Jälgigem ka prantslasi

Üks suuremaid ja aktiivsemaid kohtunikekogusid on Prantsusmaal. Neli korda aastas annab ta välja oma ajakirja "Bulletin des Arbitres Federaux", mis on nähtaval ka internetis aadressil www.echecs.asso.fr/Arbitrage. Äsja ilmus tänavune viimane, üldjärjestuses aga juba 115. number, kust peale rohke infomaterjali kohtunikekogu töö ja tegelaste kohta leiab ka üht-teist üldhuvitavat. Kohtunikele pannakse südamele. et nad hoolega jälgiksid partiiprotokollide täitmist ja nende partiijärgset vormistamist ning seletatakse, millal lähevad uue mängija partiid FIDE reitinguarvestusse. Suure osa ruumist võtavad enda alla FIDE turniirimäärused, mille uut tõlget prantslastel seni polnud. Millegipärast on nad neis alapunkte hakanud märkima numbritega, FIDE-l (ja meil) kasutatakse selleks tähti.

Kõige tähelepanelikumalt olen jälginud Prantsuse kohtunikeeksamitel kasutatud küsimusi. Need avaldatakse ajakirjas pärast nende praktilist kasutamist. Juunikuiste eksamite küsimused olid õigupoolest ära toodud juba eelmises numbriski, nüüd on nad lisanud ka vastused ja kommentaarid.

Kuivõrd ka meie järjekordsed kohtunikueksamid on peaaegu käes, siis on ehk huvitav vaadata, mida küsitakse prantslastelt. Põhieksam UV1 koosneb neil neljast plokist. Vaatame neist täna vaid esimest. Peate ette kujutama, et olete kohtunikuks Prantsuse IV liiga võistlustel. Küsimustest võib näha, et eriti kogenud mängijaid seal pole. Teadma peab, et seal kasutatakse Fischeri tüüpi ajakontrolli, kus iga käiguga lisandub 30 sekundit.

Niisiis viis situatsiooni ja igal pool küsimus, mida teeksite teie kohtunikuna.
1. Üks mängija paneb teisele mati ja jätkab ometi mängu. Ka vastane ei märka ja jatkab samuti. Siis tuleb üks pealtvaataja teid otsima. - Kuivõrd on tegemist tavamalega, peab kohtunik muidugi partiisse sekkuma. Kui laual on tõesti matt, siis sellega partii lõppes ja hilisem ei omanud enam tähtsust. Fikseerite mati ja ehk tänate veel pealtvaatajat, et see ise mängu segama ei hakanud.

2. Üks mängija on jätnud märkimise pooleli jätnud. Põhjenduseks see, et tema kellal on aega jäänud vähem kui 5 minutit. - Sellest põhjendusest ei piisa, sest iga käik toob ju 30 sekundit juurde. Niisiis peab kohtunik nõudma, et mängija ka vahelejäänud käigud oma ajast paberile paneks. Kui sellest välja ei tule ja kohtunik seda vajalikuks peab, võib kellad vahepeal ka seisma panna ja mängijale karistuse määrata, näiteks vastasele lisaminutite andmisega.

3. Ühe mängija käsi on kipsis ja ta ei saa kirjutada. - Siin peaks võistkonna kapten või võistluse korraldaja leidma käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Kuigi prantslaste arvates pole kellaaegu vaja muuta, kõneleb koodeks ometi aegade korrigeerimisest õiglasel moel (näiteks 10 minuti võrra mittekirjutaja aega vähendades).

4. Esimese mängutunni lõpul tuleb üks mängija kurtma, et kuningas ja lipp seisavad partii algusest peale vastupidi väljadel. - Teha pole midagi, see partii tuleb tühistada ja mängida uus. Kellanäitude määramise kohta ütleb koodeks, et kohtunik peab toimima oma parima äranägemise järgi. Kui see võimalik on, peaks mängima normaalsete aegadega. Tõenäoliselt on vooru lõpetamiseks aga ajalised piirangud, nii et tuleb paratamatult aegu vähendada.

5. Üks mängija hilineb partiile poolteist tundi. Vastane on siiski valmis mängima. - Koodeksi art. 6.7 annab kohtunikule sel juhul küll otsustusõiguse, aga seda tuleks siiski kasutada vaid harva erandina. Võistkonnavõistlustel peaks ilmselt küll nulli panema, et edasisi võimalikke proteste vältida.

Nii et ilmselt tuleksime ka prantslaste küsimustega suurema vaevata toime. Ka kuue eelnenud aasta "Bulletinid" on internetis nähtaval. Need, kes seda keelt mõneti mõistavad, võiksid nende abil oma teadmisi testida. Ülejäänute jaoks vaatleme sealseid teemasid oma veebis edaspidigi. Lembit