Puudutatud - käidud

Ühel Saksa internetilehel arenes eelmisel nädalal mõttevahetus kiirmalereeglite rakendamise kohta ja seda eriti noorteturniiridel. Nädalaga kogunes 50 mõtteavalduse ümber. Arutluseks ajendi andnud näited olid üsna tavalised.
Ühes partiis tahtis must kusagil 15 käigu kandis vangerdada. Mustal olid aga algseisus kuningas ja lipp oma kohad ära vahetanud. Mängija vahetas need lihtsalt õigesse asendisse tagasi ja tegi siis 0-0. Valge aga ütles, et keset partiid ei saa malendite asendit muuta (piir on kolm käiku, tavamales on teatavasti asjad teisiti). Nüüd pani must nupud tagasi ja tegi siis lühikese vangerduse liputiivale (Kd8-b8). Jällegi polnud valge asjaga päri. Kutsusid siis kohtuniku. Must polnud ise algseisu peale pannud, aga kohtunik ütles enne igat vooru, et kotrollitagu malendite asendit ja kellanäite.

Kohtunik muidugi ütles, et kuningat ja lippu tagasi vahetada ei tohtinud ning et valel väljal seisva kuningaga vangerdada ei saa. Nii ei jäänudki mustal muud üle kui teha puudutatud kuningaga mingi muu käik. Oli küll neiidki, kes leidsid, et laual oleva algseisu õigsuse eest peaksid vastutama mõlemad ja et partii oleks võinud lasta uuesti mängida, aga reeglid on reeglid.

Teises partiis lõi poiss odaga vastase ratsu. Oli aga kätte võtnud hoopis teist värvi väljadel liikuva oda ja löönud sellega. Rangelt reeglite järgi toimides oleks tulnud nüüd käia selle odaga, mida puudutati, aga art. 4.3 lisab ühe sõna juurde "kui käigul olev mängija meelega puudutab..." Partiid jälginute arvamused olid jagunenud enam-vähem pooleks, kohtunik lubas ratsu lõpuks lüüa teise odaga. Aga muidugi jääb otsustamine sellega, mis on meelega ja mis mitte, üsna raskeks.

Näis, et üsna mitmed arutlejad olid lasknud end mõjutada Geurt Gijsseni poolt vaadeldud analoogilisest näitest ühelt seenioride MM-lt (ka meie 24.VIII Üsna elementaarsest). Seal seisid valged vankrid c1 ja d1, must vanker d5. Valge üritas musta vankrit lüüa c1 olnud vankriga. Sealgi oli kohtunik protestidele vaatamata lubanud kasutada löömiseks seda vankrit, mida ei puudutatud. Geurt kiitis selle tegevuse heaks.

Nüüd oli arutlejate seas mitmeid, kes leidsid, et küsimus "meelega või kogemata" võiks tõusta päevakorda vaid nende mängijate puhul, kes on juba jõudnud teatud tasemeni. Noorte partiides polevat sellist arutlust vaja, seal peaks rakendama lihtsat reeglit "puudutatud - käidud". Vaevalt võiks asju selgemaks teha ka pakutud formuleering "Kui on tegemist ilmse eksitusega, võib käiku korrigeerida."

Minu arust pole erinevate mängutasemete jaoks erinevaid reegleid vaja. See muudaks asja veel keerukamaks. Samas olukorras ei tohiks erinevaid otsuseid teha. Las puutuvad nooredki reeglitega kokku sellistena, nagu need on. Põhireegliks jääb ikka "puudutatud - käidud". Mittekäimine puudutatud malendiga on ikkagi vaid erand ja erandiks peab see ka jääma. Millal seda võib teha, oleneb kohtunikust ja tema otsustusvõimest.

Muide toodi arutluse käigus absurdne näide, kuidas võiks üritada kergelt punkti saada. Käite 1. e4 e5 2.Lh5 ja lükkate seejuures nagu kogemata vastase kuninga ümber (kuidas seda küll usutavalt teha?). Kui must ei ütle nüüd "kohendan", vaid tõstab lihtsalt kuninga püsti, siis nõuate, et ta käiks kuningaga ja ongi matt kohe käes.
Lembit