Veel Chesscafest

Ka viimases Chesscafes tehti mitmeid ettepanekuid malekoodeksi täiendamiseks ja parandamiseks ning ka seekord oli reeglite komisjoni esimehe seisukoht eitav. Ühe hollandlase arvates peaks karistuste määramisel mitte arvestama olukorda laual ja ümbrust, vaid lähtuma ikka süüteo tõsidusest. Nii leiab ta, et art. 7.4b peaks kolmanda määrustevastase käigu tegemisel, kui vastasel matistamispotentsiaal puudub, süüdlane ikkagi saama kaotuse, ainult vastane saaks viigi (seega lõpeks partii 0,5:0 mitte 0,5:0,5 nagu koodeksis praegu).

Geurt leiab, et eristada tuleb kaht liiki määrusterikkumisi: ühed, mis olenevad seisust laual nagu toodud juhtumis, teised on aga seoses mängija halva käitumisega. Ega mängija ju tavamales üldiselt sihilikult määrustevastast käiku tee, igatahes mitte seisudes, kus ta partiid mistahes määrustepäraste käikude seeriaga kaotada ei saaks. Nii poleks kaotuse fikseerimine õige.
Teist liiki määrusterikkumiste hulka kuulub näiteks mobiilihelin. See toob kaotuse, mis aga automaatselt ei lisa vastasele punkti. Kohtunik otsustab alles pärast seisu vaatlemist, kas matiseis on võimalik, nii et võib punkti anda.

Väike vastuolu on leitud artiklis 5.2a: "Partii lõpeb viigiga, kui käigul oleval mängijal pole ühtki määrustepärast käiku..." Mind ennast pole selle artikli sõnastus häirinud, sest on ju selge, millega tegemist. Aga jah, kui partii on läbi, siis pole ju tõepoolest enam keegi käigul. Nii et see võiks ehk alata küll nagu eelmine alapunkt: "Partii lõpeb viigiga, kui on tekkinud seis..." Aga ega see tegelikult küll midagi ei muudaks.

Ja kus peaks koodeksis paiknema malendite kohendamisest kõnelev art. 4.2? Praegu on ta käigu tegemise artiklis. Peaks ta kolima määrusevastasuste artiklisse 7? Geurt ise tuleb välja seisukohaga, et kogu artikkel 4 on seoses mängijate käitumisega ja võiks leida endale koha hoopis turniirimäärustes. Aga samal ajal on see ka kasvõi puudutatud malendi osas väga oluline. Nii et Geurt lubab asja RC liikmetega veel arutada.

Mida võiksime aga viimasest Chesscafest veel teada saada?
- Et iga partii tuleb käik-käigult üles kirjutada võistluseks ettenähtud partiiprotokollile (art. 8.1). Ei koodeks ega turniirimäärused näe ette, kui suured peaksid protokollid olema ja mitu käiku neile ära mahtuma. Vastasele oma protokolli näitama ei pea, tema eest võib seda isegi varjata (kohtuniku eest küll mitte).

-Selget reeglit, mis keelaks mängulaua taga söömise või joomise, pole olemas. On aga üldreeglina art. 12.6 "Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada." Kui tunnete, et vastane teid häirib, pöörduge kohtuniku poole. Tema peaks võtma vajalikud meetmed. Joomine pole tavaliselt probleemiks, söömine võib seda küll olla.

- Kui vastane korralikult käike ei kirjuta, võite pöörduda kohtuniku poole (aga kuidas seda küll teha, kui vastase protokolli ei näe?). Aga muidugi peab kohtunik ise aeg-ajalt kontrollima, kas mõlema protokollis on ühesugune käikude arv. Vajaduse korral võib ta sekkuda ja öelda mängijatele, et nad oma protokollid korda teeksid.
Lembit