Ikka see 10.2

Viimases Chesscafes kõige põhjalikumalt vaadeldud artikli 10.2 rakendamise juhud pärinevad Saksamaalt. Esimene neist on mingitelt koolide meeskonnavõistlustelt, kus aega 1 tund partiile, mängija reiting aga kusagil 1600 ja 1800 vahel.
Laual on seis: Valged: Ke1, Og7, Rf4, Ef2, g2 ja h3 (6).
Mustad: Kd7, Ob5, Eb6, b7, c5, f5 ja g6 (7). Käigul must.

Aega on mustal jäänud 20 minutit, valgel ainult 6 sekundit. Valge seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki, sest mustad ei saavat seisu normaalsete vahenditega võita. (Minu arust tuleks küll kõik taotlused esitada siis, kui oled käigul.) Kohtunik taotlust ei rahulda, sest tänu vabaetturitele olevat mustal võiduvõimalus olemas. Ehk ongi, aga küsimuse tõstataja ei saanud aru, kas kohtuniku selline ütlus tähendas otsustamise edasilükkamist või taotluse selget tagasilükkamist
Arvab, et tegemist oli tagasilükkamisega, kuna kõneldi ju võiduvõimalustest. Edasi jätkus partii kohtuniku järelevalve all. Mängiti:
41. ... c4 42. Rxg6 Oc6 43. g3 b5 44. Of8 b6 45. Kd2 Ke6 46. Rf4+ Ke5 47. Og7+ Ke4
48. h4 b4 49. Of8 b3 50. Kc3 Od5 51. Rxd5 Kxd5 52. h5 b5
Nüüd ollakse seisus: Valged: Kc3, Of8, Ef2, g3 ja h5(5).
Mustad: Kd5, Eb3, b5, c4 ja f5 (5). Käigul valge.

Must tegi võidukatse, lükates ettureid edasi ja püüdes neid kuningaga toetada. Kuivõrd aga g-ettur kaotsi läks, on valgel nüüd ilmselt võiduseis. Mustal on jäänud 15 minutit, ülikiirelt mänginud valgel aga 2 sekundit. Kuigi uut viigitaotlust polnud, seiskab kohtunik mängu ja loeb partii viigiks. Nüüd on ka tema nõus, et must normaalsete vahenditega võita ei saa. Mingisse lõksu on valgel ometi võimalus kukkuda (näiteks 1. h6 b4+ ja nüüd Oxb4 asemel Kxb4?). Kohtunikuga samale arvamusele jäi ka apellatsioonikomitee.

Ilmselt tuleb arvestada, et kohtunik partiiga esmakordsel tegelemisel oma otsuse edasi lükkas. Ainult siis on tal õigus viik fikseerida kasvõi kümmekond käiku hiljem. Taotluse tagasilükkamisel ta selle taotluse alusel enam viiki fikseerida ei saa. Siis oleks ta pidanud mustale ka 2 minutit aega juurde panema. Pole muidugi teada, kui täpselt too kohtunik ise reegleid tundis. Küsimärke tekitab ju kasvõi asja arutamine apellatsioonikomitees. Art. 10.2 alusel tehtud kohtuniku otsus on ju lõplik.

Enamikul juhtudest ongi kohtunikul kõige targem oma otsus edasi lükata, eriti siis kui ta seda partiid lähemalt jälginud pole. Ta ei tea ju, kas mängija on teinud ponnistusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega või mitte. Geurt ise arvab, et tema poleks sellesse partiisse hiljem sekkunud ega viiki fikseerinud. Tegemist oli ju üsna normaalse mänguga. Aga süüdistada kohtunikku viigi fikseerimise pärast ka ei saa. See oli ju tema õigus.
Lembit