pühapäev, 14. veebruar 2010

Noorteparemik koos

Pärast mõneaastast vaheaega sattusin ootamatult tegelema noorte vanema klassi meistrivõistlustega. Õigupoolest mängivad sellel turniiril igasuguse vanusega mängijad, kelle mängutugevus on selleks piisav. Seekordne turniir näitas, et nooremad mängivad sageli pareminigi. Reegleidki näisid kõik piisavalt tundvat, nii et midagi kohtunikule huvipakkuvat ei oskagi esile tuua.

Esimene küsimus oli mul turniiri algul, mida teha treeneritega. Juhendis polnud nende paiknemisest midagi öeldud, ju siis jäeti see kohtunike otsustada. Oleks muidugi lihtsam olnud nad mängusaalist eemal hoida. Arvasin siiski, et iga treener on oma õpilaste mängimisest väga huvitatud. Nii lubasin nad saali, sest osavõtjaid polnud ju ka liiga palju. Luba ei kuritarvitatud, probleeme ei tekkinud, vist vaid paaril korral palusin lauast kaugemal olla.

Voorude arv on juhendis selgelt ära öeldud ja kohtunikel siin sõnaõigust pole. Ise pooldan endiselt FIDE reeglite seisukohta, et optimaalne voorude arv võiks olla kuni 1/3 mängijate arvust. 14 mängijaga kipub 7 vooru olema küll liiga palju. 5 vooru järel oligi ainujuhtija olemas, 2 järgnenud vooru muutsid asja vaid segasemaks. Lõpuks oli juhtijaid jälle kaks, liiati polnud nad omavahel mänginudki ja said omavahel kokku vaid täiendavas matśis.

Reeglitega probleeme polnud. Ajapuudusi oli palju ja sageli sai pikka aega mõtlemiseks kulutada vaid iga käiguga lisanduvat 30 sekundit. Kohtunik muidugi kõiki laudu pidevalt jälgida ei jõua ja selle järele pole vajadustki, aga vanast harjumusest tiirutasin kogu aeg laudade vahel, nii et õhtuks olid jalad päris väsinud. Käigud kirjutati ka ajapuuduses üles, ilma et oleksin seda meenutama pidanud. Aga kui niigi oli väga korraliku käekirjaga mängijaid turniiril vähe, siis partiide lõpuosas kippusid üleskirjutused üsna loetamatuteks muutuma, nii et vähemalt pärast partiid tuli sellest noormeestega juttu teha. Korraks ehk mõjus. Partiiprotokollid olid pealegi meil tavaliseks muutunud kopeerpaberita.

Partiile hilineda lubas juhend kuni 15 minutit. Sellest piisas ja ehk võiksime mõne aja pärast seda aega veelgi kärpida. Tavaliselt oli vooru algushetkel puudu paar mängijat, aga 2-3 minutit hiljem olid needki kohal, vaid kord hilineti 10 minutit. Kahjuks aga jäi üks andekas, aga seekord ilmselt alavormis olev neiu pärast 4 vooru ilma igasuguse infota üldse teadmata kadunuks. Sellega tekkis ka neidude turniiril praktiliselt paaritu osavõtjate arv ja see oli üks põhjusi, miks pidime viimases voorus arvutipaarimist käsitsi korrigeerima.

Vist küll esmakordselt sain kahe õe lisamatśi ajal kasutada uut koodeksireeglit, et kui on olemas küllaldane järelevalve (kiirmales teatavasti üks kohtunik maksimaalselt 3 partiile), siis mängitakse tavamalereeglite järgi. See tähendab kohtuniku rolli suurenemist. Väga pingeliselt ja tasavägiselt arenenud partiides sellel mingi tähtsus oligi.
Esimeses partiis ületas üks tüdruk aja üks sekund enne teist. Ja kuigi lipuke numbrilaual näitab, kelle aeg esimesena üle läks, oleks küllaldase järelevalveta mängides pidanud see partii art. A4d3 järgi viiki minema. Nüüd sai kohtunik sekkuda ja fikseerida teise poole võidu. Teises partiis oli kohtuniku tegevus oluline määrustevastase käigu korrigeerimisel ja kellanäitudesse paranduste tegemisel.
Hea, et armageddonini ei läinud. Minu arust on ajavahe 6 minutit valgele ja 5 minutit mustale kasulik valgele. Ehk on turniirimäärustes soovitatud vahekord 5 ja 4 minutit siiski parem. Võib ju muidugi vaielda sellegi üle, kuivõrd õige on tavaturniiri võitja selgitamine kõige lühema ajakontrolliga kiirmalega. Aga seda selleks.
Arvan, et saime koos noore kolleegi Ilja Vovkiga enam-vähem hakkama.

Turniiri avapäeval oleksin võinud väikest tegevusjuubelitki tähistada. Tollase spordiliidu aseesimehe, novembri lõpul lahkunud Arnold Vaiksaare allkirjaga dokument kinnitab, et olin täpselt 50 aastat tagasi saanud vabariikliku kategooria kohtunikuks nii males kui kabes. Ju ma siis olen hetkel kummalgi alal kõige staaźikam. 1961. aastal sai vabariikliku kategooria males Hans Tomson ja kabes Heinar Jahu.
Lembit

Kommentaare ei ole: