual mängitud simultaanid.
Kohtunike tegutsemiseks on väga olulised kontaktid kolleegidega teistest maadest, milleks meil üldiselt võimalused peaaegu puuduvad. Ei saa ju keegi pidada end ilmeksimatuks, arvamustevahetus teistega tuleb vaid kasuks. Narvas olid ka tänavu rahvusvahelised arbitrid Albert Ciminś Riiast ja Vjatśeslav Stjaźkin Peterburist. Kuna viimaseks vooruks oli lisandunud külalisi Tallinnast, siis oli korraks Ottomar Ladva välkpartiisid jälgimas tervelt kuus rahvusvahelise nimetusega kohtunikku. Vaevalt neid MM-võistlusel rohkem oli. Muidugi peaks olema väga selge vahe kohtunike, korraldajate ja treenerite vahel. Kabekoodeks isegi keelab kohtuniku ja korraldaja ameti ühildamise (treeneri oma seda enam). Mingeid probleeme see mõningane ebamäärasus antud konkreetsel juhul sõbralikult kulgenud võistluses küll ei tekitanud.
Kohtunikutöös probleeme polnud, nii pole midagi kirjutada ka konfliktidest ja nende lahendamisest. Iga võistluse juriidiliseks aluseks on võistlusjuhend, seda muidugi ka Narvas. Juhend peaks kõigile nähtav olema juba turniiri algusest See, mida juhendisse kirjutatakse, sõltub eelkõige turniiri korraldajatest, muidugi ka paremusjärjestuse määramise punkt. FIDE turniirimäärusteski on kohtade jagamist puudutav lisa. See pole juriidiliselt samavõrdne koodeksiga, seal öeldut tuleb võtta vaid soovitusena. Pealegi on tolles dokumendis otse öeldud, et tegemist pole üksikute süsteemide eelistuse järjekorra kindlaksmääramisega.
Narvas otsustasid võistkondade järjestuse eelkõige matśipunktid. Nende võrdsusel võeti kõigepealt arvesse kohta jaganud kahe võistkonna omavahelise matśi tulemus ja alles seejärel partiipunktid. Stjaźkin leidis, et partiipunktid oleksid pidanud olema olulisemad. Turniirimäärustes on tõepoolest sedapidi. Kui aga narvalastele meeldib vastupidine variant, siis on see nende õigus (ja seda, et niimoodi lähevad pronksmedalid eestlaste asemel lätlastele, ei saanud muidugi keegi ette näha). Kui kohta oleksid jaganud kolm võistkonda, oleksid arvesse läinud vaid partiipunktid. Siin tundub küll mõneti tegemist olevat järjekindlusetusega. Miks mitte ka siin vaadata siis kõigepealt omavahelisi kohtumisi ja alles siis minna vajadusel partiipunktide juurde?
Suurel
Lauavõitjaid määrati Narvas nii: 1) omavaheline kohtumine, 2) Sonneborn-Berger, 3)omavahelises kohtumises mustadega mängimine. Kui aga jagasid kolm või enam mängijat, oli ainsaks kriteeriumiks Sonneborn-Berger. Praktika näitas, et sellest oli ilmselt vähe. Ühel laual tekkis olukord, kus kolm poissi olid omavahel mänginud surnud ringi (igaühele üks võit), kõigist ülejäänuist aga olid nad jagu saanud. Edasiseks toimimiseks ei andnud juhend mingeid juhiseid. Kohtunikul pole õigust juhendit muuta ega täiendada. Nii peaks juba juhendi koostamisel võimalikult tekkivad olukorrad ette nägema. Antud juhul otsustas kohtunik juba mainitud välkturniiri kasuks (määrata tuli ju veel näiteks ringide arv ja ajakontroll), sest võitja oli ju vaja selgitada.
Kui mängivad eri rahvustest mängijad ja eriti siis, kui on tegemist üsna noortega, on üheks probleemiks ka vastasest arusaamine. Eriti paistis see silma seoses viigipakkumistega. Suurel osal juhtudest õnnestus vastastikune mõistmine saavutada vene keele vahendusel, mitmel korral nägin, kuidas asja püüti vastaspoolele sõrmedega selgeks teha. Oli aga ka juhtum, kus täieliku arusaamani ei jõutudki.
Korrektne viigipakkumine peaks koodeksi art. 9.1a järgi välja nägema nii: 1) mängija teeb oma käigu malelaual, 2) pakub viiki ja 3) vajutab kella. Viigipakkumine ja vastus sellele peaksid olema sõnastatud selgelt, lühidalt ja konkreetselt, mingite tingimustega ei tohiks need seostuda. Kui viiki pakutakse mingil muul ajal, on pakkumine samuti kehtiv, võib aga pakkujale kaasa tuua karistuse, sõltumata sellest, kas viik vastu võetakse või mitte.
Viigi vastuvõtmine võib toimuda kohe või pärast mõningast mõtlemist. Viigi tagasilükkamine võib toimuda kas suuliselt või vastukäiguga, samuti siis, kui puudutatakse mingit oma malendit käimis- või vastase malendit löömiskavatsusega.
Ka viigitaotlus seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli rakendumise tõttu loetakse viigipakkumiseks. Sel ajal, kui kohtunik seisu kontrollib, võib teine pool teatada viigi vastuvõtmisest. Viigitaotlust kontrollimise lõpuni tagasi võtta ei saa.
Kui viiki pakutakse enne oma käigu tegemist, on vastasmängijal õigus nõuda käigu tegemist, et alles siis otsustada, kas viik vastu võtta või mitte. Nii kaua pakutud viigist loobuda ei saa.
Vahepeal võib partii lõppeda ka "mingil muul viisil". Vastasmängija võib näiteks venitada vastusega, kuni tema nooleke langeb. Sel juhul loeb ajaületus. Kiir- ja välkmales on ajaületuse fikseerimiseks vaja mängija taotlust. Kui seal märgatakse noolekese langemist alles pärast viigi vastuvõtmist, jääb viik tulemusena püsima.
Halvemas seisus viigipakkumine pole eetiline, kuid koodeks seda otseselt ei keela.
Varem oli koodeksis selgelt öeldud, et uuesti ei saa viiki pakkuda enne, kui vastane on ise viiki pakkunud. Praegune koodeksi artikli 9.1a sõnastus on märksa paindlikum. Öeldakse vaid, et tuleb arvestada artiklit 12.5. See artikkel kõneleb aga mängualalt lahkumisest ega ole asjaga üldse seotud. Viide peaks olema artiklile 12.6. See kõneleb ülemäärastest viigipakkumistest, mis võivad vastast häirida või segada. Kui kaht viigipakkumist eraldab küllalt pikk vaheaeg, siis ei tarvitse seda rakendada.
Kui viigipakkumisel esineb tõepoolest kommunikatsiooniraskusi või kui mängija näiteks tema enda poolt pakutud viigist loobub, kui ta on vastase nõudel laual käigu ära teinud, tuleks kasutada kohtuniku abi ja vahendust. Vajadusel on selleks võimalik ka malekell seisma panna. Kellal on vastav nupp olemas ja selle kasutamise võimalust peaksid treenerid lastele selgitama. Kunagi oli kella seiskamine peaaegu samavõrdne kaotusega, enam mitte. Muidugi ei tohi võimalust kella seiskamiseks kuritarvitada ja ka sel puhul tuleb arvestada võimaliku karistusega.
Lembit
Kohtunikutöö seisukohalt olid mõnedki asjad aastaga paremuse poole nihkunud. Oli lisandunud üks mängupäev, mistõttu vaid ühel päeval tuli mängida kaks vooru. Ühe mängusaali asemel oli seekord kaks, mistõttu ruumi märksa rohkem. Üldkasutatavad DGT XL kellad olid kindlasti paremad mullustest Easy´dest, mis sest et viimaste reklaamikampaania taga on Kramnik ise. Omalaadse kogemuse andsid 100 laual mängitud simultaanid.
Kohtunike tegutsemiseks on väga olulised kontaktid kolleegidega teistest maadest, milleks meil üldiselt võimalused peaaegu puuduvad. Ei saa ju keegi pidada end ilmeksimatuks, arvamustevahetus teistega tuleb vaid kasuks. Narvas olid ka tänavu rahvusvahelised arbitrid Albert Ciminś Riiast ja Vjatśeslav Stjaźkin Peterburist. Kuna viimaseks vooruks oli lisandunud külalisi Tallinnast, siis oli korraks Ottomar Ladva välkpartiisid jälgimas tervelt kuus rahvusvahelise nimetusega kohtunikku. Vaevalt neid MM-võistlusel rohkem oli. Muidugi peaks olema väga selge vahe kohtunike, korraldajate ja treenerite vahel. Kabekoodeks isegi keelab kohtuniku ja korraldaja ameti ühildamise (treeneri oma seda enam). Mingeid probleeme see mõningane ebamäärasus antud konkreetsel juhul sõbralikult kulgenud võistluses küll ei tekitanud.
Kohtunikutöös probleeme polnud, nii pole midagi kirjutada ka konfliktidest ja nende lahendamisest. Iga võistluse juriidiliseks aluseks on võistlusjuhend, seda muidugi ka Narvas. Juhend peaks kõigile nähtav olema juba turniiri algusest See, mida juhendisse kirjutatakse, sõltub eelkõige turniiri korraldajatest, muidugi ka paremusjärjestuse määramise punkt. FIDE turniirimäärusteski on kohtade jagamist puudutav lisa. See pole juriidiliselt samavõrdne koodeksiga, seal öeldut tuleb võtta vaid soovitusena. Pealegi on tolles dokumendis otse öeldud, et tegemist pole üksikute süsteemide eelistuse järjekorra kindlaksmääramisega.
Narvas otsustasid võistkondade järjestuse eelkõige matśipunktid. Nende võrdsusel võeti kõigepealt arvesse kohta jaganud kahe võistkonna omavahelise matśi tulemus ja alles seejärel partiipunktid. Stjaźkin leidis, et partiipunktid oleksid pidanud olema olulisemad. Turniirimäärustes on tõepoolest sedapidi. Kui aga narvalastele meeldib vastupidine variant, siis on see nende õigus (ja seda, et niimoodi lähevad pronksmedalid eestlaste asemel lätlastele, ei saanud muidugi keegi ette näha). Kui kohta oleksid jaganud kolm võistkonda, oleksid arvesse läinud vaid partiipunktid. Siin tundub küll mõneti tegemist olevat järjekindlusetusega. Miks mitte ka siin vaadata siis kõigepealt omavahelisi kohtumisi ja alles siis minna vajadusel partiipunktide juurde?
Suurel
Lauavõitjaid määrati Narvas nii: 1) omavaheline kohtumine, 2) Sonneborn-Berger, 3)omavahelises kohtumises mustadega mängimine. Kui aga jagasid kolm või enam mängijat, oli ainsaks kriteeriumiks Sonneborn-Berger. Praktika näitas, et sellest oli ilmselt vähe. Ühel laual tekkis olukord, kus kolm poissi olid omavahel mänginud surnud ringi (igaühele üks võit), kõigist ülejäänuist aga olid nad jagu saanud. Edasiseks toimimiseks ei andnud juhend mingeid juhiseid. Kohtunikul pole õigust juhendit muuta ega täiendada. Nii peaks juba juhendi koostamisel võimalikult tekkivad olukorrad ette nägema. Antud juhul otsustas kohtunik juba mainitud välkturniiri kasuks (määrata tuli ju veel näiteks ringide arv ja ajakontroll), sest võitja oli ju vaja selgitada.
Kui mängivad eri rahvustest mängijad ja eriti siis, kui on tegemist üsna noortega, on üheks probleemiks ka vastasest arusaamine. Eriti paistis see silma seoses viigipakkumistega. Suurel osal juhtudest õnnestus vastastikune mõistmine saavutada vene keele vahendusel, mitmel korral nägin, kuidas asja püüti vastaspoolele sõrmedega selgeks teha. Oli aga ka juhtum, kus täieliku arusaamani ei jõutudki.
Korrektne viigipakkumine peaks koodeksi art. 9.1a järgi välja nägema nii: 1) mängija teeb oma käigu malelaual, 2) pakub viiki ja 3) vajutab kella. Viigipakkumine ja vastus sellele peaksid olema sõnastatud selgelt, lühidalt ja konkreetselt, mingite tingimustega ei tohiks need seostuda. Kui viiki pakutakse mingil muul ajal, on pakkumine samuti kehtiv, võib aga pakkujale kaasa tuua karistuse, sõltumata sellest, kas viik vastu võetakse või mitte.
Viigi vastuvõtmine võib toimuda kohe või pärast mõningast mõtlemist. Viigi tagasilükkamine võib toimuda kas suuliselt või vastukäiguga, samuti siis, kui puudutatakse mingit oma malendit käimis- või vastase malendit löömiskavatsusega.
Ka viigitaotlus seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli rakendumise tõttu loetakse viigipakkumiseks. Sel ajal, kui kohtunik seisu kontrollib, võib teine pool teatada viigi vastuvõtmisest. Viigitaotlust kontrollimise lõpuni tagasi võtta ei saa.
Kui viiki pakutakse enne oma käigu tegemist, on vastasmängijal õigus nõuda käigu tegemist, et alles siis otsustada, kas viik vastu võtta või mitte. Nii kaua pakutud viigist loobuda ei saa.
Vahepeal võib partii lõppeda ka "mingil muul viisil". Vastasmängija võib näiteks venitada vastusega, kuni tema nooleke langeb. Sel juhul loeb ajaületus. Kiir- ja välkmales on ajaületuse fikseerimiseks vaja mängija taotlust. Kui seal märgatakse noolekese langemist alles pärast viigi vastuvõtmist, jääb viik tulemusena püsima.
Halvemas seisus viigipakkumine pole eetiline, kuid koodeks seda otseselt ei keela.
Varem oli koodeksis selgelt öeldud, et uuesti ei saa viiki pakkuda enne, kui vastane on ise viiki pakkunud. Praegune koodeksi artikli 9.1a sõnastus on märksa paindlikum. Öeldakse vaid, et tuleb arvestada artiklit 12.5. See artikkel kõneleb aga mängualalt lahkumisest ega ole asjaga üldse seotud. Viide peaks olema artiklile 12.6. See kõneleb ülemäärastest viigipakkumistest, mis võivad vastast häirida või segada. Kui kaht viigipakkumist eraldab küllalt pikk vaheaeg, siis ei tarvitse seda rakendada.
Kui viigipakkumisel esineb tõepoolest kommunikatsiooniraskusi või kui mängija näiteks tema enda poolt pakutud viigist loobub, kui ta on vastase nõudel laual käigu ära teinud, tuleks kasutada kohtuniku abi ja vahendust. Vajadusel on selleks võimalik ka malekell seisma panna. Kellal on vastav nupp olemas ja selle kasutamise võimalust peaksid treenerid lastele selgitama. Kunagi oli kella seiskamine peaaegu samavõrdne kaotusega, enam mitte. Muidugi ei tohi võimalust kella seiskamiseks kuritarvitada ja ka sel puhul tuleb arvestada võimaliku karistusega.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)