kolmapäev, 3. veebruar 2010

Sakslasedki ei löö kuningat

Erinevalt kõigist teistest malenditest kuningat males ei lööda. Alates koodeksi eelmisest, 2005. a. kehtima hakanud väljaandest on see ka reeglites must-valgel kirja pandud: Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud.
Tõsi küll, seda, mis kuninga lööjaga juhtub, pole seal otseselt ära öeldud, aga selle peaks saama ja saabki välja lugeda teistest artiklitest. Vaevalt me tava- või kiirpartiis kuningat lööme ja kui me seda teeme, tuleb meil seejärel toimida nagu määrustevastase käigu puhul ikka. Välkmales võib seda siiski juhtuda ja siin pole reageerimine riigiti põrmugi ühesugune. Kirjutasin sellest viimati vist lähemalt 28. VII 2008 Kiir- ja välkmalest, kus leidsin, et erinevates maades peaks kohtunikueksamil andma kuninga löömise tagajärgede kohta erineva vastuse.

Sakslased on ju üldiselt tuntud oma täpsuse ja korralikkusega. Nad on lisanud koodeksile üsna paljudes küsimustes ametlikud tõlgendused, millest tuleb kinni pidada niisama kindlalt kui koodeksist endast, mingite vaidluste puhul aga loevad just tõlgendused. Tõin need enam-vähem ära 22. X 2008 Koodeks vajab tõlgendusi ja 23. X 2008 Veel mõned tõlgendused. Veel äsja ei saanud seal ettejäänud kuninga lööja tabelisse kaotust, vaid hoopis võidu. Kehtis selline 16. I 2008 pärit tõlgenduse tekst: Välkmales ei vii vastasmängija tules seisva kuninga löömine ka siis partii kaotusele, kui kella vajutati ja pärast seda esitas vastane taotluse. Kuninga löömine pole lubatud, välkmales on aga samal ajal tegemist mõjusa taotlusega määrustevastase käigu kohta. Tõsi küll, lisaks võidupunktile sai võitja ka hoiatuse, et nii pole siiski kena teha. Ega ka Saksamaal sellesse reeglisse suhtumine päris ühene olnud, FIDE reeglitega aga oli ilmne vastuolu olemas.

Koodeksit redigeerides ei muutnud FIDE asja puudutavates reeglites midagi, ometi pidas Saksa kohtunikekogu oma jaanuarikuisel aastakoosolekul vajalikuks oma seisukohta radikaalkselt muuta. Uut koodeksitõlgendust veel must-valgel näha pole, kohtunikekogu otsus aga ütleb nii: Seni peeti kuninga löömist taotluseks määrustevastasuse kohta. Et tagada reeglite ühesugune tõlgendamine rahvusvahelisel tasandil, oleme nüüd samal arvamusel naabermaade maleföderatsioonidega, et see on ise määrustevastane käik. Kui sellele järgnevalt kella vajutatakse, võib vastasmängija /see kelle kuningas löödi/ võitu taotleda.
On muidugi hea, kui reeglid on igal pool võimalikult ühesugused. Kui ühel päeval malemajas viibinud kolleegidelt küsisin, kuidas nemad kuninga löömisse suhtuvad, siis leiti, et see peab kaasa tooma kaotuse vähemalt nendel juhtudel, kui kaasneb ka kellavajutus. Ei tea, kas on midagi muutunud USA ja Inglismaa seisukohtades, kus seni samuti tavatseti kuninga lööjale võit anda. Ega sakslased nüüdki kõik ühel arvamusel pole, seda näitab pärast jaanuariotsust alanud diskussioon.

Nii et kui valge jätab oma kuninga tulle, teeb seega määrustevastase käigu ja vajutab kella, võib must võitu taotleda. Kui must selle asemel lööb valge kuninga, siis ta enam võitu taotleda ei saa. Sakslased on vaielnud selle üle, mis juhtub siis kui nüüd kuningas ilma kellavajutuseta jälle vanale kohale tagasi panna. Kuivõrd peaks siin kehtima puudutatud - käidud reegel? Ilmselt tuleb puudutatud omamalendiga teha määrustepärane käik, määrustevastast käiku aga ei saa tegema sundida. Määrustevastase käigu tegemise eest võidu taotlemise õigust ei tohiks sel juhul enam kummalgi olla.

Tavamales ei saa taotlust art. 4 /käigu tegemine/ rikkumise kohta esitada siis, kui oled mingit malendit meelega puudutanud, välkmales on aga oluliseks käigu tegemise moment. Nii et siin on art. B3c tähtsam kui art. 4.7. Kui pärast valge kuninga tullejäämist võtab must näiteks mingi malendi pihku, et sellega valget vankrit lüüa, võib ta ikka veel määrustevastasuse kohta taotluse esitada, kuni ta pole seda malendit veel käest lahti lasknud.

Muudest koodeksitõlgendustest oli sakslastel arutusel veel vaid küsimus, kuidas peaks kohtunik toimima, kui juhend keelab enne teatud käikude arvu viikileppimise või ei tohi seda üldse kohtuniku loata teha ning üks või mõlemad mängijad tema poole pöörduvad. Igatahes soovitati kohtunikul nendel juhtudel võimalikult viigi fikseerimisest hoiduda.
Lembit

Kommentaare ei ole: