Nüüd siis prantslaste viimaste kohtunikueksamite teine pool. Ajakontrolliks on nende küsimuste jaoks nagu viimasel BEKO turniirilgi 1 tund partiile. Varem loeti seda kiirmaleks, nüüd tavamaleks.
-
1. Missugune on selle kontrolli ekvivalent Fischeri süsteemis? -
Prantsuse reeglite järgi on ekvivalendiks 50 minutit partiile ja 10 sekundit käigule.
2. Näete, et üks mängijaist ületab aja, aga vastane ei ütle midagi. -
Fikseerite kaotuse (art. 6.8, 6.2, 6.3).
3. Ühe mängija telefon teeb häält. Mängija lülitab selle välja, öeldes, et telefon signaliseeris, et patarei on tühjaks saanud. -
Koodeksi järgi tuleb panna kaotus, kui turniiril pole kehtestatud mingeid erireegleid (art. 12.3b).
4. Mängija puudutab oma lippu ja vastase etturit (etturi löömine oleks määrustepärane käik, kuid kaotaks lipu), siis aga muudab oma arvamust ja paneb lipu teisele väljale, öeldes, et pole seda ju veel käest lahti lasknud. -
Ettur tuleb lipuga lüüa, sest "kohendan" ju ei öeldud (art. 4.3c).
5. Mängima on jäänud viimased kaks mängijat, ühel on laual vaid kuningas, teisel on lisaks veel oda. -
Fikseerite viigi (art. 5.2b, 9.6).
6. Partii lõppedes ei taha üks mängija ära anda oma partiiprotokolli originaali. Ütleb, et tahaks selle endale jätta, kuna koopia pole loetav. -
Originaal tuleb ära anda (art. 8.3). Mängijal võib soovitada protokoll ümber kirjutada.
7. Mängija pakub vastasele viiki. See ütleb, et nüüd otsustab Prantsuse Maleliit, kas võib viiki pakkuda. -
Maleliit on neil keelanud teatud võistlustel viigipakkumise. Sellise võistluse kohta pole aga nendes otsustes mingit vihjet.
8. Mängijal jääb aega 4 minutit. Kas ta peab partiid märkima? Vastasel on jäänud 7 minutit. Kas tema peab kirjutama? -
Kui on jäänud alla 5 minuti, võib märkimise lõpetada, 7 minuti omaja aga peab kirjutama (art. 8.4).
9. Mängija tuleb teilt nõudma viigi fikseerimist seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kuidas peab ta oma taotluse esitama? Kuidas otsustate viigi fikseerimise? -
Käigul olev mängija peab oma otsuse protokolli kirjutama ning ütlema kohtunikule, et kavatseb nii käia. Kohtunik kontrollib kordumist teisel laual. Kui taotlus on õige, fikseerib ta viigi, kui mitte, annab ta vastasele 3 minutit aega juurde ja laseb partiid edasi mängida (art. 9.2, 9.5).
10. Mängija küsib teilt, kas ta võib minna oma auto parkimistasu maksma. -
Kohtunik otsustab (art. 12.2).
Ongi kõik. Muidugi on neil veel märksa raskem eksam UV1.
Istanbuli maleolümpia alguseni jääb veel üle kahe kuu, aga esimene tüli on juba puhkenud kohtunike kutsumise ümber. Türgi Maleliidu president Yazici, kes on ka üks viiest FIDE asepresidendist (põhikirja järgi peaks neid küll olema vaid kaks), teatas, et 7 maa kohtunikud tegutseda ei saa, sest need maad on oma pretensioonidega kahjustanud FIDE finantshuve. Need maad aga on Prantsusmaa, Saksamaa, Śveits, Ukraina, USA, Gruusia ja Inglismaa, kus kokku paiknevat kolmandik maailma registreeritud mängijatest ja kus loomulikult on ka rohkesti kogenud kohtunikke. Meie maleliidu suhted FIDE-ga näivad olevat head, nii et Eesti parima kohtuniku Margit Brokko-Olde tegutsemist olümpial ei sega miski. Juhtivate tegelaste hulgas on seegi kord küllalt palju neid, kellega juba eelmise sajandi lõpul oli võimalus kokku puutuda. Peakohtunikuks on kohtunikekogu esimees Nikolopoulus ise.
Lembit
pühapäev, 17. juuni 2012
kolmapäev, 13. juuni 2012
Küsivad prantslased
Tavapäraselt peeti Prantsusmaal kevadisi kohtunikueksameid. Aega oli nagu ikka 2 tundi ja vastustelt oodati põhjendamist. Täna vaatame eksami esimest poolt, kus oli vaja ette kujutada, et toimite kohtunikuna turniiril, kus mõtlemisajaks poolteist tundi, millele pärast 40. käiku lisandub veel 30 minutit. Kogu aeg on iga käiguga 30 sekundit ajalisa. Niisiis:
1. Turniiri juhendis on kirjas: "Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 30 minutit pärast mänguaja algust, kaotab partii." Üks mängija hilineb 35 minutit, tema vastane on aga valmis mängima. Mida teha?
Fikseerin kaotuse, vastasest asi ei olene (art. 6.6a).
2. Turniir toimub Prantsusmaal, võistlusjuhendis pole aga märgitud, millal hilineja kaotab. -
Prantsuse reeglite järgi on individuaalturniiridel lubatud hilineda 30 minutit. Eestis kehtib üldiselt nulltolerants, kuigi võistlusjuhendis või reglemendis märgituna võib rakendada ka 15-minutilist hilinemisaega (art. 6.6).
3. Partii algab nii, et valge kuningas ja lipp on oma asukoha ära vahetanud. Tehtud on juba mitu käiku, kui mängijad teie poole pöörduvad. - Alustame uut partiid (art. 7.1a).
4. Kaks mängijat on hakanud mängima vastupidiste värvidega. Jällegi on partii algusest mitu käiku möödas. - Kohtunik otsustab, mida teha (art. 7.2).
5. Märkate, et üks mängija kirjutab käigu üles enne selle tegemist malelaual. -
Ütlen, et nii ei tohi. Jälgin seda mängijat ka edaspidi (art. 8.1).
6. Üks mängija ütleb teile, et tema arvates ei lisa kell iga käiguga ettenähtud 30 sekundit. -
Kontrollin ja kui tõepoolest lisasekundeid ei tule, siis korrigeerin programmi ja annan mängijale täiendavat aega (art. 6.10).
7. Üks mängija viib oma etturi 8.reale ja vajutab kohe seejärel kella. -
Panen lauale seisu enne määrusevastasust ja lisan vastasele täiendavalt 2 minutit (art. 3.7e, 7.4).
8. Mängijal jääb aega 3 minutit, kui ta partii üleskirjutamise lõpetab. -
Ütlen talle, et tuleb kirjutada, sest iga käiguga lisandub ju 30 sekundit (art. 8.4).
9. Mängija mõtleb oma käiku, kui vastane talle viiki pakub. Käigul olev mängija küsib teilt, kas see pakkumine kehtib. - Kehtib küll, kuigi see ei vasta art. 12.6 nõuetele (art. 9.1b).
10. Valged teeevad oma 40. käigu, nii et aega jääb veel mõni sekund. Kui kella vajutatakse, tekib ekraanile näit 0:00. Mida teete? -
Selline näit tähendab mõtlemisaja lõppemist. Fikseerin kaotuse, sest 40. käik jäi sooritamata, kui just selle käiguga ei tekkinud lauale mati- või patiseisu (art. 6.2a, 6.7a).
Saime ju hakkama, eks? Midagi keerulist seekord polnud.
Lembit
1. Turniiri juhendis on kirjas: "Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 30 minutit pärast mänguaja algust, kaotab partii." Üks mängija hilineb 35 minutit, tema vastane on aga valmis mängima. Mida teha?
Fikseerin kaotuse, vastasest asi ei olene (art. 6.6a).
2. Turniir toimub Prantsusmaal, võistlusjuhendis pole aga märgitud, millal hilineja kaotab. -
Prantsuse reeglite järgi on individuaalturniiridel lubatud hilineda 30 minutit. Eestis kehtib üldiselt nulltolerants, kuigi võistlusjuhendis või reglemendis märgituna võib rakendada ka 15-minutilist hilinemisaega (art. 6.6).
3. Partii algab nii, et valge kuningas ja lipp on oma asukoha ära vahetanud. Tehtud on juba mitu käiku, kui mängijad teie poole pöörduvad. - Alustame uut partiid (art. 7.1a).
4. Kaks mängijat on hakanud mängima vastupidiste värvidega. Jällegi on partii algusest mitu käiku möödas. - Kohtunik otsustab, mida teha (art. 7.2).
5. Märkate, et üks mängija kirjutab käigu üles enne selle tegemist malelaual. -
Ütlen, et nii ei tohi. Jälgin seda mängijat ka edaspidi (art. 8.1).
6. Üks mängija ütleb teile, et tema arvates ei lisa kell iga käiguga ettenähtud 30 sekundit. -
Kontrollin ja kui tõepoolest lisasekundeid ei tule, siis korrigeerin programmi ja annan mängijale täiendavat aega (art. 6.10).
7. Üks mängija viib oma etturi 8.reale ja vajutab kohe seejärel kella. -
Panen lauale seisu enne määrusevastasust ja lisan vastasele täiendavalt 2 minutit (art. 3.7e, 7.4).
8. Mängijal jääb aega 3 minutit, kui ta partii üleskirjutamise lõpetab. -
Ütlen talle, et tuleb kirjutada, sest iga käiguga lisandub ju 30 sekundit (art. 8.4).
9. Mängija mõtleb oma käiku, kui vastane talle viiki pakub. Käigul olev mängija küsib teilt, kas see pakkumine kehtib. - Kehtib küll, kuigi see ei vasta art. 12.6 nõuetele (art. 9.1b).
10. Valged teeevad oma 40. käigu, nii et aega jääb veel mõni sekund. Kui kella vajutatakse, tekib ekraanile näit 0:00. Mida teete? -
Selline näit tähendab mõtlemisaja lõppemist. Fikseerin kaotuse, sest 40. käik jäi sooritamata, kui just selle käiguga ei tekkinud lauale mati- või patiseisu (art. 6.2a, 6.7a).
Saime ju hakkama, eks? Midagi keerulist seekord polnud.
Lembit
pühapäev, 10. juuni 2012
Kolmas BEKO
Mullu olin BEKO turniiri viimasel päeval hoopis mõtteduubli võistlustel, sest nende kutse tuli varem. Oleksin tänagi võinud hoopis Rakveres olla, aga Vabaettur tegutses seekord õigeaegselt. Üsna palju eelregistreeritud mängijaid jäi tulemata, nii et laudade taha sai neid vist 84. Aga piisas nendestki malemaja kõigile kolmele korrusele. Formaalselt olin jällegi peakohtunik, aga põhilise töö tegid Vabaetturi enda inimesed ära. Muidugi tegin iga vooru ajal paar korda tähtsa näoga ringkäigu ka kolleegide juurde ja uurisin, kas kõik läheb normaalselt. Paistab, et läks küll ja keegi midagi ei kurtnud. Ainus kaebus, mis mul teistes gruppides lahendada tuli, oli vist ühe väikese mängija pöördumine, et talle on eelmise vooru viigi asemel tabelisse võit kirjutatud ja nüüd tuleb tal tugevama vastasega mängida. Asi sai korda.
Oluline oli enne turniiri kokku leppida nendes reeglipunktides, kus korraldajail ja kohtunikel on manööverdamisvõimalus ning seda peakorraldaja Igoriga tegingi. Hilineda lubasime esimesel päeval, kui mängisime kiirmalet, 10 minutit, kahel viimasel päeval 15. Tegelikult olivahetu d peaaegu kõik eranditult täpselt laudade taga. Määrustevastaste käikude puhul andsime vastastele lisaaega ainult siis, kui neil oli jäänud alla 5 minuti aega. Mobiilihelina puhul üldreeglina muidugi kaotus, aga jätsime endale siiski mingi erandite tegemise võimaluse. Viimast kaht reeglit mul küll praktikas vaja ei läinud. Enne esimest vooru rõhutasin mängijatele tava- ja kiirmale erinevusi: kiirmales on kohtunike sekkumine minimaalne. Rõõmustas mind treenerite elav huvi reeglite vastu. Nii pidin enne turniiri üsnagi mitmetele küsimustele vastama.
Kaks erinevat kontrolli on teoreetiliselt põhjendatud. Śveitsi süsteemis mängivad ju avavoorudes üsna ebavõrdsed vastased. Küll aga meie küllalt väikese mängijate arvu juures läksid sageli juba kolmandas voorus konkurendid kokku.
Minu enda vahetu hoole all oli seegi kord kõige vanemate rühm. Selles juba osati mängida ja tunti reegleidki, nii et minu sekkumist vaja polnud. Omapärane oli, et kuna tüdrukuid oli vähe, siis panime nad poistega koos mängima. Ja mängisid hästi. Oli isegi voor, kus nad poisse 3:0 võitsid ning Anaid sai üldvõidu nii, et alistas kõik 6 vastaseks olnud poissi, kaotades vaid oma õele.
Ainult partiiprotokolli kirjutamisest püüdsid mõned mängijad algul hoiduda (esimesel päeval seda ju niikuinii vaja polnud), väites kasvõi et pastakat pole. Aga selleks olin valmistunud. Nii oli mu kõige tähtsamaks tööks vist jälgida, et saaliuks korralikult kinni oleks, sest ikka ja jälle tahtis see lahti minna. Kuivõrd aga alumistel korrustel treenereid ja lapsevanemaid saali ei lastud ning ka partii lõpetanud saadeti sealt võimalikult kohe välja, siis oli eesruumides küllalt kärarikas.
Hommikul alustasime voorudega küllalt vara ja üks linnast väljas elav poiss magas ühe vooru sisse. Vastane sai loomulikult tabelisse mänguta punkti. Ta oli aga üsna üllatunud, kui arvuti talle viimaseks vooruks jälle sama vastase andis. Pidin siis talle meie kohtunike käsiraamatust tõlkima: Samad mängijad kohtuvad omavahel vaid ühel korral. On võimalik paarida uuesti, kui partiid tegelikult ei toimunud. Nii saadigi ühe vastase vastu kaks punkti.
Üldiselt aga läks tänu noorematele kolleegidele tänavugi asi korda. Rakveres oleks mul muidugi raskem olnud.
Lembit
Oluline oli enne turniiri kokku leppida nendes reeglipunktides, kus korraldajail ja kohtunikel on manööverdamisvõimalus ning seda peakorraldaja Igoriga tegingi. Hilineda lubasime esimesel päeval, kui mängisime kiirmalet, 10 minutit, kahel viimasel päeval 15. Tegelikult olivahetu d peaaegu kõik eranditult täpselt laudade taga. Määrustevastaste käikude puhul andsime vastastele lisaaega ainult siis, kui neil oli jäänud alla 5 minuti aega. Mobiilihelina puhul üldreeglina muidugi kaotus, aga jätsime endale siiski mingi erandite tegemise võimaluse. Viimast kaht reeglit mul küll praktikas vaja ei läinud. Enne esimest vooru rõhutasin mängijatele tava- ja kiirmale erinevusi: kiirmales on kohtunike sekkumine minimaalne. Rõõmustas mind treenerite elav huvi reeglite vastu. Nii pidin enne turniiri üsnagi mitmetele küsimustele vastama.
Kaks erinevat kontrolli on teoreetiliselt põhjendatud. Śveitsi süsteemis mängivad ju avavoorudes üsna ebavõrdsed vastased. Küll aga meie küllalt väikese mängijate arvu juures läksid sageli juba kolmandas voorus konkurendid kokku.
Minu enda vahetu hoole all oli seegi kord kõige vanemate rühm. Selles juba osati mängida ja tunti reegleidki, nii et minu sekkumist vaja polnud. Omapärane oli, et kuna tüdrukuid oli vähe, siis panime nad poistega koos mängima. Ja mängisid hästi. Oli isegi voor, kus nad poisse 3:0 võitsid ning Anaid sai üldvõidu nii, et alistas kõik 6 vastaseks olnud poissi, kaotades vaid oma õele.
Ainult partiiprotokolli kirjutamisest püüdsid mõned mängijad algul hoiduda (esimesel päeval seda ju niikuinii vaja polnud), väites kasvõi et pastakat pole. Aga selleks olin valmistunud. Nii oli mu kõige tähtsamaks tööks vist jälgida, et saaliuks korralikult kinni oleks, sest ikka ja jälle tahtis see lahti minna. Kuivõrd aga alumistel korrustel treenereid ja lapsevanemaid saali ei lastud ning ka partii lõpetanud saadeti sealt võimalikult kohe välja, siis oli eesruumides küllalt kärarikas.
Hommikul alustasime voorudega küllalt vara ja üks linnast väljas elav poiss magas ühe vooru sisse. Vastane sai loomulikult tabelisse mänguta punkti. Ta oli aga üsna üllatunud, kui arvuti talle viimaseks vooruks jälle sama vastase andis. Pidin siis talle meie kohtunike käsiraamatust tõlkima: Samad mängijad kohtuvad omavahel vaid ühel korral. On võimalik paarida uuesti, kui partiid tegelikult ei toimunud. Nii saadigi ühe vastase vastu kaks punkti.
Üldiselt aga läks tänu noorematele kolleegidele tänavugi asi korda. Rakveres oleks mul muidugi raskem olnud.
Lembit
kolmapäev, 6. juuni 2012
Sakslaste lehtedelt
Heitsin taas pilgu sakslaste internetilehtedele. Ühel neist oli üsna elavalt (selleks hetkeks 18 sõnavõttu) arutatud, kuhu peaks pärast partii lõppu kuningad asetama, et hilisematel vaatajatel oleks selge, kuidas partii lõppes. Liiati ütleb uute turniirimääruste art. 11.e Pärast partiid asetavad kohtunik või mängijad kuninga(d) laua keskele partii tulemuse märkimiseks ja siis panevad malendid kohale.
Ega sealgi teisiti toimita kui meil. Kui valge võidab, paneme valge kuninga e4, vastupidise tulemuse korral musta kuninga e5, viigi puuhul seisavad kuningad väljadel e4 ja e5 vastamisi. Teised malendid tuleks algseisu tagasi panna. Lihtne ja selge, eemaltki hästi näha.
Ainult siis, kui partii automaatselt arvutisse läheb, ei taha selline lihtne moodus sobida. Kui valge kuningas asetada e4 ja partii lõpul ta seisis d4, siis võib arvuti seda tõlgendada lihtsalt käiguna Kd4-e4, mitte tulemuse fikseerimisena. Niisiis tuleb valge võidu korral panna kuningad valgetele väljadele e4 ja d5, musta võidu korral mustadele d4 ja c5, viigi puhul aga nii nagu tavaliselt e4 ja e5. Igal juhul on tegemist seisudega, mis partiis esineda ei saaks (kuningad kõrvuti väljadel). Niisiis ei midagi uut.
Teisel lehel püüab üks kohtunik selgusele jõuda, kas ta ikka tegi õige otsuse. Välkpartii. Mõlema mängija kellal jooksevad viimased sekundid, tema jälgib kelli. Valge kellal saabki aeg otsa, must hüüab "Zeit!" (aeg). Z hüüdmise ajal olnud mustal veel 1 sekund aega, t ajaks oli aga ka musta aeg otsa saanud. Kohtunik andis mustale võidu.
Välgus teatavasti sõltuvad asjad sellest, kas tegemist on küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peab igal laual omaette kohtunik olema. Küllaldase järelevalve puhul ei piisa sellest, et me keset vooru ühe kohtuniku või tema abilise mingit partiid jälgima paneme, vaid see, kas rakendatakse küllaldast järelevalvet või mitte, peab olema selge juba vooru alguses.
Kui küllaldast järelevalvet pole, siis ei välk- ega ka kiirmales ühe noolekese langemisel kohtunik omal algatusel ei sekku. See ei tähenda muuidugi, et ta ei võiks tähelepanelikult jälgida malelaual ja kelladega toimuvat.
Antud juhul näib kohtuniku tegevus õige olevat. Omal algatusel ta partiisse ei sekkunud, vaid tegi seda alles pärast mustade taotlust ajaületuse kohta. Reeglite järgi oleks must küll pidanud kellad seiskama, aga pole kindel, kas selleks oleks sekundist piisanud. Kohtunik on kindel, et siis, kui must oma taotlust alustas, polnud tema aeg veel läbi. Sellest peaks piisama, sest tema ju otsustab.
Lembit
Ega sealgi teisiti toimita kui meil. Kui valge võidab, paneme valge kuninga e4, vastupidise tulemuse korral musta kuninga e5, viigi puuhul seisavad kuningad väljadel e4 ja e5 vastamisi. Teised malendid tuleks algseisu tagasi panna. Lihtne ja selge, eemaltki hästi näha.
Ainult siis, kui partii automaatselt arvutisse läheb, ei taha selline lihtne moodus sobida. Kui valge kuningas asetada e4 ja partii lõpul ta seisis d4, siis võib arvuti seda tõlgendada lihtsalt käiguna Kd4-e4, mitte tulemuse fikseerimisena. Niisiis tuleb valge võidu korral panna kuningad valgetele väljadele e4 ja d5, musta võidu korral mustadele d4 ja c5, viigi puhul aga nii nagu tavaliselt e4 ja e5. Igal juhul on tegemist seisudega, mis partiis esineda ei saaks (kuningad kõrvuti väljadel). Niisiis ei midagi uut.
Teisel lehel püüab üks kohtunik selgusele jõuda, kas ta ikka tegi õige otsuse. Välkpartii. Mõlema mängija kellal jooksevad viimased sekundid, tema jälgib kelli. Valge kellal saabki aeg otsa, must hüüab "Zeit!" (aeg). Z hüüdmise ajal olnud mustal veel 1 sekund aega, t ajaks oli aga ka musta aeg otsa saanud. Kohtunik andis mustale võidu.
Välgus teatavasti sõltuvad asjad sellest, kas tegemist on küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peab igal laual omaette kohtunik olema. Küllaldase järelevalve puhul ei piisa sellest, et me keset vooru ühe kohtuniku või tema abilise mingit partiid jälgima paneme, vaid see, kas rakendatakse küllaldast järelevalvet või mitte, peab olema selge juba vooru alguses.
Kui küllaldast järelevalvet pole, siis ei välk- ega ka kiirmales ühe noolekese langemisel kohtunik omal algatusel ei sekku. See ei tähenda muuidugi, et ta ei võiks tähelepanelikult jälgida malelaual ja kelladega toimuvat.
Antud juhul näib kohtuniku tegevus õige olevat. Omal algatusel ta partiisse ei sekkunud, vaid tegi seda alles pärast mustade taotlust ajaületuse kohta. Reeglite järgi oleks must küll pidanud kellad seiskama, aga pole kindel, kas selleks oleks sekundist piisanud. Kohtunik on kindel, et siis, kui must oma taotlust alustas, polnud tema aeg veel läbi. Sellest peaks piisama, sest tema ju otsustab.
Lembit
pühapäev, 3. juuni 2012
Mida teha viikidega?
Ühel Saksa lehel arutati viimastel päevadel küllalt tavalist juhtumit ühelt meeskonnavõistluselt. Liider kohtub oma lähima jälitajaga eelviimases voorus. Kui teine meeskond oleks võitnud, oleks tal olnud veel teoreetilisi võimalusi esikohale. See valis aga kergema tee ja kõik 8 partiid lõppesid kiirviikidega. Teistele meeskondadele see loomulikult ei meeldinud, aga mida teha? Esitada ametlik protest või tõstatada küsimus ebasportlikust käitumisest liidumaa järgmisel malekonverentsil? Peaaegu igal aastal korduvat seal midagi taolist.
Ega mingile kindlale seisukohale välja jõutudki. Kui ikka mehed on laua taga käinud, siis ei saa ju neid takistada viiki leppimast, kuigi otsus selle kohta võib olla tehtud ka meeskondade juhtkondade poolt. Mis siis, et viigid vormistatakse peaaegu üheaegselt.
Selliseid juhtumeid, nagu kirjeldas üks arutelus osalenu, juhtub muidugi haruharva. Neil olid sama klubi kaks meeskonda läinud omavahel kokku viimases voorus. Kõrgemasse liigasse pääsuks oleks I meeskond pidanud võitma 5:3. Tegelikult oli edukam hoopis II meeskond ja eesmärk jäigi täitmata.
Tavaliselt lõpeb muidugi sellistel juhtudel matś nii, nagu mängijatele vaja. Et seda vältida, tehakse loosimine selliselt, et ühe klubi kaks meeskonda kohtuksid omavahel turniiri esimesel poolel või isegi juba avavoorus. Aga loomulikult peab see olema juhendis kirjas.
Et vältida meeskondade kokkuleppeviike, on ka males proovitud kasutada jalgpalliga analoogilist punktisüsteemi: matśivõit 3, viik 1 ja kaotus 0 punkti. Pole vist küll õige, et kui matś peaks viigiga lõppema võitluslike mängude järel, siis meeskonnad karistada saaksid. Ka sakslaste mõttevahetuses toodi näiteks, et mingil võistlusel olevat nii paar aastat toimitud, siis aga tavapärase juurde tagasi pöördutud. Nii et ega probleemile vist lahendust olegi.
Leidsin oma märkmetest, et mõned aastad tagasi otsustanud kusagil Põhja-Saksas kaks meeskonda vormistada viigi ainsatki käiku tegemata. Kohtunikku asendasid kaptenid, kes selle ka fikseerisid. Hiljem leidis turniirijuht, et kuna koodeksi art. 9.1 lubab pakkuda viiki vaid pärast oma käigu tegemist, lõppes matś 0:0. Siis loeti aga sellest artiklist välja, et viigiettepanekut võib teha ükskõik millisel ajal mängu kestel ja selle võib vastu võtta. Algasid vaidlused selle üle, mida see mängu kestel ikkagi tähendab ja kas selleks piisaks vaid ühe mängija kohalolekust. Ega täie selguseni koodeksi rakendamises jõutudki, kuigi leiti, et turniirijuhi otsuse võib siiski lugeda õigeks, sest see saab tugineda artiklile 12.1 (malemängu maine kahjustamine).
Analoogilise juhtumi (2 meeskonna 8 viiki) Hollandi III liigas kohtunik fikseeris, aga sealse maleliidu juhatuse ametnik tegi sellest ikkagi 0:0. Millega seal protest lõppes, ei tea.
Vahetasime meile kunagise kolleegi Boris Postovskiga tema 75. sünnipäeva puhul. Kunagi oli ta üsna tuntud nõukogude maletegelane, nüüd aga esindab ta FIDE andmetel USA-d ja elab kusagil Massachusetsis. Vahepeal on ta saanud nii rahvusvaheliseks arbitriks kui ka FIDE vanemtreeneriks. Ingliskeelsele meilile sain siiski vastuse vene keeles. Meenutas 1980 Kislovodskis peetud Aleksandria - Ahmõlovskaja pretendentide matśi, kus ta oli minu asetäitjaks. Seal näisid talle küll kohalikud terviseveed olevat matśist tähtsamad. Siis oli ta just meistriks saanud, sest tuli NSVL tśempioniks kirimales. Vahepeal on aga mitukümmend aastat mööda läinud.
Lembit
Ega mingile kindlale seisukohale välja jõutudki. Kui ikka mehed on laua taga käinud, siis ei saa ju neid takistada viiki leppimast, kuigi otsus selle kohta võib olla tehtud ka meeskondade juhtkondade poolt. Mis siis, et viigid vormistatakse peaaegu üheaegselt.
Selliseid juhtumeid, nagu kirjeldas üks arutelus osalenu, juhtub muidugi haruharva. Neil olid sama klubi kaks meeskonda läinud omavahel kokku viimases voorus. Kõrgemasse liigasse pääsuks oleks I meeskond pidanud võitma 5:3. Tegelikult oli edukam hoopis II meeskond ja eesmärk jäigi täitmata.
Tavaliselt lõpeb muidugi sellistel juhtudel matś nii, nagu mängijatele vaja. Et seda vältida, tehakse loosimine selliselt, et ühe klubi kaks meeskonda kohtuksid omavahel turniiri esimesel poolel või isegi juba avavoorus. Aga loomulikult peab see olema juhendis kirjas.
Et vältida meeskondade kokkuleppeviike, on ka males proovitud kasutada jalgpalliga analoogilist punktisüsteemi: matśivõit 3, viik 1 ja kaotus 0 punkti. Pole vist küll õige, et kui matś peaks viigiga lõppema võitluslike mängude järel, siis meeskonnad karistada saaksid. Ka sakslaste mõttevahetuses toodi näiteks, et mingil võistlusel olevat nii paar aastat toimitud, siis aga tavapärase juurde tagasi pöördutud. Nii et ega probleemile vist lahendust olegi.
Leidsin oma märkmetest, et mõned aastad tagasi otsustanud kusagil Põhja-Saksas kaks meeskonda vormistada viigi ainsatki käiku tegemata. Kohtunikku asendasid kaptenid, kes selle ka fikseerisid. Hiljem leidis turniirijuht, et kuna koodeksi art. 9.1 lubab pakkuda viiki vaid pärast oma käigu tegemist, lõppes matś 0:0. Siis loeti aga sellest artiklist välja, et viigiettepanekut võib teha ükskõik millisel ajal mängu kestel ja selle võib vastu võtta. Algasid vaidlused selle üle, mida see mängu kestel ikkagi tähendab ja kas selleks piisaks vaid ühe mängija kohalolekust. Ega täie selguseni koodeksi rakendamises jõutudki, kuigi leiti, et turniirijuhi otsuse võib siiski lugeda õigeks, sest see saab tugineda artiklile 12.1 (malemängu maine kahjustamine).
Analoogilise juhtumi (2 meeskonna 8 viiki) Hollandi III liigas kohtunik fikseeris, aga sealse maleliidu juhatuse ametnik tegi sellest ikkagi 0:0. Millega seal protest lõppes, ei tea.
Vahetasime meile kunagise kolleegi Boris Postovskiga tema 75. sünnipäeva puhul. Kunagi oli ta üsna tuntud nõukogude maletegelane, nüüd aga esindab ta FIDE andmetel USA-d ja elab kusagil Massachusetsis. Vahepeal on ta saanud nii rahvusvaheliseks arbitriks kui ka FIDE vanemtreeneriks. Ingliskeelsele meilile sain siiski vastuse vene keeles. Meenutas 1980 Kislovodskis peetud Aleksandria - Ahmõlovskaja pretendentide matśi, kus ta oli minu asetäitjaks. Seal näisid talle küll kohalikud terviseveed olevat matśist tähtsamad. Siis oli ta just meistriks saanud, sest tuli NSVL tśempioniks kirimales. Vahepeal on aga mitukümmend aastat mööda läinud.
Lembit
kolmapäev, 30. mai 2012
Ajast ja kelladest
Vaatame reeglite komisjoni nõunike materjalidest lähtudes edasi malekoodeksi teksti kavandatavaid muudatusi. 6. artikliga jõutakse võistlusmäärusteni, konkreetselt on selle pealkirjaks Malekell. Ega koodeks otse ütle, millistel võistlustel peab neid määruseid rakendama, see jääb endiselt turniirimääruste ülesandeks.
Kavas on paigutada teksti umbes selline malekella definitsioon: Malekell tähendab kella kahe ajakuvariga, mis on omavahel ühendatud sellisel moel, et korraga saab neist käia vaid üks. Kell tähendab malekoodeksis kahest kuvarist ühte. Kummalgi ajakuvaril on nooleke. Noolekese langemine tähendab mängijale ettenähtud aja lõppemist.
Mõningaid asju on üritatud veidi täpsemalt sõnastada. Vajutama (press) tähendab teie kella vajutamist, et vastaspool käima hakkaks. Seiskamine (stop) tähendab mõlema kellapoole (=malekella) seismapanekut, et kohtunikult abi otsida.
Kuigi termineid on pisut muudetud,jääb art. 6.2 endiseks ja nõuab, et mängijad teeksid enne ajakontrolli teatud arvu käike.
Art. 6.3 järgi peab kohtunik pärast noolekese langemist seda kohe kontrollima. Aga kas ta peab sellest ka teatama? USA-s ei pea ja ka mujal olevat kohtunikel seda ajuti ebamugav teha (?)
Kui järgida art. 6.2 ja 6.3, tuleb otsus langetada momendil, kui kohtunik märkab noolekese langemist või üks mängija sellele tähelepanu juhib. See pole veel kaotuse fikseerimine, vaid ainult art. 6.2 nõuete täitmise kontrollimine. Kui need nõuded täidetud pole, rakendub art. 6.9. Noolekese langemine on samasugune partii rutiinne osa, millega tuleb tegelda, nagu seda on näiteks malendi puudutamine või patt.
Muutmata jääb ka art. 6.4, mille järgi malekella asendi otsustab kohtunik. Kohati levinud arvamust, et otsustajaks peaks olema mustadega mängija, ei peeta korrektseks. Tavaliselt paneb ju kohtunik kellad ühtpidi, et neid oleks kergem jälgida. See ei välista võimalust, et kohtunik ei võiks lubada kelli ümber paigutada või lasta mustal otsustada, kuhu ta istub. Vasakukäelisi ei maksvat malest eemaldada.
Kõige rohkem probleeme oli kindlasti artikliga 6.6, mis on ju üldse viimaste aastate vastuolulisemaid reegleid. FIDE ja reeglite komisjon on sattunud kriitikatule alla, kuigi koodeksist ilmneb, et lõplikult oleneb asi ikkagi konkreetse võistluse reeglitest ja korraldajatest. Nii kasutab Euroopa Maleliit oma võistlustel tavaliselt 0-hilinemisaega ja kritiseerib FIDE-t, kuigi võiks ju reeglitesse kirjutada teistsuguse hilinemisaja. S.Press kirjutab, et tuli koosolekule ettepanekuga kasutada 0-hilinemisaja asemel 30 või 15 minutit hilinemisaega, aga ühisarvamusele ei jõutud.
Jäädi püsima kahe võimaluse juurde: 1) jätta art. 6.6 püsima praegusel kujul, aga lisada selle lõppu kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Ehk pakub see praegusega võrreldes veidi rohkem manööverdusvõimalusi, aga seda on raske rakendada, sest mängijatele meeldib ühtsus ning kui jätta üks karistamata või karistada teda kergemini, peaks teistega samamoodi toimima;
2) Võistluse reeglid määravad eelnevalt hilinemisaja kindlaks. Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast seda aega, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Selles variandis ei näeks koodeks midagi konkreetset ette, kogu vastutus lasub korraldajatel.
Art. 6.7 jääks samaks. Ainult alapunkti c lõppu lisataks keelatud tegevuste loetellu kella vajutamine enne käigu tegemist. Võimalik, et ära jäetakse puuetega inimeste kellanäitude korrigeerimine.
Samaks jäävad ka artikli viimased osad. Kui kusagil esineb aga sõna kellad, siis pannakse asemele malekell. Art. 6.10 on üks koodeksi väheseid vihjeid käiguloendurile. Nõunike arvates tähendab see selle abivahendi ametlikku sanktsioneerimist.
Art. 6.13, kus juttu sellest, mida teha kellanäitudega määrusevastasuste avastamisel, peaks kolima artiklisse 7, kus ju üldse kõneldakse määrusevastasustest. Seega muutuks art. 6.14 nüüd 6.13-ks.
Niisiis pole ka artiklisse 6 oodata midagi oluliselt uut.
Lembit
Kavas on paigutada teksti umbes selline malekella definitsioon: Malekell tähendab kella kahe ajakuvariga, mis on omavahel ühendatud sellisel moel, et korraga saab neist käia vaid üks. Kell tähendab malekoodeksis kahest kuvarist ühte. Kummalgi ajakuvaril on nooleke. Noolekese langemine tähendab mängijale ettenähtud aja lõppemist.
Mõningaid asju on üritatud veidi täpsemalt sõnastada. Vajutama (press) tähendab teie kella vajutamist, et vastaspool käima hakkaks. Seiskamine (stop) tähendab mõlema kellapoole (=malekella) seismapanekut, et kohtunikult abi otsida.
Kuigi termineid on pisut muudetud,jääb art. 6.2 endiseks ja nõuab, et mängijad teeksid enne ajakontrolli teatud arvu käike.
Art. 6.3 järgi peab kohtunik pärast noolekese langemist seda kohe kontrollima. Aga kas ta peab sellest ka teatama? USA-s ei pea ja ka mujal olevat kohtunikel seda ajuti ebamugav teha (?)
Kui järgida art. 6.2 ja 6.3, tuleb otsus langetada momendil, kui kohtunik märkab noolekese langemist või üks mängija sellele tähelepanu juhib. See pole veel kaotuse fikseerimine, vaid ainult art. 6.2 nõuete täitmise kontrollimine. Kui need nõuded täidetud pole, rakendub art. 6.9. Noolekese langemine on samasugune partii rutiinne osa, millega tuleb tegelda, nagu seda on näiteks malendi puudutamine või patt.
Muutmata jääb ka art. 6.4, mille järgi malekella asendi otsustab kohtunik. Kohati levinud arvamust, et otsustajaks peaks olema mustadega mängija, ei peeta korrektseks. Tavaliselt paneb ju kohtunik kellad ühtpidi, et neid oleks kergem jälgida. See ei välista võimalust, et kohtunik ei võiks lubada kelli ümber paigutada või lasta mustal otsustada, kuhu ta istub. Vasakukäelisi ei maksvat malest eemaldada.
Kõige rohkem probleeme oli kindlasti artikliga 6.6, mis on ju üldse viimaste aastate vastuolulisemaid reegleid. FIDE ja reeglite komisjon on sattunud kriitikatule alla, kuigi koodeksist ilmneb, et lõplikult oleneb asi ikkagi konkreetse võistluse reeglitest ja korraldajatest. Nii kasutab Euroopa Maleliit oma võistlustel tavaliselt 0-hilinemisaega ja kritiseerib FIDE-t, kuigi võiks ju reeglitesse kirjutada teistsuguse hilinemisaja. S.Press kirjutab, et tuli koosolekule ettepanekuga kasutada 0-hilinemisaja asemel 30 või 15 minutit hilinemisaega, aga ühisarvamusele ei jõutud.
Jäädi püsima kahe võimaluse juurde: 1) jätta art. 6.6 püsima praegusel kujul, aga lisada selle lõppu kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Ehk pakub see praegusega võrreldes veidi rohkem manööverdusvõimalusi, aga seda on raske rakendada, sest mängijatele meeldib ühtsus ning kui jätta üks karistamata või karistada teda kergemini, peaks teistega samamoodi toimima;
2) Võistluse reeglid määravad eelnevalt hilinemisaja kindlaks. Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast seda aega, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Selles variandis ei näeks koodeks midagi konkreetset ette, kogu vastutus lasub korraldajatel.
Art. 6.7 jääks samaks. Ainult alapunkti c lõppu lisataks keelatud tegevuste loetellu kella vajutamine enne käigu tegemist. Võimalik, et ära jäetakse puuetega inimeste kellanäitude korrigeerimine.
Samaks jäävad ka artikli viimased osad. Kui kusagil esineb aga sõna kellad, siis pannakse asemele malekell. Art. 6.10 on üks koodeksi väheseid vihjeid käiguloendurile. Nõunike arvates tähendab see selle abivahendi ametlikku sanktsioneerimist.
Art. 6.13, kus juttu sellest, mida teha kellanäitudega määrusevastasuste avastamisel, peaks kolima artiklisse 7, kus ju üldse kõneldakse määrusevastasustest. Seega muutuks art. 6.14 nüüd 6.13-ks.
Niisiis pole ka artiklisse 6 oodata midagi oluliselt uut.
Lembit
pühapäev, 27. mai 2012
Kas midagi muutub?
Tänavu on jälle aasta, kus FIDE kongressil tuleb taas arutusele võtta malekoodeksi tekst. Sellega tegeleb reeglite komitee, kelle koosseisu kuuluvad nüüd ka nõunikud. Neid on kolm: Franca Dapiran (Itaalia, IA 1986), Aśot Vardapetjan (Armeenia, IA 1993) ja Shaun Press (Paapua Uus-Guinea, IA 2010). Nemad peavad tegema ära eeltöö. Hiljuti olid nad koos Lausannes ja üht-teist ettepanekutest on ka avalikustatud. Käsitlevad need koodeksi I osa Põhilised mängumäärused (artiklid 1-5). Neid jälgides tundub, et sisulisi muudatusi kavas pole, asi näib puudutavat eelkõige sõnastust.
Kõigepealt kavatsetakse ära jätta neis artiklites viited hilisematele artiklitele 6-14, mis kehtivad ju ainult võistlusmales. Koodeksisse on kavas paigutada ka terminite sõnastik (glossary), kus seletataks mõnede koodeksis kasutatavate väljendite ja definitsioonide tähendust. See aga muutuks ju ühtlasi koodeksi osaks ja tema muutmisprotseduur oleks samasugune kui kogu koodeksil.
Art. 1.1 ei ütleks enam, et partiid alustab mängija, kel on valged malendid, vaid et esimesena käib mängija, kel on valged malendid.
Art. 2.2 ei kavatseta enam piirduda diagrammidel kasutatavate malendite kujutustega, vaid lisada ka pildid sellest, kuidas nad peaksid laual välja nägema, ilmselt siis Staunton-tüüpi nupud. Probleeemi olevat tõstatanud iirlased. Nimelt olevat seal tavaks malendid kodust kaasa võtta. Esimesena kohalejõudnu paneb nupud lauale ega lase teisel midagi muuta, olgu siis sellel kasvõi korralikud stauntonid.
Olevat vaieldud ratsu käigu sõnastuse üle (inglaste ettepanek näiteks, et selle käik meenutab L-tähte), aga muutmiseni ei jõutud.
Möödaminnes löömisest kõneldes (art. 3.7d) ei öelda enam, et ettur ründab välja, mille ületas vastasmängija ettur, vaid et see ettur asub väljale, mis asub samal real ja naaberliinil.
Etturi muundamise suhtes esialgu ühisele sõnastusele ei jõutud, kuigi leiti, et pigem ütleb koodeks praegu (art. 3.7e), mis muundamine on, mitte aga kuidas seda peaks teostama. Kui kehtivast sõnastusest võib välja lugeda, et kõigepealt tuleb ettur viia viimasele reale ja alles siis asendada see uue malendiga, siis nõunike arvates võiks uue nupu kohe peale panna, sest välgus olevat selline toimimine ju niikuinii tavaline. S.Pressi arvates tuleks see omaette alapunktina kirjutada ka järgneva artikli 4.4 teksti: muundada kavatsedes võib mängija eemaldada oma etturi 7. realt ja seejärel asetada muundatud malendi muundamisväljale.
Art. 4.3 ei kõneleks selguse mõttes enam malendite meelega puudutamisest, vaid puudutamisest kavatsusega käia või lüüa. Puudutamist käsitlevad art. 4.3 ja 4.7 vajavad kordamiste vältimiseks ühtlustamist.
Art. 5.2 kaotab partii viigiga lõppemise kohta käivad viited artiklile 9, millel polevat tähtsust inimesele, kes kogu koodeksit läbi ei loe.
Arutasid nõunikud sedagi, mida teha siis, kui mõlemad peaksid partii üheaegselt alla andma. Kas sel juhul peaks siis art. 5.1b järgi mõlemale punkti andma. Dapirani arvates tuleks vaadata, kumma kell käib ja kelle käik on - küllap see siis alistuski esimesena.
Nii pole esialgu näha, mis peaks pärast koodeksi järjekordset redigeerimist praktiliselt muutuma hakkama. Aga muidugi oli praegu vaatluse all vaid see osa koodeksist, mis räägib ainult, kuidas malet mängitakse. Muust on teada vaid see, et välkpartii aeg tahakse piirata 10 minutiga. Eesti kohtunikud pole vist sel sajandil FIDE reeglite kokkupanekul osalenud.
Lembit
Kõigepealt kavatsetakse ära jätta neis artiklites viited hilisematele artiklitele 6-14, mis kehtivad ju ainult võistlusmales. Koodeksisse on kavas paigutada ka terminite sõnastik (glossary), kus seletataks mõnede koodeksis kasutatavate väljendite ja definitsioonide tähendust. See aga muutuks ju ühtlasi koodeksi osaks ja tema muutmisprotseduur oleks samasugune kui kogu koodeksil.
Art. 1.1 ei ütleks enam, et partiid alustab mängija, kel on valged malendid, vaid et esimesena käib mängija, kel on valged malendid.
Art. 2.2 ei kavatseta enam piirduda diagrammidel kasutatavate malendite kujutustega, vaid lisada ka pildid sellest, kuidas nad peaksid laual välja nägema, ilmselt siis Staunton-tüüpi nupud. Probleeemi olevat tõstatanud iirlased. Nimelt olevat seal tavaks malendid kodust kaasa võtta. Esimesena kohalejõudnu paneb nupud lauale ega lase teisel midagi muuta, olgu siis sellel kasvõi korralikud stauntonid.
Olevat vaieldud ratsu käigu sõnastuse üle (inglaste ettepanek näiteks, et selle käik meenutab L-tähte), aga muutmiseni ei jõutud.
Möödaminnes löömisest kõneldes (art. 3.7d) ei öelda enam, et ettur ründab välja, mille ületas vastasmängija ettur, vaid et see ettur asub väljale, mis asub samal real ja naaberliinil.
Etturi muundamise suhtes esialgu ühisele sõnastusele ei jõutud, kuigi leiti, et pigem ütleb koodeks praegu (art. 3.7e), mis muundamine on, mitte aga kuidas seda peaks teostama. Kui kehtivast sõnastusest võib välja lugeda, et kõigepealt tuleb ettur viia viimasele reale ja alles siis asendada see uue malendiga, siis nõunike arvates võiks uue nupu kohe peale panna, sest välgus olevat selline toimimine ju niikuinii tavaline. S.Pressi arvates tuleks see omaette alapunktina kirjutada ka järgneva artikli 4.4 teksti: muundada kavatsedes võib mängija eemaldada oma etturi 7. realt ja seejärel asetada muundatud malendi muundamisväljale.
Art. 4.3 ei kõneleks selguse mõttes enam malendite meelega puudutamisest, vaid puudutamisest kavatsusega käia või lüüa. Puudutamist käsitlevad art. 4.3 ja 4.7 vajavad kordamiste vältimiseks ühtlustamist.
Art. 5.2 kaotab partii viigiga lõppemise kohta käivad viited artiklile 9, millel polevat tähtsust inimesele, kes kogu koodeksit läbi ei loe.
Arutasid nõunikud sedagi, mida teha siis, kui mõlemad peaksid partii üheaegselt alla andma. Kas sel juhul peaks siis art. 5.1b järgi mõlemale punkti andma. Dapirani arvates tuleks vaadata, kumma kell käib ja kelle käik on - küllap see siis alistuski esimesena.
Nii pole esialgu näha, mis peaks pärast koodeksi järjekordset redigeerimist praktiliselt muutuma hakkama. Aga muidugi oli praegu vaatluse all vaid see osa koodeksist, mis räägib ainult, kuidas malet mängitakse. Muust on teada vaid see, et välkpartii aeg tahakse piirata 10 minutiga. Eesti kohtunikud pole vist sel sajandil FIDE reeglite kokkupanekul osalenud.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)