Reegleid ei muudeta

Viimases Chesscafes selgitatakse küsimust, kas mängijal on õigus partii ajal pöörduda kohtuniku poole reegleid puudutavate küsimustega (üks ukraina FA toob näiteks, et mängija ei tea viigi pakkumise täpset korda)või kasutada koodeksit ja teisi ametlikke dokumente. RC esimees leiab, et koodeks peab alati võistlustel olema, kasvõi kohtuniku laual (ise pole ma kunagi voorule koodeksita läinud, kuigi enda arvates seda enam-vähem tunnen). Igal mängijal on õigus seda lugeda. Sama võib öelda ka teiste FIDE ametlike dokumentide kohta. Loomulikult peab ka kohtunik vajadusel reegleid selgitama.

Ühe inglise maletaja arvates on liiga karm koodeksi art. 6.9, mis käsitleb ajaületusi. Teatavasti öeldakse selles: "Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmägija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga."
Inglase toodud näites laseb must aja üle ja valge taotleb võitu, mis tegelikult oleks võimalik vaid siis, kui must oma kuninga nurka viiks, muudaks oma etturi ratsuks ja blokeeriks siis sellega kuninga väljapääsutee. Reeglit tuleks ikka tõlgendada nii, et see ei viiks absurdini, nagu matiseisu konstrueerimine toodud näites. Varem koodeksis kasutatud väljend "kõige oskamatuma mänguga" olnud siiski parem. See tähendas, et oma malendeid lubataks küll lüüa, aga teadlikult kooperatiivmatile ka ei minda. Väljapääsuna pakutakse koodeksilause lõppu kirjutada "ilma et mängija muundaks oma etturit".

Kui vaadata Gijsseni vastust, siis tundub, et paranduse läbiminekuksv siiski lootust pole. Kui nooleke langeb, peab kohtunik kindlaks tegema, kas mängijal on matistamisvõimalus olemas ja seejuures arvesse võtma ka igasuguseid etturi muundamise võimalusi. Eelkõige on ajaületus ikkagi kaotus. Geurt toob näitena seisu, mis tema juhitud turniiril kord laual oli.
Valged: Ke1, Ea6 (2). Mustad: Kg3, Vc5, Re3, Ee5 ja g5 (5).
Must ületas aja ja sai kaotuse. Muide hiljem teatas Gijssen, et laua taga olid siin vastamisi Kasparov ja Karpov (välkpartii Brüssel 1987).

Hiljuti olevat ta saanud Mehhikost tabeli, mis näitab olukordi, kus kohtunik peab noolekese langemisel lugema partii viigiks. Selle leiab siis viimasest Chesscafest. Siinkohal seda ära tooma ei hakka, sest minu arust pole põhimõttelist vahet ühe india kohtuniku poolt juba aastaid tagasi koostatud tabeliga, mille leiab minu 28.
VIII tekstist Aeg on üle.

Üks hollandlane tõstatab küsimuse, et korduvad viigipakkumised on koodeksis väga ebamääraselt reguleeritud. Koodeksi art. 12.6 teatavasti ütleb: "Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ... ülemäärased (originaalis unreasonable) viigipakkumised...".
Kõigepealt pole sellesse lausesse kerge leida sobivat sõna. "Ülemäärane" on eesti keeles vaid üks võimalikest variantidest. Geurti arvates võiks inglise keeles seista ka disturbing, inconvient, annoying, bothering või distracting. Olulisem on muidugi sisu.

Küsimuse tõstataja arvates ei paku korralikud mängijad viiki, kui millegipärast usuvad, et vastane mängib võidule. Ning kui vastane lükkab pakkumise tagasi, siis ei pakuta seda samas partiis uuesti, kui vastane pole ise vahepeal viiki pakkunud. Erand olevat vaid siis, kui teie vastasele on võit väga vajalik ja ta läheb riskiga liiga kaugele, teie aga ei taha sellest kasu lõigata. Ehk võiks järjestikused viigipakkumised koodeksiga selgelt keelata? Aga ehk on ka ainult üks viigipakkumine ülemäärane? Näiteks kui teil on selge viigiseis, aga viimasele käigule jäänud vaid 1-2 sekundit. Vastane pakub korrektselt viiki, aga ometi on see piirav häirimine, et ületaksite aja.

Geurti arvates on kõik väga individuaalne. Üht mängijat korduvad viigipakkumised häirivad, teist mitte. Kui keegi lühikese aja jooksul teile kaks korda viiki pakub, võib pöörduda kohtuniku poole, et see vastast informeeriks: ei enam mingeid viigipakkumisi. Kui vastane pakub viiki korrektselt, siis ta kell käib. Kohtunikul on nii väga raske otsustada, kas viigipakkumine on ülemäärane või mitte. Kui kohtunik leiab, et on, võib ta rakendada art. 13.4 ettenähtud karistusi.
Aga ka viigipakkumisi piirava artikli muutmist ette näha pole.
Lembit