Viimastel sekunditel

Kui malekellal jookseb viimane minut, on nii mängijatel kui kohtunikul probleeme tavalisest rohkem. Partii saatus on ju kaalul.
Hypercube välkturniir Utrechtis kümmekond päeva tagasi. GM Jepiśini vastaseks on 14-aastane Anish Giri (14-aastane Hollandis elav poiss, kelle ema venelanna, isa aga pärit Nepalist. Täitnud juba 4 korda GM normi, nii et järgmisel tiitlite jagamisel peaks temast saama maailma noorim GM). Jepiśin kaotab ratsukahinguga lipu, esitab aga seepeale protesti, sest Giri olevat kasutanud käigu tegemiseks kaht kätt. Ühelt fotolt võib tõepoolest näha, et poiss lööb parema käega lipu, löödud malend on tal aga vasakus käes.
Jepiśin vajutab kella ega lase Giril vajutada. Kui Giri kella seiskab, on tal jäänud 11, vastasel 26 sekundit. Kohtunik leiab, et Giri ei tohtinud kahe käega mängida ja lisab vastasmängijale 2 minutit. Nüüd protesteerib omakorda Giri: Jepiśin ei lasknud tal ju kella vajutada, nii need sekundid kadusid. Tema tahab vaid oma kaotsiläinud 16 sekundit tagasi, kohtunik olevat pakkunud 14 (!?). Muidugi pole Jepiśin kummagi variandiga nõus. Lahendus tuleb küll väga lihtsalt. Giri pakub viiki, mis loomulikult ka kohe vastu võetakse.

Muidu oleks kohtunik ilmselt jäänud probleemide ette. Art. 6.8b ütleb selgelt Mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu. Mängijal on keelatud hoida oma sõrme kellanupul ja selle kohal rippuda. Välkmale jaoks on see reegel veel olulisem kui tavamales.
Kuivõrd see artikkel ega ka välkmale oma ei ütle otseselt, milline peaks olema karistus, siis oli asi kohtuniku otsustada ja 2 minuti lisamine Jepiśinile oli üks võimalik karistus.

Inglise kohtunikelehelt leiame järgmise juhtumi.
Laual on seis: Valged: Kc6, Vc5, Ea5 ja c3 (4).
Mustad: Kg3, Va3, Eh3 (3).
Kahjuks pole juttu, milline oli ajakontroll ja kas olid kasutusel lisasekundid või mitte. Vast oli siiski tegemist tavapartiiga, kus sekundeid ei lisandunud.
Valge seiskab kella, sest musta nooleke on kukkunud. Valgel on jäänud vaid viimane sekund. Ju siis ajavõit?
Asja teeb keerukaks aga see, et paar-kolm käiku enne lõppu oli valge Ec3 lauale pikali löödud (küllap tegi seda valge ise). Selleks ajaks, kui kohtunik laua juurde jõudis, oli see küll juba püsti pandud. Mõlemad olid ühel arvamusel, et seda tehti alles pärast ajaületuse taotluse esitamist. Mida tegi kohtunik, ei tea. Aga mida ta pidi tegema?
Olen viimasel ajal ümberkukkunud malenditest kirjutanud 2.XII Vigurid kukuvad ümber ja 1.II Saalomonlik otsus. Ei usu, et siin päris ühest seisukohta võikski olla. Praktiliselt peaks 1-2-sekundilise aja juures malendi ümberajamine olema võrdne ajaületusega. Küll aga eeldab see, et vastasmängija toimiks kiirelt.
Art. 7.3 ütleb Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult. Nii oleks pidanudki tegema. Kuivõrd üha enam kasutatakse elektronkelli ja lisasekundeid, ei kiida koodeks enam kella tagasivajutamist heaks.
Ometi viidab kohtuniku kutsumine koos kella seiskamisega asjatult aega, katkestab mingiks ajaks mängu ja annab võimaluse seisu aega kulutamata analüüsida. Seepärast võiks ka kella tagasivajutamist aktsepteerida, eriti kui lisasekundeid ei kasutata. Pealegi saab vaid nii tagada, et seis taastatakse just süüdlase aja arvel. Nüüd on aeg üle ja valgel ajaületuse kohta ka avaldus tehtud. Nii et formaalselt on mustale kaotuse panemine õige. Ise küll ei välistaks ka teistsugust otsust. Kohapeal on kohtunikul kindlasti asi selgem.
Lembit