Kuidas lõpetada partiid?

Ees on FIDE kongress. Reeglite muutmist küll sedapuhku oodata pole, kuigi ühe reeglite komisjoni liikme blogi jälgides võib näha, et ettepanekuid on tehtud isegi käikude muutmiseks. Nii on soovitatud loobuda möödaminnes löömisest ja lubada kuningat tule alt päästa ka vangerdamisega. Selliste ettepanekute läbiminekuks küll vaevalt mingit lootust on, aga ega RC nende arutamisest pääse.

Midagi eriti huvitavat ajaveebidel viimasel nädalal ei märganud. USA oma vaatan haruharva, sest need mängivad malet oma reeglite järgi, mitte FIDE omadest lähtudes. Seekord oli seal tõstatatud küsimus, kas kohtunik võib lõpetada lõppematut partiid. Konkreetne näide oli aga selline. Vastamisi oli kaks koolilast reitinguga ca 1100. Viimasena jääb kestma nende partii, kus laual seis:
valged Ka8, Vg7, Ea7 ja d5 (4), mustad Kc8, Vb6, Ec7 (3).

Mõlemal on järgmise kontrollini jäänud üle 5 minuti. Algul lõpetas üks käikude kirjutamise, siis ka teine. Mängitakse kiiresti, lisasekunditest piisab, nii et põhiaeg praktiliselt ei vähene. Järgmise vooruni jäb aega veidi üle poole tunni. Kohtunik on partiid jälginud ja käike lugenud, nüüd lõpetab temagi selle tegevuse.
Käiakse aga nii: 1. Vg8+ Kd7 2. Vb8 Va6 3. Vg8 Vb6 4. Vg7+ Ke8 5. Vg8+ Kd7.

Sellised või peaaegu sellised seeriad olevat kordunud 8 korda, kusjuures viimasest etturikäigust on möödas juba üle 50 käigu. Must pole ei kolmekordse kordumise ega 50 käigu reegli järgi viiki taotlenud. Taotluse korral oleks kohtunik oma vaatlustele tuginedes partii lõpetanud. Kord on must viiki pakkunud, aga valge seda vastu ei võtnud. Partii lõpeb nii, et valge käib d5-d6, must jätab etturi löömata ja kaotab.

Nüüd siis küsitakse, kas kohtunik oleks võinud ka ilma mängija taotluseta viigi fikseerida. Ja mis siis, kui partii oleks veninud sedavõrd, et järgmise vooru algusaeg oleks enne kätte jõudnud?
Kohtunik peaks koodeksi art. 6.8 järgi sekkuma vaid siis, kui üks nooleke on langenud.Koodeksi nõrkuseks võib pidada seda, et ta eeldab mõlema mängija head reeglite tundmist, ning enamasti lähtub ta mängijate taotlustest. Üldine seisukoht on, et partii ajal enam malereegleid seletama ei peaks.

Arutluse käigus leiti, et kohtunik võiks vahel lähtuda eelkõige praktilistest kaalutlustest. Seda, et ta ilma taotluseta ei sekku, oleks ta võinud ikka öelda. Oli arvamus, et kohtunik oleks võinud partii katkestamiseks ümbriku lauale panna. Kuivõrd poisid vaevalt partiid katkestada tahtsid, olekski mäng otsa saanud.
Oli ka selline soovitus: Kohtunik oleks võinud kellad seisata ja öelda mängijatele, et kui üks neist järgmise 5 minuti jooksul viiki pakub, siis paaritakse ta järgmiseks vooruks kui partii viigistanu, tema vastane aga kui partii võitja. Kui järgneks viikilepe, siis oleks tulemuseks muidugi viik. Nii ei takistaks see partii järgmise vooru paarimist ja alustamist, erandiks vaid kaks partiid.

Leidsin oma märkmetest, et analoogiliste juhtude kohta on 2004 sõna võtnud ka Prantsuse tippkohtunik Escafre. Tema arvates võiks kohtunik lähtuda artiklist 13.2 (kohtunik tegutseb võistluse huvides). Kui 50 käiku täis või seis 3 korda kordunud, aga mängija ei oska viiki nõuda, võiks näiteks öelda, et kui nüüd 15 käiguga matti ei pane, on tulemuseks viik. Küllap on need siiski suvalised lahendused.

Muide kunagi kui meil veel NSVL koodeks kehtis, võis kohtunik viigi fikseerida 50 käigu täitumisel ka ilma mängija taotluseta (tollane art. 9.3). Seda on rõhutanud enda koostatud metoodilises juhendis ka tollane kohtunikekogu esimees Lev Abramov: "Mõlemad võivad soovida võitlust jätkata, aga kohtunik langetab oma otsuse automaatselt". Need ajad on aga möödas.

Ei saanudki aru, milline täpselt oli ajakontroll, s. t. mitu sekundit iga käiguga lisandus. Kohtunik oleks pidanud ikkagi mängijatelt partii üleskirjutamist nõudma. Kommentaarides öeldi, et FIDE reeglite järgi võis kohtunik kirjutamist nõuda, USA reeglite järgi mitte. Minu arust on FIDE koodeksi art. 8.4 ja USA koodeksi art. 15 mõttelt ühesugused (kui iga käiguga lisandub vähemalt 30 sekundit, tuleb kirjutada lõpuni, muidu võib kirjutamise 5 minutit enne lõppu pooleli jätta). Aga ehk on seal ka selleks vaja vastase taotlust.
Lembit