Käik ja kellavajutus

Juhtum Hollandist, kus põhiteemaks jälle käigu tegemine enne vastase kellavajutust. Valgel oli aega järel veel 10 minutit (oli tavapartii 2 tudi kogu mängule), mustal vaid 30 sekundit.
Valge teeb oma 38. käigu. Enne kui ta jõuab kella vajutada, teeb ka must oma 38. käigu ja vajutab oma kella (kuigi see ju ei käinudki). Kuivõrd valge enne kella vajutada ei saanud, teeb ta seda nüüd. Seejärel oleks mustki võinud omakorda kella vajutada, aga ilmselt ei pannud ta tähele, et tema kell käis. Pärast paarikümne-sekundilist mõtlemist teeb valge käigu. Peagi on musta aeg otsas ja valge saab võidu endale. Must pahandab pärast partiid, et valge oli kaks korda järjest kella vajutanud. Kes siis toimis õigesti ja kes valesti?
Sama probleemiga on olnud tegemist ka Indias, kuigi seal mängiti kiirpartiid. Kas kohtunik oleks pidanud sekkuma ja midagi ette võtma?

Vastuseks küsimusele tsiteeritakse Chesscafes koodeksi art. 6.7a: ... kumbki mängija seiskab pärast oma käigu tegemist malelaual oma kella ja käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata.
Nii et ka siis, kui vastane on juba oma käigu teinud, on mängijal ikkagi õigus oma käigu lõpetamiseks (selle sooritamiseks).
Seega võib toimingute järjekord olla ka selline: 1) A teeb käigu, 2) B teeb käigu, 3) A vajutab kella, 4) B vajutab kella. Ja nüüd peab A tegema oma järgmise käigu. Asi on lihtsalt selles, et kiir- ja välkpartiides, aga ka suures ajapuuduses tavamales võib olla üsna raske sündmuste täpset järjekorda näha ja sellest kinnipidamist kontrollida.

Itaalias on tekkinud probleeme mobiile käsitlevate reeglite tõlgendamisega. Mitmeid neist tõstatab IA Cardelli.
Art. 12.3 ütleb teatavasti, et kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Aga mis juhtub siis, kui keelatud seade on küll olemas, aga häält ei tee? Isegi siis, kui mängija saab partii ajal oma mobiilile kõne, mis tuleb küll vaikselt ja misjärel mobiil kohe välja lülitatakse, on mängija koodeksit rikkunud. Kui mängija lahkub seejärel ilma kohtuniku loata mängukohast ja vastab kõnele, paneb ta toime juba teise rikkumise, kõnelemata sellest, et sel moel võidi saada mingeid soovitusi parajasti käsil oleva partii mängimiseks. Ehk piisab sellest, et partii vastavalt art. 13.4d kaotatuks lugeda. Igatahes on itaallastel reeglite komiteele tõsiseid pretensioone, sest see pole piisavalt selgitanud, kuidas distsiplinaar-karistusi rakendada, ning nii võidakse toimida erinevalt.

Geurt nõustub etteheidetega, et art. 12.3b ei kata tõepoolest kõiki rikkumisi. Aga on ju olemas veel sama artikli a osa: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, infoallikaid ja nõuandeid... Mobiili ei saa sisse lülitada juba seepärast, et partii ajal on telefonikõned täielikult keelatud. Geurt meenutab, et ühel Aerofloti turniiril pannud ta helistanud mängijale kaotuse, sest kuigi mõnede arvates olevat see olnud äärmuslik meede, siis tema arust valikut polnud.
Lembit