Tulemuste arvestusest

Teame kõik, kuidas partiis punkte arvestada ja nende põhjal turniiri paremusjärjestust paika panna. Viimases Chesscafe veerus on eelkõige juttu mõningatest piiripealsetest ja vähem esinevatest juhtudest.
Mängimata partiid juhtuvad peamiselt mängijate arvu tõttu. Tavaliselt toob see vastaseta jäänud mängijale terve punkti, kuigi minevikus on piirdutud ka poole punktiga. Terve punkti saab ju ka siis, kui vastane millegipärast tulemata jääb. On aga maid, kus mängijail on lubatud mingi vooru ajal puhkepaus teha. Punkti sel moel muidugi ei saa, aga pool punkti küll. Ka turniirimäärustes (TM) on isegi korduv poolepunktilise vabaksjätmise võimalus olemas.
Ühes Hispaaniast tulnud kirjas seisab, et Kataloonias võidakse tugevatele mängijatele koguni 3 või 4 bye´d anda. On see neile kasulik või mitte, sõltub konkreetsest olukorrast. Küll aga tähendab see ilmselt, et viimastes voorudes saavad nad endale nõrgemad vastased, mis on nõrgemate suhtes ebaõiglane. Niisiis küsitakse, kellest asi sõltub - föderatsioonist või FIDE-st. FIDE reeglid ei ütle selle kohta midagi. Geurti arvates tuleks selline meelevaldne bye andmine üldse keelata, sest sellel on suur mõju paarimisele. Asja võiks arutada reeglite komitee. Eri maades on ka reeglid erinevad: Hollandis võib näiteks saada vaid ühe bye.

Üks itaallane on tõstatanud küsimuse, kuidas arvestada kohtade jagamisel mängimata partiisid. TM järgi kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Aga mis siis, kui juhend näeb ette, et tuleb eelistada mängijaid, kes on mänginud suurema arvu partiisid mustadega? - ja TM-s on selline variant tõepoolest olemas. On see partii siis nii valgete kui mustadega mängitu või jäetakse see arvest hoopis välja?
Geurt rõhutab, et viiki mängija enda vastu kasutatakse vaid siis, kui on vaja selgitada paarid järgmiseks vooruks või paremusjärjestus kohtade jagamise korral. Mängija punktide arvu ju sel moel tegelikult ei muudeta.

Mängimata partiil värvi olla ei saa. Geurt toob näite, kus 9-voorulisel turniiril on mängijal 5 korda valged ja 3 korda mustad ning 1 voorus ta ei mängi. Siis võetakse mustade arvuks 3. Talle endale ei näi see moodus küll meeldivat.
Kui kriteeriumina on ette nähtud vastasmängijate keskmine reiting, soovitab RC esimees sellest lahutada kõrgeima ja madalaima reitingu (TM sellist varianti ette ei näe - selle järgi on võimalus võtta kas kõik reitingud või hakata neist järk-järgult nõrgemaid ära jätma). Kui vastast ei olnud,
siis on madalaimaks reitinguks 0.
Śveitsi süsteemis on kohtade jagamisel raske leida kõigile vastuvõetavat lahendust. Mängimata partiide lugemine viigiks mängija enda vastu on siiski üks väiksemaid pahesid. Võistkonnavõistlustega on muidugi asi selge: kui põhikriteeriumiks on matśipunktid, siis tuleb teiseks lugeda partiipunkte, kui aga esmane näitaja on partiipunktid, tuleb järgmisena arvesse võtta matśipunkte.
Lembit