Koodeks vajab tõlgendusi

Kuigi ametlikud reeglite tõlgendused võiksid olla kohtunikele kasulikud nii orienteerumiseks kui ka tegevuse ühtlustamiseks ning see küsimus on üles tõstetud, läheb asjaga ilmselt aega. Viimasest Chesscafest nähtub, et esialgu pole leitud ka seda, kus neid avaldama peaks hakkama. Erinevalt Kaźići kunagisest Competitor´s Handbookist ei tundu Reubeni Chess Organiser´s Handbook selleks hästi sobivat, sest avaldab ametlike dokumentide asemel autori subjektiivseid arvamusi.

Kuni ühiseid tekste pole, on mõnede maleliitude kohtunikekogud hakanud avaldama oma tõlgendusi, mis loomulikult kehtivad vaid nendes maades. Kuigi nende kasutegur pole ehk väga suur, on see siiski olemas, ka neil Saksamaa Maleliidu poolt 6.jaanuaril kinnitatud tõlgendusjuhistel, millega tänase õhtu tegelesin. Ametlikel turniiridel on seal neist kinnipidamine kohustuslik, kui neil pole vaid selgelt soovituslikku iseloomu. Teistel maleüritustel on nad vaid suunisteks, millest kohtunikel on soovitatud lähtuda.

Toon siinkohal ühe osa koodeksi juurde lisatust. Kui mu kolleegidel Eesti kohtunikekogust on sama arvamus, võiks nendest tõlgendusist ka meil lähtuda, kas nii või mõneti muudetud kujul. Alljärgnevas tähendab T turniirimalet, K kiir- ja V välkmalet. Vabandust tõlke viimistlematuse pärast.

Art. 4 Puudutatud-käidud T
Kui kohtunik näeb, et mängija ei käi puudutatud malendiga või ei löö puudutatud malendit, siis peab ta sekkuma. Tema tegevus ei või seejuures sõltuda vastasmängija tegevusest. Korduv eksimine võrdsustatakse ebasportliku tegevusega.

Art. 5.2c Viikileppimised T, K, V
Need on lubatud ainult "partii ajal". Enne ja pärast partii lõppu sõlmitavad kokkulepped pole kehtivad. Selliseid kokkuleppeid kohtunik ei aktsepteeri. Partii algab valgete esimese käiguga.

Art. 6.4 Malekellade asend T, K, V
Kohtunik asetab malekellad ühtmoodi malelaua ühele küljele ja nimelt nii, et ta saaks neid kogu aeg hästi näha.

Art. 6.6 Mõlema mängija puudumine T, K, V
Kohtunik ei võta arvesse temale suunatud ettepanekuid jaotada valgetega mängiva mängija saabumiseni kulutatud mõtlemisaeg kuidagi teisiti ümber.

Art. 6.7 Hilinenud saabumine T
Kohtunik ei võta arvesse temale suunatud ettepanekuid alustada partiid pärast seda, kui üks mängija on hilinenud rohkem kui tunni.

Art. 6.11 Aja korrigeerimine kella defekti puhul T
Kui kohtunik otsustab kellal olevat mõtlemisaega kärpida, peab sellele mängijale jääma veel vähemalt 5 minutit mõtlemisaega. Soovitav on jätta talle iga ajakontrollini jääva käigu tarbeks vähemalt 1 minut.

Art. 6.14 Aja korrigeerimine määruste rikkumise puhul T
Kui tegelikku aegade jaotumist enne määrusterikkumist ei saa kindlaks teha, tuleb toimida nii, et tegelikult sooritatud käikude arv ja kasutatud mõtlemisaeg oleks proportsionaalne käikude arvuga vahetult enne määrusterikkumist.

Art. 7.2 Vahetatud värvid T
On soovitav neid korrigeerida ainult esimesel 5 minutil pärast laudade käikuandmist.

Art. 8.1 Üleskirjutamise takistus T
Kui abilist pole rakendatud, võtab kohtunik partii algul ära 10 minutit antud mängija kogu mõtlemisajast.

Art. 8.5a Partiiprotokolli kordaseadmine T
Kohustus partiiprotokolli kordaseadmiseks kehtib ka pärast partiid. Kui mängija keeldub täieliku ja loetava protokolli andmisest, pöördub kohtunik võistkonnavõistlustel vastava võistkonna juhi poole. Kui ka sellel pole edu, märgib kohtunik juhtumi võistluse aruandesse.

Art. 8.7 Allkiri vale tulemuse all T
Võistkonnavõistlustel kasutab kohtunik oma paremat arusaamist ja märgib võistluse aruandesse tegelikult saavutatud partiitulemuse. Individuaalvõistlustel, eriti kui on tegemist śveitsi süsteemi paarimisega, on soovitav, et kõiki selle üksikjuhu asjaolusid arvesse võttes langetataks õiglane otsus. Siiski ei tohi mingit juba avaldatud paarimist seetõttu muuta.
Lembit