Seekord Viimsis

Toetusühingu kiirturniiride sari jätkus sedapuhku Viimsis. Üsna normaalne turniir. 62 mängijat,kolm suurmeistritki nende hulgas. Korralduse poolest probleeme polnud. Kõigil laudadel pealegi DGT kellade moodne variant, mis toimis kenasti. Ainult ühel kellal üks pool millegipärast ei käigustunud. Kohtunike ülesandeks siis vaid eelkõige hoolitseda, et iga vooru järel kõik tulemused korrektselt kirja saaks ja järgmise vooru paarid seinale üles. Poole päeva pealt hakkasin juba igatsema mingite probleemide järele. Ega neid õieti tulnudki.

Mööda minnes nägin pisiprobleemi seoses ühe malendi puudutamisega. Üks pool oli oma käigu juba teinud, mitte aga veel sooritanud (s. t. kell oli veel vajutamata). Kui teine pool nüüd mingit nuppu puudutab, kas see toob siis kaasa käimiskohustuse? Kindlasti toob, sest koodeksi avaartikli järgi on mängija käigul niipea, kui vastasmängija käik on tehtud.

Kusagil oli segadus laua taha istumisega. Ega seal kõik omavahel üksteist tundnud. Kahel üsna lähestikku oleval laual olid avaminutitel kaks kohta veel tühjad (lubatud hilinemisaeg on selles sarjas 7 minutit). Kui üks mees tuli, istus ta vale laua taha ja oli selleks ajaks, kui viimanegi saabus, jõudnud seal juba trobikonna käike teha. Kuivõrd aega oli kulunud vaid mõni minut, polnud mul muidugi midagi selle vastu, kui kumbki mees endale õige partneri vastu sai.

Ühel viimasel ajal vähe mänginud mehel hilines korraks mobiil. Ega see vist eriti kedagi seganud, kuigi üks repliik "Laulab!" kellegi poolt järgnes. Jätsin kaotuse panemata, sest juhend mulle niisuguse õiguse andis.

Oli veel üks juhtum, mida ma vahetult ei näinud ja kuivõrd asja lahendas ära minu kolleeg ning tema otsuse vastu ei protesteeritud, siis polnudki mul partiiga otsest tegemist. Põhimõtteliselt oli aga asi selline. Must jättis oma kuninga tulle ja tegi seega määrustevastase käigu, aga siis ei märganud ka valge tekkinud olukorda ja tegi hoopis mingi muu käigu, taotlust määrustevastasuse kohta esitamata. Määrustevastane käik annab süüdlase vastasele teatavasti kaks lisaminutit.
Aga kui eksivad mõlemad? Kes siis peaks need lisaminutid saama? Küsisin mitme kaasamänginud kohtuniku käest ja vastused olid erinevad. Ausalt öeldes, ega mul endalgi päris surmkindlat seisukohta polnud. Enda lohutuseks leidsin aga koju jõudnult oma väljakirjutusi uurima hakates, et ega needki, kes peaksid reeglite õige rakendamise eest hea seisma, näi palju targemad olevat.

Jälgisin nimelt Chesscafed, kus kohtunike rubriiki toimetab teatavasti reeglite komisjoni esimees. Siinkohal mõned tsitaadid ajast, kui meie veebilehte veel polnud.
Halkidikis 2001 otsustas RC üksmeelselt, et kohtunik ei tohi määrustevastaste käikude puhul sekkuda (jutt on kiirmalest), kui ainult tema sellist käiku märkas. Föderatsioone paluti see edastada kohtunikele. Vaja on ühe mängija taotlust (IX 2001).
Kiirmales tuleb taastada seis enne määrustevastast käiku, kui see avastatakse partii jooksul (XII 2002).
Võimatute seisude kohta koodeks ei ütle, mida sel juhul teha. Võimalik oleks olnud teisele mängijale 2 minuti lisamine (IX 2003). Nii meie turniiril tehtigi. Ühes Taani kiirpartiis nõudsid mängijad kummalegi 2 minutit, kohtunik ei andnud kummalegi.

Kiirmales nõuab kohtunik taotlust. Karistatakse ainult seda, kes tegi viimase määrustevastase käigu: vastane saab 2 lisaminutit (I 2006).
Tagasi minna seisu juurde enne esimest määrustevastast käiku ja siis otsustada, kumba mängijat karistada. Kas mõlemat või seda, kes tegi esimese määrustevastase käigu. Tuleks ehk karistada mõlemat ja anda kummalegi 2 minutit juurde, kuigi see ei näi karistusena (VI 2006).
Kaht järjestikust määrustevastast käiku ei saa olla (IX 2006).

Nii et järgigem koodeksit ja kui see meile täpseid juhiseid ei anna, siis toimigem oma parima arusaama järgi.
Lembit